Riigikogu väliskomisjon aseesimees Mihhail Lotman (Isamaa) ütles Postimehe erisaates, et temale üllatuseks korraldasid jõhkra veresauna Ukrainas Kiievi oblastis Butša linnas just noored Vene sõjaväelased, mitte kogenud sõjardid. «Nad hakkasid röövima, vägistama. Just noored poisid! Mitte need, keda pidasime kõige hullemateks,» sõnas ta.
Lotmani hinnangul on inimene üks kole loom, kes on võimeline tegema asju, mida ükski teine liik ei saa teha.
«Eriti ohtlik on see, et tihtipeale oma kõige hullemat tegu serveerib inimene moraalsete kategooriatega. Näiteks eile rääkis Moskva õigeusu kiriku patriarh Kirill, et inimese tapmine on paha, aga sõdalased peavad täitma oma kohustust, sest isamaa on neid võitlema saatnud,» märkis ta.
Kadõrovlased käitusid teistmoodi. Näiteks nad ei vägistanud ega röövinud nii palju, samas tapsid rohkem inimesi.
Butša linna saatuse jagab Lotman kolme ossa. «Me puhul peame eristama vähemalt kolme gruppi Vene vägesid. Esimese laine ajal olid enam-vähem professionaalid. Kui räägime Butša õudustest, siis ma oleksin arvanud, et just nimelt need sõjardid, kes on käinud Liibüas ja Süürias, et need on eriti jõhkrad,» sõnas ta. «Selgus, et ei olnudki! Võib-olla oligi esimene käsk, et proovime viisakalt hakkama saada,» arvas ta, lisades, nad olid küll jõhkard, aga nad ei tapnud nii palju.
Pöördepunkt saabus aga siis, kui Venemaal linna Ussuriisk ümbrusest saadi kohale noored poisid. Lotmani arvates olid nad saabudes rabatud.
«Ukraina küla ei ole üldse jõukas koht. «Aga, teil on kodus gaas? Teil on WC majas?» Seal Ussuriiskis – mitte siis linnas vaid ümbruses – seda ilmselt ei ole. Ja neil läksid silmad põlema! Nad hakkasid röövima, vägistama. Just noored poisid! Mitte need, keda pidasime kõige hullemateks,» nentis ta.
Kolmanda tähelepanekuna toob riigikogu väliskomisjoni aseesimees välja, et lisaks saadeti samasse piirkonda ka kadõrovlasi, kes on Tšetšeeni Vabariigi peaministrile Ramzan Kadõrovile isiklikult ustavad mehed.
«Nende eesmärk oli kord majja lüüa. Kadõrovlased käitusid teistmoodi. Näiteks nad ei vägistanud ega röövinud nii palju, samas tapsid rohkem inimesi. Nad tapsid lapsi, nende vanemaid, aga nad ei määrinud oma käsi nende jaoks paganate naiste ja varaga,» selgitas ta.
Endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots (Reformierakond) selgitab, et jõhkruse taga on Vene vägede meeletu viha tohutute kaotuste pärast.
«Teati väga hästi, et relvad (eriti täppisrelvad) on ukrainlastel uued ja moodsamad. Nad on saanud relvad USA-st, Suurbritanniast ja veel teistest riikidest. Tänu sellele said ukrainlased tehnilise ülemvõimu venelaste üle,» lausu ta.
Nõukogude Liidu väed olid Afganistanis ligi 10 aastat. Kaotused – ma räägin surmadest – oli 15 200. Nüüd on neil juba 40 päevaga hukkunud 18 000 meest.
Laaneotsa hinnangul on 18 000 hukkunud sõdurit teinud Vene jalaväe väga hellaks. «Nad ei julge enam avatud maastikul tegutseda. Näiteks pealetungi läbi viia. Ilmselt jõudis see info ka Putinile, kes andis käsu, et purustataks valimatult. Näiteks Harkiv (linn Ukrainas - toim) on tervikuna purustatud,» arvas ta.
Endine kaitseväe juhataja imestab, et isegi venelased, kes ei ole tavaliselt oma sõdades tundlikud kaotuste vastu, on nüüd väga tundlikud selles küsimuses.
«Purustatud on ka nii palju erinevat Vene sõjatehnikat, et nad isegi imestavad selle üle,» märkis ta.
Laaneots tõi võrdluseks Nõukogude Liidu sõja Afganistanis. «Nõukogude Liidu väed olid Afganistanis ligi 10 aastat. Kaotused – ma räägin surmadest – oli 15 200. Nüüd on neil juba 40 päevaga hukkunud 18 000 meest. See on ületanud, mida venelased Afganistanis saavutasid kümne aastaga!» tõi ta välja.
/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)