P, 27.11.2022

SÕJASTUUDIO ⟩ Millised on viimased arengud Ukraina sõjarindel? Stuudios on Neeme Väli ja Tarmo Kõuts.

Sander Punamäe
, reporter
Millised on viimased arengud Ukraina sõjarindel? Stuudios on Neeme Väli ja Tarmo Kõuts.
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Räägitakse, et Venemaal jätkub rakette veel vaid mõneks nädalaks ja sõduridki väsinud. Millised on viimased olulisemad sündmused ja arengud Ukraina sõjarindel? Stuudios on endine Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Neeme Väli ja endine kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts.

Saade algab kell 17.00 ja saatejuht on Sander Punamäe.

Väli nentis, et viimasest ööpäevast rääkides on tema hinnangul olulisim uudis Mariupolist, kus Vene väed esitasid ukrainlastele ultimaatumi alla andmiseks. «Ja Ukraina loomulikult vastas sellele, et nad ei kavatse seda teha,» täpsustas ta. 

Uue arenguna tõi Väli ta välja selle, et Vene väed on asunud oma kohti mineerima. «Mille jaoks muidu mineerida, kui sa oled käigu peal?» esitas Kõuts seejärel retoorilise küsimuse.

Kiievist rääkides sõnas Väli, et Vene väed suudetakse kesklinnast kaugele hoida. «Tundub nii, et Kiievi all on neil jõud otsa saanud,» märkis ta. «Vaadates, kuidas venelane on käitunud, siis selge on see, et kus vähegi vastupanu on, hakatakse pommitama kõigega, mis käepärast on,» lisas Väli.

Selleks, et Kiievit vallutada, pidanuks VF väed Kiievi ümber piirama, aga see ebaõnnestus, nentis Kõuts. «Ilmselgelt lähiajal seda ka ei juhtu, sest selleks on vaja palju rohkem jõudu, kui Venemaa praegu saab kasutada. Isegi arvestades jõude, mis tuuakse kaugelt,» usub ta. 

Kui aga Valgevene üksused peakski üle piiri tulema, siis nende võitlustahe ja moraal on väga-väga madal, lisas Väli. Ukrainlaste jaoks oleks see küll probleem, kuid seda, et Valgevene väed annaks otsustava panuse, Väli ei usu. Kõuts lisas, et kuuldu järgi ei nõustu surma minema ka Valgevene ohvitserid, mis Venemaale head ei tõota. 

Küsimusele, mida edaspidi oodata, nentis Kõuts, et ta kardab, et Vene väed jätkavad valumomendi suurendamiseks tsiviilelanike- ja hoonete ründamist. «Ilmselgelt on teada, et koolimajas on lapsed, kultuurimajas kultuuriinimesed.»

Väli nõustus Kõutsiga ja täpsustas, et sama skeemi kasutati ka Süürias: «Me teame, et meelega pommitati haiglaid, mitte selleks, et tappa haavatud võitlejaid, vaid et tappa arste - et ei oleks kedagi, kes neid raviks. Sama loogika toimub ka Ukrainas. Vene sõjavägi ei lase end piirata mingitel konventsioonidel ja tuld antakse tsiviilpoolele, et tekiks sund poliitilisele poolele otsust langetada.»

Vaata täispikka saadet videost!

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu. See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast, mille Venemaa valitsejad intensiivistasid 2021. aasta lõpus.

Märksõnad
Tagasi üles