OTSE POSTIMEHEST ⟩ Presidendi majandusnõunik: nii kiire hinnatõus on hirmutav

Eestis on hinnad tõusnud üle 15 protsendi ja rahandusministeerium prognoosib majanduslangust. Kui keeruline aeg ees seisab, sellest räägime Postimehe otsesaates presidendi majandusnõuniku Kaspar Ojaga. 

Saatejuht on Ulla Länts.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Kui kurvalt peame majanduse tulevikku vaatama?

Majandusse tervikuna ei pea väga kurvalt vaatama, hirmutav on kiire inflatsioon ja siin taga on suuresti energiakandjad, mis on muutunud kallimaks. See probleem on olnud meil juba mõnda aega, energia läks kallimaks ju sügisel. Kui hakata tagasi vaatama, mis on selle põhjused, siis eks need põhjused on suuresti seotud selle sama probleemiga mis on praegu Ukrainas, geopoliitiliste pingete suurenemine ja sõja puhkemine. Need ongi tegurid, mis on hinnad kallimaks muutnud, kuna Venemaa on suur energia tarnija. Gaasi hind on hästi oluline, mitte ainult selle pärast, et Euroopa on gaasist üsna sõltuv, vaid ka seetõttu, et gaas määrab ära väetiste hinna ja samuti elektri hinna. Kui vaatame gaasi hinda, siis see tegi teatava hüppe septembris, kui oli Valgevene põgenikekriis ja üsna suure hüppe detsembri keskel, siis kui Putin esitas oma nõuded NATO-le, nii et gaasi hind on väga täpselt järginud seda, mis on poliitikas juhtunud. Olukorras, kus on puhkenud sõda, on loomulikult pinged ka majandusturgudel muutunud teravamaks

Eile teatas meie valitsus Venemaa gaasist loobumisest selle aasta jooksul, kui palju see otsus võib hinnatõusule hoogu juurde anda?

Seda on keeruline öelda, üks tegur, mis paneb ilmselt Euroopas gaasi hinnale piiri peale, on see, milline on gaasi hind maailmas, milline on LNG hind.

LNG lahutab meid külla vene gaasist, aga mitte hinnatõusust?

Jaa, probleem on selles, et kui gaasi hind on kõrge ja hakkavad kõik LNG-d ostma ning siis võib omakorda selle hind üles minna. Muidugi on see kõik spekulatiivne, sest me veel ei tea, mis turul juhtub või kust seda gaasi tulema hakkab. Me tegelikult ei tea ka seda, kas Venemaale pannakse mingisugused täiendavad energiasanktsioonid peale.

Kas me peame kartma, et tõusevad veel ka toiduainete hinnad?

Toiduga on natuke teistmoodi kui energiaga. Kui energiakandjate osas on Euroopa suuresti sõltuv teistest riikidest või teistest maailma osadest, siis toidu puhul Euroopa majandab end suuresti ise ära. Meil on see palju kirutud ühtne põllumajanduspoliitika, aga see meid just päästabki. Eraldi küsimus on, kui lähedal on piirkonnad, kus hakkab toitu puudu jääma, mis ilmselt lükkavad toidu hinda üles ja kuidas see meid mõjutama hakkab. Seni on toidu hinda mõjutanud pigem koroonakriisist taastumine ja teatud nõudluse kasv. Teine oluline tegur on väetised, aga väetiste hinnad on energiahinnaga seotud. Eelmisel sügisel olid väetised kallid, seetõttu neid võib-olla piisavalt palju ei ostetud, aga praegu on jätkuvalt energia kallis ja seetõttu on ka väetised kallid, aga nüüd on neid lisaks veel ka keeruline saada, kuna Venemaa ei müü enam. Ilmselt jääb väetisesi sel aastal mingil määral puudu Euroopas ja ka Eestis.

Miks on meil hinnatõus siiski poole suurem kui Euroopas?

Energia puhul on põhjuseks see, et inimestel on paindlikud lepingud, meil kanduvad kaubaturu hinnad otse üle tarbijahindadesse ja seetõttu on meil inflatsioon suhteliselt vahetu. Ehk kui elektriturul läheb hind kallimaks, läheb tarbijatel ka elekter kallimaks. Paljudes Euroopa riikides on see kas kuidagi reguleeritud või on tarbijad eelistanud pigem fikseeritud hinnaga lepinguid. Kui siin nüüd kriitiline olla, siis Eestis toetuste puhul oleks võinud olla ka rohkem nügimist selles suunas, et meil oleks fikseeritud hinnaga lepinguid rohkem, sest sellist kõikumist elektriturul me näeme veel lähiaastatel mitu korda.

Praegu pole ju ka kindel, et riik tulevad talvel nii heldelt elektri hinda kompenseerib?

See on muidugi ebapopulaarne, aga ma arvan, et kohati see kompenseerimine oligi liiga helde. Kui meil on niisugune kiire inflatsioon ja valitsus toetab väga heldelt, siis on oht, et tegelikult valitsus kütab inflatsiooni takka. Praeguses olukorras oleks ilmselt mõistlikum keskenduda rohkem haavatavamatele gruppidele, aidata neid, kes on päris hädas ja teha neid kulutusi, mis on täiesti möödapääsmatud, nagu on hetkel kaitsekulutuste tõstmine või põgenikud ja pigem vältida teiste kulutuste tegemist, selleks et hoida hinnatõusu tagasi, sest ka valitsus saab mõjutada hinnatõusu sellega, kui ta hakkab lihtsalt majandusse raha juurde panema.

Kuna on valimiste aasta, siis on poliitikutel ilmselt soov sellist rahakülavamist jätkata?

Ma ei arvaks poliitikustest nii halvasti. Ma arvan, et see inflatsiooni number peaks ka poliitikutele kohale jõudma, selle inflatsiooni taga on suuresti energiahinnad, aga Eesti majandusel on viimasel ajal läinud väga hästi, koroonast taastumine oli kiire, nii et ka kauplmeestel oli lihtsam lükata igasugu hinnatõuse tarbijatele edasi ja seetõttu on oht, et tekivad sellised teise ringi efektid. Kui inimesed liiga kergesti hinnatõusuga lepivad, siis meil ongi inflatsioon kiire ja siis on oht, et see nii jääbki.