SÕJASTUUDIO ⟩ «Genotsiidi näiteid tuleb Ukrainast kardetavasti veel, sest see on Vene sõjaväe käekiri.» Stuudios on minister Kalle Laanet ja teadur Ramon Loik

Kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) ütles Postimehe Sõjastuudios, et kindlasti pidi Vene Föderatsiooni sõjaväe juhtkond olema kursis sellega, mis toimus Ukrainas Butša linnas. «Juhul, kui nad ei olnud asjaga kursis, siis küsin, et mida nad üldse teavad?» sõnas ta. Minister ei kartnud Butša koleduste kohta kasutada ka sõna genotsiid.

«Butšas pandi tegelikult toime genotsiid. Ajalooliselt on näha, et see on Vene Föderatsiooni sõjaväe käekiri, kui ta sõdu on pidanud. Võtame 2008. aasta Gruusia või 2014. aasta Ukraina esimese laine sõja alustamine,» tõi minister näiteid.

Lisaks kardab kaitseminister, et märke genotsiidist leitakse Ukraina territooriumilt veelgi.

Otse välja öeldes on tõesti selline tunne, nagu oleks keskaeg tagasi tulnud ja Ivan Julm peaks sõda ilma igasuguste reegliteta.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Ramon Loiki sõnul ei jäta Vene vägede toimepandud julmused kahtlust, et lisaks agressioonikuriteole on korda saadetud ka sõjakuritegusid.

«Otse välja öeldes on tõesti selline tunne, nagu oleks keskaeg tagasi tulnud ja Ivan Julm peaks sõda ilma igasuguste reegliteta,» lausus ta, lisades, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on seda nimetanud selgelt genotsiidiks.

«Kuulsime, et selle ütles just välja ka Eesti kaitseminister. Ameerika Ühendriikide president on kasutanud mõistet sõjakuriteod,» märkis ta.

Kaitseminister Laanet kommenteeris, et lääne ühiskonna juhid pelgavad veel kasutamast sõna genotsiid, sest rahvusvaheline uurimine on alles algusjärgus ja tahetakse anda tõenduspõhist informatsiooni. «Lisaks ei julgeta nimetada asju õigete nimedega,» nentis ta.

Loiki hinnangul peab Ukraina nüüd kõik asitõendid täpselt dokumenteerima, kokku koguma ja kohale kutsuma rahvusvahelised eksperdid. «See on vajalik, et hiljem oleks võimalik neid kasutada inimsusevastaste kuritegude kohtus uurimisel ja loomulikult süüdlaste süüdimõistmisel,» lausus ta.

Kaitseministri sõnul on võtmesõnaks rahvusvaheline komisjon, kes peab tõendeid korjama ja esitama kohtule, sest muidu kasutab Vene Föderatsioon narratiivi, et Ukraina on need tõendid võltsinud. «See on väga oluline, et kohe kaasataks rahvusvaheline komisjon,» lisas ta.

Ramon Loik märkis, et Venemaa juba ka jagab seda valenarratiivi Ukraina võltsimise kohta oma siseauditooriumile. «Nad on jõhkralt valetades edastanud, et kõik see, mis toimus Butšas, on lavastus,» nentis ta.

Vene suursaadiku väljasaatmine on lihtne otsus, aga...

Leedu andis Vene suursaadikule korralduse riigist lahkuda. Ka Eestis on tõusnud arutelu, et miks me sama käiku ette ei võta.

«See on üks välisministeeriumi taktikaid, kuidas antud olukorras käituda. Kõige lihtsam otsus on Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis välja saata, millele kindlasti järgneb Eesti suursaadiku väljasaatmine Moskvast,» sõnas minister Laanet.

Valitsusliikme sõnul on küsimus selles, kas suursaadiku väljasaatmine on taktikalisel tasandil mõistlik. «Kas tahame ennast sellest viimasestki objektiivsest infokillust, mis Venemaalt tuleb, ära lõigata? Me peame neid kõiki asju arvestama,» leiab Laanet.

Laaneti hinnangul on üheks aspektiks küll avalikkusele edastatud sõnum, aga teine küsimus on otsuse kasulikkus Eesti riigile. «Siin peab olema mõttekoht. Peab arutama, kas suursaadiku hoidmisel Moskvas on Eesti riigi jaoks rohkem negatiivseid või positiivseid tagajärgi,» märkis ta.

Ramon Loik nõustus, et tegemist on keerulise otsusega. «Leedu on selle sammu reaalselt astunud. Kindlasti on see diplomaatilises keeles kui mitte just viimane võimalus, siis ikkagi radikaalne samm, mis tuleb valitsusel hoolega läbi kaaluda,» nõustus ta ministriga.