Endine kaitseminister Margus Tsahkna (Eesti 200) leidis Postimehe erisaates, et Ukraina sõja lahenduste leidmisel on kõige suuremaks probleemiks lääneriikide jätkuv peataolek. «Läänemaailma ei ole tegelikult kokku leppinud, mis on meie strateegiline eesmärk selle Putini ja Ukraina sõja suhtes,» lausus ta.
Tsahkna sõnul on küsimus selles, mis mängu mängib Putin. «Ühtegi sõna, mida Venemaa poolt räägitakse – eriti suureks valetajaks nimetatud välisminister Lavrovi poolt – ei tasu tõsiselt võtta,» arvas ta.
Endine kaitseminister usub, et Putin üritab näidata Venemaa-poolset tahet läbirääkimisteks, mis tegelikult puudub. «Samal ajal meenutame Ukraina presidendi kirja Putinile isiklikult, millele tuli vastus, et me tambime teid sodiks. Need kaks asja ei käi kokku,» märkis ta.
Rahukõneluste kommunikatsioonis ongi üks suur probleem: meie läänemaailma ei ole tegelikult kokku leppinud, mis on meie strateegiline eesmärk selle Putini ja Ukraina sõja suhtes.
Tsahkna hinnangul on tegemist Venemaa taktikalise käiguga, et eksitada Lääne-Euroopat. «Eelkõige Prantsusmaa president Macroni ja Saksamaad. Lääne suuremad riigid tahavad tegelikult deklareerida, et oleme suutnud sõjategevuse lõpetada. See on mõnes mõttes strateegiliselt kõige ohtlikum tee. Pean silmas seda, kui läänemaailm survestab Ukrainat, et te peate sõjategevuse lõpetama, aga ei räägita sellest, et milline on strateegiline eesmärk,» leidis ta.
«Rahukõneluste kommunikatsioonis ongi üks suur probleem: meie läänemaailma ei ole tegelikult kokku leppinud, mis on meie strateegiline eesmärk selle Putini ja Ukraina sõja suhtes,» võttis ta kokku.
Tsahkna tõi välja kaks võimalikku strateegilist lähenemist: kas lõpetada Putini hirmuvalitsus, ehk pikemas perspektiivis võtta Putin võimult maha või lihtsalt lõpetada võimalikult kiiresti aktiivne sõjategevus.
«Viimase variandi tagajärjel satume olukorda, kus oleme legaliseerinud olukorra nagu näeme täna Ukraina kaardil. Sellisel juhul oleme sunnitud pigistama silma kinni, et mis hakkab toimuma okupeeritud aladel – genotsiid, küüditamised ja nn rahvavabariikide teke,» järeldas ta.
Ukraina võimude väitel valmistub Venemaa okupeeritud Hersonis uut rahvavabariiki moodustama. Väidetavalt on Venemaa alustanud juba jõuametnike ja prokuröride värbamist, keda saata Ukraina okupeeritud aladele. Värvatute ülesandeks saab kohalike võimude ja avalikkusega «koostöö» edendamine.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik leiab, et see ei ole lihtsalt võimalik. «Me oleme ise seal Hersonis ja teistes Ukraina lõuna oblastites viinud mullu läbi palju uuringuid ja teinud analüüse. Ma võin kinnitada, et Herson on üks nendest piirkondadest, kus Ukraina-meelsus on alati olnud väga tugev,» märkis ta.
Samas, kui vaadata Venemaa propaganda uudiseid, siis ma arvan, et see Hersoni nn rahvavabariik on ammu juba kuskil paberil moodustatud.
Teperik ei kujuta ette, millisel moel on võimalik tekitada mingi nukuvalitsus või nn rahvavabariik, kui ei ole mitte mingisugust rahva toetust. «Hersoni elanikud tegelikult näevad neid koledusi, mida Venemaa korda saadab, sest infovahetus ikka veel toimib,» lausus ta.
«Samas, kui vaadata Venemaa propaganda uudiseid, siis ma arvan, et see Hersoni nn rahvavabariik on ammu juba kuskil paberil moodustatud,» lisas Dmitri Teperik.
/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)