K, 5.10.2022

Otse Eloga ⟩ Vastuluurejuht: Venemaa agentideks värbamine on hoogustunud

Elo Mõttus-Leppik
, Otse Eloga saatejuht
Vastuluurejuht: Venemaa agentideks värbamine on hoogustunud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots. 
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots. Foto: Videkaader

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kes tegeleb vastuluurega, ütles saates «Otse Eloga», et luureagendiks värbamine Venemaa poolt on hoogustunud. KAPO hinnagul on kõige ohtlikum kontingent, kes kriisiolukorras võivad osutada relvastatud vastupanu Vene Föderatsiooni eriteenistuste korraldusel.

Kuivõrd suur on risk, et Ukraina põgenikke, kes ületavad praegu Venemaa piiri, et tulla Narva, püütakse Venemaa poolt värvata?

Pigem Venemaa püüab neid isikuid profileerida, kui me räägime meespõgenikest, kes on Ukraina päritolu. Miks see on oluline, sest nad peavad teada saama, kas need inimesed võivad suunduda Ukrainasse, ehk siis hakata sõdima Ukraina poole peal Vene Föderatsiooni vägede vastu. Kui neil on tahe sõjategevuses osaleda, siis püütakse kõik teha selleks, et nad sinna ei jõuaks.

Mida see tähendab, püütakse kõik teha selleks?

Me ju täpselt ei tea. Venemaa poole pealt meile ju loetelu ei esitatata, kes soovisid siiapoole tulla. Meie saame tagantjärele teada nende isikute andmed, kes on juba üle tulnud.

Kas teil on andmeid, et praegu kogu selle põgenikekriisi raames on tulnud Eestisse ka vene agente?

Me ei avalikusta selliseid andmeid, kui palju siia on tulnud sisse isikuid, kes töötavad Venemaa eriteenistuste kasuks ja kes juba on sees ja peavad mingeid ülesandeid täitma, sest me ei soovi enda tööd keerulisemaks muuta.

Alates 10. märtsist on piiripunktides üleval teavitused, et kui teid püütakse värvata vene agendiks, siis andke sellest KAPO-le teada. Kui paljud on andnud teada?

Jah, on antud teada. Me näeme, et see toimib ja tagasiside on olnud muljetavaldav. Numbreid ma välja tooma ei hakka. Miks? Sest vastaspool on samamoodi tähele pannud, et need plakatid on väljas ja nad püüavad igati teada saada, kes on need isikud, kes on püüdnud kaitsepolitseid teavitada oma koostööst Venemaa eriteenistustega.

Kas see värbamine Venemaa poolt on sõjategevuse käigus hoogustunud?

Jah, ta on hoogustunud ja püütakse rohkem oma agentuuri kaudu saada teavet Eesti militaarsektori ja julgeoleku valdkondade kohta. Et sellist tegevust pärssida, otsustasime, et kõige parem on kasutada teavitust. Ehk need isikud, keda on püütud esimest korda värvata, kes lähevad oma esimest ülesannet täitma, nad peavad aru saama, et nad võivad sisse kukkuda ja järelikult on mõistlik sellest eelnevalt teavitada. Me näeme, et see toimib ja tagasiside on olnud muljetavaldav.

Varem on värvatud kaitseministeeriumist kuni kaitsepolitseini välja neid agente. Millise kaliibriga mehi praegu jahitakse?

Ma ei hakkaks liigendama, kes nad on, aga siin ei oma tähtsust ei kodakondsus, rahvus ega elamisluba. Sõja tingimustes on oluline, et võimalikult kiiresti teave laekuks. Kas need inimesed jäävad vahele, või ei jää vahele, sõja tingimustes see on teisejärguline.

Kuidas see värbamine käib? Kas pakutakse raha või neid pigem survestatakse?

Ähvarduse teel ükski värbamine ei toimi. Miks, sest värvatav igal juhul annab end kas üles või siis valetab kokku loo, mida tegelikult pole olemas.

Kas teie proovite omakorda värvata neid, kes teie poole pöörduvad ja ütlevad, et neid püüti Venemaa poolt värvata?

See on loomulik osa töö protsessist. Kui on keegi üle värvatud, siis vastasel on väga rakse aru saada, kas teave vastab tõele või mitte.

Miks see luure Eesti suunal hoogustunud on, sest sõdivad ju ikkagi Ukraina ja Venemaa?

Nagu te tähele olete pannud, Eesti on päris palju aidanud Ukraina relvajõude erineva varutusega. Loomulikult sellepärast on ka huvi Eesti suunaline.

Kas nad püüavad siis kaardistada, mis siit veel Ukraina suunas minemas on või pigem on tulemas kättemaks?

Mida iganes, aga see käib luure juurde. Kui keegi aitab liitlast ja Eesti on jõuliselt aidanud Ukraina relvajõude, siis luureteenistus peabki aktiivne olema ja militaarvaldkonna suhtes erilist huvi üles näitama.

Räägitakse, et Ukrainas varastasid FSB töötajad viienda kolonni jaoks mõeldud raha ära. Kuidas meil siin lood on? Kas viies kolonn tegutseb?

Ma ei kasutaks sellist terminit nagu viies kolonn. Pigem, kas meil on Eestis inimesi, kes toetavad Putini poliitikat. Jah on. Meie jaoks ohtlik on see kontingent, kes kriisiolukorras võib hakata radikaalselt käituma. Ehk siis mitte vaikiv vastupanu, aga võivad osutada relvastatud vastupanu Vene Föderatsiooni eriteenistuste korraldusel. See kontingent on meie jaoks kõige olulisem.

Kas nad on olemas ja võivad meile ohtu valmistada, kui olukord peaks kulmineeruma?

See on kaitsepolisei igapäevane töö, et teada, kas selliseid isikuid on ja kui on, siis juba eelnevalt rakendada kõiki meetmeid, et nad oma plaane täide viia ei saaks.

Meil on tulemas 9. mai. Mida luureandmed ütlevad, kas mäsu on tulemas või mitte?

Praegu me ei näe, et mäsu oleks tulemas ja me loodame inimeste mõistlikkusele, et 9.mai ajal ja sellele eelneval perioodl rumalusi ei tehtaks. Sest me peame kõik siin elama.

Täispikka intervjuud vaata saatest «Otse Eloga». Lisaks saates: Mariupolisse lõksu jäänud tuhanded ukrainlased riskeerivad oma eluga ja põgenevad agressorriigi Venemaa kaudu Narva. Saade «Otse Eloga» uurib Narvas, kuidas osatakse just Eestisse tulla?

Saates küsime ka, kas Ukraina sõja käigus aset leidnud sõjakuritegude, vägistamiste ja laste võikate tapmiste eest peaks süü- ja vastutustunnet tundma kogu Vene rahvas, või räägime jätkuvalt ainult Putini sõjast.

«Otse Eloga» on Postimehes ja Kanal 2s teisipäeviti kell 22. Saate autor on Elo Mõttus-Leppik.

Saatesarja «Otse Eloga» varasemaid osi saab järele vaadata Postimees TV-st.

Märksõnad
Tagasi üles