/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2019/07/02/12320715t1h7f83.jpg)
/nginx/o/2022/04/05/14465160t1he852.jpg)
Mõkolajivi muusika- ja draamateatris töötanud Liliia Palinkasch, kes laulis seal ooperis, operetis ja muusikalis ning viimasel ajal tegutses muusikaõpetajana, teenib nüüd Tallinnas hotellis Dzingel leiba koristajana ja saab palka veidi üle kolme euro tunnist. «Põgenesin ilma rahata, kuid midagi on vaja teenida, et lapsele midagigi osta,» räägib Liliia saates «Otse Eloga».
«Mille eest Ukrainale sõda?» ohkab Liliia oma väikeses Dzingli hotellitoas. Ta meenutab, et viis ühel hommikul lapse lasteaeda ning pidi minema edasi tööle, kuid vastu tulnud tundmatu naine ütles, et kõik asutused on kinni. «Sõda algas! Minge pakkige kohvrid kokku ja varuge ruttu vett,» soovitas see naine.
Liliia kodu on Zaporižžjas, mille lähedale jõudsid õhuhäired ja pommitamised. «Kartsin oma tütre elu pärast,» hoiab ta pisaraid tagasi. Ta oli keldris pommide eest varjul olles pidevas hirmus. «Aga kui see variseb kokku? Kuhu me siis jookseme? Ei olegi kuhugi joosta.»
Ukrainas oli tal aiaga maja, maha jäid loomad – kanad, kaks kassi, haned ja koer. Ukrainast lahkuma hakates helistas ta naabreid läbi, et keegi võtaks vähemalt kanad endale. «Üks keeldus, teine keeldus... Lõpuks oli sõbranna nõus nad endale võtma,» räägib Liliia. Koera ja kassid lasi ta vabaks, kuid juttude järgi valvab koer praegu maja – naabrinaine annab talle süüa.
Sõja alguses, kui räägiti linna lähedale jõudnud Venemaa dessantnikutest, soovitas sellesama naabrinaise poeg panna ukse juurde klaasist pudeleid – siis on kuulda, kui võõrad ringi liiguvad. «Dessantnikud käivad ustele sodimas märke, kuhu sihtida rakette,» selgitab Liliia.
Oma sõbrannade ja tuttavatega hoiab Liliia pidevat ühendust. «Inimesed on jagunenud kahte leeri – ühed on venelaste, teised ukrainlaste poolt. Praegu on ka vabatahtlike puhul keeruline, sest ei saa olla kindel, et nad viivad abi ikka ukraina sõduritele,» räägib Liliia.
/nginx/o/2022/04/05/14465175t1h0c10.jpg)
«Ukraina. Kindlasti Ukraina poolt,» rõhutab ta. Ta ei ole kunagi toetanud Venemaa presidenti Vladimir Putinit. «Kui ma olin Moskvas, siis nad olid Putini vastu. Saate aru, nende enda inimesed olid vastu oma presidendile,» räägib Liliia. «Neile ei meeldinud tema poliitika. Venelased on vastu enda riigijuhile, meile aga pole ta ju kunagi meeldinud. Ta ei ole inimene, ei ole inimlik. Riigijuht peab olema inimene, inimlik ja mõnel puhul range,» räägib naine.
Elus mitu kannapööret
Nooruses oli Liliia muusikateatri näitleja, ta on dramaatiline sopran. Ta on laulnud nii ooperit, operetti kui ka muusikale. «Aastaid hiljem rääkis mulle mu kursuse juhendaja, et mind võeti vastu talendi pärast… Ma ei olnud, nii nagu teised, lapsest saati muusikakoolis käinud, kuid laulda mulle meeldis,» meenutab ta rõõmuga. «Ma jumaldan laulmist, eriti laval, ja anda emotsioone publikule.»
«Minu eriala on lai: olen muusikaõpetaja, ooperilaulja, operetilaulja ja kooris saan laulda,» kirjeldab ta. «Töötasin teatris ja mulle anti igasuguseid rolle. Ballett ja orkester, koor – see oli imeline aeg, mida ma ikka meenutan.»
Pärast vahepealset aega Moskvas naasis ta Ukrainasse, et Kiievis edendada ooperilaulja karjääri. Siis sai ta rõõmustava uudise: temast saab ema. «Mu elu muutus kardinaalselt. Sest lapsega sa pead hakkama mõtlema kahe inimese eest, tema eest hoolitsema ja tema kõrval olema,» kirjeldab ta ohkega oma tollaseid tundeid. Raseduse ajal ta naasiski kodulinna Zaporižžjasse, kus talle tehti pakkumine hakata lasteaias muusikat õpetama.
Edasi asus ta muusikakooli vokaaliõpetajaks. «Ma ei tahtnud ära sõita. Lapsed ju armastavad muusikat – kuidas nad arenevad, kui nad õpivad laulmist ja erinevaid tehnikaid. Lapsevanemad helistavad mulle siiani, et ma nende lapsi aitaksin,» ohkab ta ja lisab, et hotellitoas tal õpetamiseks võimalusi ei ole.
