Saatejuht on Erkki Koort.
Kokkuvõte olulisematest saates räägitud teemadest.
Kuigi sõda käib Ida-Ukrainas juba alates 2014. aastast, oleme täna jõudnud 24. veebruaril alanud rünnaku 56. sõjapäeva. Ukraina püsib kindlalt, Venemaa ründab erineva intensiivsusega ning Lääs tarnib relvi. Sõda Ida-Ukrainas on läinud selgelt kuumemaks, kuigi ukrainlased on vastase kaotuste hindamises väga konservatiivsed. Intensiivistunud sõjategevusele vaatamata on Ukraina kindralstaabi ülevaatesse lisandunud vaid 100 hukkunud Venemaa sõdurit. Nähtavasti on Ukraina olnud oma hinnangutes suhteliselt konservatiivne.
Piirkonnas on ründamas või rünnakuvalmis erinevatel hinnangutel Venemaa 76–85 pataljoni taktikalist gruppi (PTG). Nende mehitatus kõigub vahemikus 500–1000 meest ning seega on väga keeruline öelda võitlejate arvu. Ilmselgelt on vähem mehitatud PTGd hädas jalaväe toetusega ning võitlusvõime on üksustel äärmiselt erinev. Enne 24. veebruari oli Venemaal kasutada umbes 120–140 PTGd ning Venemaa sõjaväe koguvõimsuseks hinnatakse 160 PTGd. Praeguse rünnakuliini kitsendamine on venelastele vägede fookuse hoidmiseks väga oluline.
9. mai on Venemaale loomulikult väga tähtis, kuid sõda ei käi selle kuupäeva järgi. Moskva võib ka praegu kuulutada oma võitu hõivatud territooriumide üle või esitleda eduna isegi seda, kui ise lahinguväljalt minema liduvad.
Lääne käitumine on olnud väga erinev ning loodetavasti on Lääs vähemasti nüüdseks suures osas ärganud. Sellega on ilmselgelt läinud kaugelt liiga kaua ning kui relvatarned olnuksid paar kuud varasemad, näeksime praegu Ukrainas täiesti teist pilti.
Lähiaja prognoos on selline, et paari nädala jooksul on võhm venelastel niimoodi jätkates väljas. Tõsi, varustusliinide lühenemine ning Valgevene territooriumi väljajäämine sõjategevusest on venelaste logistikat lühendanud. Mariupolil ei ole tegelikult suurt sõjalist tähtsust Venemaa tegevusele, kuid see hoiab nende vägesid umbes 10 PTG ulatuses kinni. Rohkem häiriks Venemaad näiteks Berdjanski vabastamine Ukraina poolt. Paar lähemat nädalat on otsustava tähtsusega, kuid on selge, et Ukraina vajab pealetungimiseks raskerelvastust.