SÕJASTUUDIO ⟩ Meelis Paavel: ukrainlased tahavad sõltumata haridusest lihtsalt teenida ja kiiresti koju minna

Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikud võivad siin ka töötada, millised võimalused neil töö leidmiseks on, sellest räägime Postimehe erisaates töötukassa juhi Meelis Paaveliga. 

Saatejuht on Ulla Länts.

Milline on tööturu olukord ja kui palju on meil endal inimesi, kes tööd otsivad?

Veel kuul aega tagasi oli tööturul päris suur optimism, meil on kliente on hetkel kusagil 45 000 inimest ja viimase ajani elasime teadmises, et see arv jääb kohe oluliselt väiksemaks.

Kui palju on ettevõtetele veel huvi tööd pakkuda, sest sõja tõttu on ju kogu majanduskeskkond muutunud?

Määramatust on hästi palju, kui me vaatame üldises plaanis töökohtade hulka Eestis, siis meil on kusagil 12 000 kuni 13 000 vaba töökohta. Kui aga vaadata natuke ettepoole, siis see pilt enam nii hea ei ole. Muidugi loodame, et need prognoosid ei saa oleme nii mustad kui me arvame, aga me peame olema valmis ka veel natuke mustemateks värvideks. Ühtepidi on Eesti tööandjatel muidugi suur huvi lisakäsi palgata. Juba 3. märtsil avasime spetsiaalse portaali, kuhu tööandjad saavad panna üles oma pakkumised ning see on leidnud siia saabunud ukrainlaste poolt väga elavat kasutamist. Paljud inimesed leiavad töö ka läbi oma eelnevate siinsete kontaktide.

Üle piiri on Eestisse liikunud küll üle 21 000 põgeniku, samas ajutise kaitse staatuse saajate arv on hetkel alla viie tuhande, nii et väga hull see olukord veel ei ole?

Me arvestame kusagil 10 000 Ukraina põgenikuga, kes tuleksid töötukassasse ja kellele me peame pakkuma töötutoetust, aga ka tööturu teenuseid. Meie eesmärk pole siiski inimesi töötuna registreerida, vaid võimalikult kiiresti tööandjad ja tööotsijad kokku viia. Millised need numbrid täpselt saavad olema, seda näitab aeg. Tänase päeva seisuga on meie poole ametlikult pöördunud ja töötuna ka registreeritud 250 inimest, neist 2 on juba ka ametlikult tööle läinud. Ka meie anname oma panuse, meil töötukassas on samuti üks juba üks Ukraina põgenik tööl ja läbirääkimised käivad veel mitme inimesega. Täna saame öelda, et suur osa meie toel töö otsijatest on naised. On ka neid, kes ütlevad, et sõltumata haridusest, ma tahan lihtsalt teenida. Valdav on tagasiside, et inimesed tahavad siiski nii ruttu kui võimalik koju tagasi minna.

Kõiki seni ukrainlaste käes olnud töökohti need Ukraina naised ilmselt ei täida?

Nii on, me ju teame, et ehituses on täna töökäte nappus ka selle tõttu suurenenud, et mehed on läinud sõtta.

Ka te pakute ukrainlastele ka koolitusi ja ümberõpet, eriti kui arvestada, et mõned neist võivad siia jääda pikaks ajaks?

Ikka pakume, esmatähtis on muidugi keeleõpe, avatud on ka spetsiifilisemaid oskusi nõudvad koolitused ja tulevikus peame pakkuma erinevate kvalifikatsiooninõuete osas järgi aitamist neile, kes jäävad siia kauemaks ja tahaksid teha erialast tööd. Praegu oleme pikema vaate võtnud aasta lõpuni, teinud selleni nii oma rahalised kui inimeste vajaduse plaanid. Esialgne rahaline kate on meil ka selleks olemas ning see ei tule kellegi arvelt.

Ametiühingud on hoiatanud tööandjaid, et nad ei pakuks ukrainlastele olemasolevaid töökohti madalama palgaga, kas teie tööpakkumised näitavad, et palgad oleksid alla läinud?

Hetkel seda öelda ei saa, sest ei ole head ülevaadet konkreetselt töölepingu sõlminud inimeste osas, aga ma arvan, et see ametiühingute üleskutse on väga asjakohane. Usun, et Eesti tööandja ei ole nii lühikese vaatega, et näha siin võimalust kuidagi odavat tööjõudu kasutada ja loodan, et võrdne kohtlemine meie inimestega, võiks siin siiski märksõnaks olla. Loomulikult peab arvestama ka inimeste oskusi ja on selge, et kohe ei saa asuda palgaskaala kõige kõrgemale otsale.

Ajakirjandusest on läbi käinud viited, et ukrainlased ei saa kohe tööle asuda, kuna takistuseks on paberimajandus.

Olen palunud ka meie inimestel olla selles situatsioonis rohkem inimene kui ametnik. Eks see olukord on tulnud sellest, et kuni ei ole ajutise kaitse staatust, ei saa ka töötada. Aga elu on keerulisem. Töökoha leidmise seisukohalt arvan, et eelläbirääkimisi ja kokkuleppeid saab teha ka siis, kui ajutist kaitset veel ei ole. Samas on täna ka ajutise kaitse saamine oluliselt kiiremaks muutunud, nii et küllap ka see probleem laheneb. Paberid saab korda nagunii, aga töökoht teinekord ei oota.

Kui palju segadusi tekitab olukord, kus me kohtleme erinevalt neid ukrainlasi, kes olid siin juba enne sõda ja neid, kes saabusid siia sõjapõgenikena?

See on üks teema, mis vajab kiiret lahendust, eriti tööandaja vaates. Siin tekib tõesti ebaõigluse moment ja on esitatud ka küsimusi, et kas saaksime selle probleemi lahendatud, kui käiksime korraks piiri peal ära ja siis tuleksime tagasi. Seda ei maksa kindlasti teha, ma tean, et seadusandlik algatus on menetluses ja see ka see probleem ühel või teisel kujul laheneb.