Tööd oli vaja
«Ma ei jõudnud võtta midagi kaasa, ma mõtlen raha,» rääkis ta. «Mu laps tahab ju ka vahel kommi või midagi, mida teised lapsed siin hotellis söövad, ja minu süda ei suuda talle ei öelda. Seetõttu ma võtsingi selle töö,» räägib Liliia, kes hakkas hotellis koristajana tööle. «Samal ajal otsin ma ka tööd,» lisab ta kiiruga. «Saaksin ju töötada lauljana, võin olla muusika- või vokaaliõpetaja,» loetleb ta. «Ma väga tahaksin valdkonnana just muusikat.»
Kultuuriministeerium ei tea palju loomeinimesi on tulnud
«Ukraina osas areneb olukord väga kiiresti ja põgenike puhul on praeguses faasis pakilisemad elulised aspektid, mistõttu ei ole meil täpset ülevaadet sellest, kui palju on sõjapõgenike hulgas muusikuid, kunstnike, näitlejaid,» rääkis Postimehele kultuuriministeeriumi meedianõunik Hannus Luure.
Tema sõnul teeb kindlasti keeruliseks sõjapõgenikel erialase töö leidmise see, et nad ei oska eesti keelt. «Töötame aga selle nimel, et see olukord paraneks. Integratsiooni Sihtasutus (INSA) pakub Eestis elavatele inimestele keeleõppe alast nõustamist ning keeleõpet erinevatel tasemetel. Ajutise kaitse saajatel on kohustus osaleda A1 taseme (algtaseme) keeleõppes, mille kursused alustavad 2022 suvel,» loetles Luure. Ta lisas, et keeleõppe jätkamine järgmisel tasemel on vabatahtlik ja võimalik vabade keeleõppe kohtade olemasolul. Keeleõppe jätkamiseks on loodud erinevad õppevormid, keele klubid ja kohvikud ja erinevad e-õppe võimalused. Lisaks tegutsevad Eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, kes korraldavad mitmeid erinevad üritusi.
«Mõistmaks Eesti riigi ja ühiskonna toimimist ning igapäevast elukorraldust, on ajutise kaitse saajatel kohustus osaleda ka 1-päevalisel Kohanemisprogrammi Settle in Estonia koolitusel,» tõi ta välja ja lisas, et kohanemisprogrammi ajutise kaitse koolituse pakkumist alustatakse ajutise kaitse saajatele 2022 suvel.
Koristajana ei ole ta veel palka saanud, aga talle on lubatud veidi üle kolme euro tunnis. «Töötame seitsmest hommikul kuni kella 23ni, töötame iga päev. Meil on ka vahepausid, aga töötame 9 tundi päevas, ja nii iga päev,» kirjeldab ta oma töögraafikut.
Ent ta tunnistab, et tal on ka väike probleem – kuna Ukraina ei ole nii digitaalne riik, siis ta ei tea, kas tal ikka on tööleping allkirjastatud või mitte...
«See töö ei toida mind emotsionaalselt. Kui ma varem sain ooperilauljana anda endast publikule midagi või siis õpetajana nägin, kuidas lapsed arenevad, siis nüüd koristan koridiori ära ja inimesed kõnnivad selle jälle mustaks,» ütleb ta. «See ei tee mind õnnelikuks, kuid ega ma saagi kohe midagi suurt loota, nagu mul kunagi oli,» tunnistab Liliia.
Loomevaldkonnas Eestis vaid 35 töökohta
Töötukassa statistika järgi on kunsti-, meelelahutus- ja vaba aja valdkonnas tööotsingus 35 vaba töökohta. Haridusvaldkonnas on pakkumisel 135 töökohta. Lisaks tuleb meeles pidada, et igale tööandjale ei pruugi Ukraina sõjapõgenik sobida puuduliku eesti keele oskuse tõttu.
«Väga raske on alustada nullist. Raske on alustada, sest see on füüsiline töö ja koristada on suur ala. Ma sunnin ennast tööle minema, seal seda ei olnud,» tunnistab Liliia. «Tahtsin minna eesti keelt õppima, panin ennast kirja tundidesse, kuid millegipärast muudeti mu õpe ära,» ohkab ta ja lisab, et keelt osates oleks töö otsimine kergem.
27. aprillist peab ta tütrega hotellist välja kolima. «Mis saab edasi, sellest keegi ei räägi meile,» ütleb ta ja lisab, et väga keeruline on sobiva raha eest üürikorterit leida.
Rõõm peatsest esinemisest
24. märtsil tuli Liliia ellu väike lootuskiir, kui hotellis Dzingel esines ERKI Kammerkoor koos Ruslan Trochynskyiga. Siis soovitasid teised ukrainlased tal kammerkoori inimestega rääkida. «Nad praktiliselt tõukasid mu sinna, et ma räägiksin neile, et ma olen ka laulja,» räägib Liliia.
/nginx/o/2022/04/05/14464948t1haad3.jpg)
Nii saigi ta ERKI Kammerkoorilt kutse koos esineda 23. aprillil koori 40. aastapäeva kontserdil – solisti ja koorilauljana. Selleks, et ta saaks paremini harjutada, toodi talle hotelli ka süntesaator. «Igal vabal minutil, kui ma ei pea koristama ega lapsega tegelema, ma harjutan. Harjutan ka õhtuti,» rõõmustab ta. «See tõesti toob ellu sädet juurde.»
«Otse Eloga» on Postimehes ja Kanal 2s teisipäeviti kell 22. Saate autor on Elo Mõttus-Leppik. Saatesarja eelmisi osi saab järele vaadata Postimees TV-st.