SÕJASTUUDIO ⟩ Rainer Saks: Ukraina pole sõda veel võitnud, aga Venemaa on sõja juba kaotanud

Kuidas hinnata kolm nädalat kestnud lahinguid Ukrainas ja millal see lõppeda võiks, sellest räägime Postimehe erisaates julgeolekuekspert Rainer Saksaga.

Saatejuht on Ulla Länts.

Kui vaadata kolme sõjanädalat, siis kas võib öelda, et suuremad Vene vägede liikumised jäidki sõja alguspäevadesse?

Suuremad liikumised toimusid tõesti sõja esimestel päevadel. Kiievi ümbruses on Vene üksused teisest sõjapäevast, Samuti ka Sumõ ja Harkivi juures. Rohkem on õnnestunud liikuda edasi lõunas. Vene üksustel oli üks suur strateegiline eesmärk – hõivata Kiiev, vahetada Ukraina valitsus ja edasi oli ilmselt plaan, hõivata kogu Donbas ja Harkiv, nii et ilmselt ülima tõenäosusega võtta oma kontrolli alla kogu nõndanimetatud vasakkalda Ukraina. Harkiv ja Odessa on kaks linna, mida peetakse venekeelse Ukraina keskusteks. Omaette väiksem eesmärk on alati olnud Mariupoli hõivamine ja maismaaühenduse loomine Krimmiga. Nendest eesmärkidest täielikult ei ole täidetud kolme nädalaga mitte ühtegi. Ma arvan, et neid, kes uskusid, et Ukraina peatab Vene üksused umbes sellel joonel, kus nad praegu asuvad, neid peaaegu ei olnud.

Millised on Ukraina võimalused lähiajal?

Venemaa poolelt on muutunud see, et Venemaa juhtkond tunnistab, et püstitatud eesmärki ei ole saavutatud, mis tegelikult tähendab sõjalist lüüasaamist. Väga üldiselt võib öelda, et Venemaa on selle sõja kaotanud, kuigi Ukraina pole seda veel võitnud. On selline patiseis, et kumb suudab oma tahet paremini peale suruda. Kahjuks otsustatakse seda sõjaväljal. Venemaa retoorika on teinud olulise muutuse ja see tuli täna eriti selgelt välja lausa ametlikult öelduna. Kui varem räägiti Ukraina kontrolli alla võtmisest, siis nüüd räägitakse talle Rootsi ja Austria tüüpi neutraalse staatuse andmisest ja see on erineb juba esialgsest eesmärgist. Siin on veel väga palju agasid, kuid üldine kontseptsioon on juba muutunud.

Kui vaadata viimaseid sõjasündmusi ja Venemaa positsioone, mida siit välja lugeda?

Kui kaarti vaadata, on näha Vene kolonne mingitel pikkadel aladel maanteedel, aga tegelikult ei ole need alad sugugi venelaste kontrolli all. Nad on julgestamata, okupatsioonivõim seal ei kehti ja need on väga ohtlikud positsioonid, kui Ukrainal peaks olema jaksu hakata tegema vastupealetungi. Ma ei tea kuidas nad mõtlevad, aga mulle tundub, et nende poliitikute seatud eesmärgid pärsivad Vene väejuhatusel langetada mõistlikke otsuseid ja see on Venemaa läbikukkumise üks läbikukkumise suuremaid põhjuseid. Odessat pommitatakse ilmselt seetõttu, et seal on märkimisväärsed Ukraina üksused kaitsel ja juhul kui venelased Odessa ründamisest loobuvad, siis saavad ukrainlased viia need üksused Ida-Ukrainasse võitlema Vene üksuste vastu. Sama on Kiievi juures. Seal on samuti väga suured ja väga tugevad Ukraina üksused ja kui need vabastada Kiievi alt, siis läheb venelastel mujal kohe raskemaks Just seetõttu laevastik üritab hoida Odessat sõjalise surve all, et jätta muljet, et Vene väejuhatus ei ole dessandist loobunud. Aga võib-olla nad ka tõesti ei ole loobunud.

Mida loodetakse saavutada lõputu Mariupoli pommitamisega?

Mariupolit pommitatakse seetõttu, et linna kaitsvad üksused on seal väga hästi ennast sisse seadnud, need on väga võimekad üksused, nad on tekitanud Venemaa väeosadele väga suuri kaotusi. Vaatamata sellele, et vastas on olnud Venemaa väga professionaalsed üksused, ei ole nad ikkagi suutnud seda linna isegi märkimisväärses osas kontrolli alla võtta. Muidugi on juhtunud selline halb lugu Ukraina poolt vaadates ja ka inimlikust vaatepunktist, et väga palju tsiviilisikud jäid linna lõksu, nad ei saanud sealt lahkuda ja see pärsib Ukraina üksuste kaitsevõimet selles kohas. Mariupol on ka väga sümboolse tähendusega, 2014. ja 2015. aastal tegi Venemaa tõsiseid kaitseid seda linna kätte saada ja ei saanud ning see oli esimene tõsine kaotus Vene toonastele hübriidüksustele. Kui õnnestuks tsivilielanikkond linnast välja viia, saaksid ka linna kaitsjad natuke bravuurikamalt tegutseda. Ma arvan, et vaatamata kõigele, Ukraina üksused ei anna seal alla.

Mida arvata Valgevene tegevusest?

Valgevene on sekkunud sõtta sellega , et on andnud oma territooriumi venelaste käsutusse ja nad saavad seda kasutada eelkõige Kiievi ründamiseks. See on Vene üksustele mõnes mõttes selline turvaline oaas kus olla, sest Ukraina ei soovi rünnata Valgevene territooriumi. Neil on seal mugav manööverdada, varustust juurde tuua ja kasutada kõike seda hindamatut, mida annab turvaline tagala. Selles vaates on Valgevene kindlasti sõja osaline Ukraina vastu. See et ta ei ole oma üksusi saatnud üle piiri, on puhtalt Lukašenka kalulatsioon, et formaalselt oleks ta nagu sõjast kõrval, sest ta saab väga hästi aru, et kui ta astub selle sammu, võtab ta tohutu riski, mis seab kogu tema režiimi küsimärgi alla.

Vaadates venelaste retoorika muutust läbirääkimistel, kui kiiresti võiksid tulla kokkulepped, mis sõja lõpetaksid?

Oleneb sellest, mis toimub rindel. Praeguseni on Vene üksused sisuliselt tammunud paigal ega ole edasi liikuda suutnud, Ukraina taktika on töötanud päris hästi. Samas see, kuidas Vene üksused pommitavad elurajoone ja tekitavad tsiviilkaotusi, on küsimus Ukraina rahvale, kas nad on suutelised selliseid kaotusi taluma ja kui kaua nad suutelised neid kaotusi taluma. Ukraina rahva vaim on olnud nii tuge, et mina ei usu, et see murdub, aga see võib murda Ukraina poliitiliste juhtide tahte. Ukraina on suutnud viia sõja positsioonisõja faasi, kui ta suudab Vene üksustele omakorda hakata survet avaldama ja päriselt neid suruma positsioonidelt välja ning mingid märgid on õhus, et see võib nii juhtuda, siis ma arvan, et Venemaa teeb kiiremini pakkumisi, mida Ukraina pool aktsepteeriks.