SÕJASTUUDIO ⟩ Kuhu peaks varjuma tallinlased, kui linna ähvardaks õhurünnak? Stuudios on Tauno Suurkivi ja Viola Murd.

Päeva esimeses erisaates räägime elanikkonnakaitsest, tsiviilkaitsest ja sellest, kui valmis oleme meie suurteks kriisideks, nagu seda on Ukrainas käiv sõda. Saatekülalised on päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi ja siseministeeriumi asekantsler Viola Murd. 

Saatejuht on Sander Punamäe ja saade algab kell 11.

Viola Murd kinnitas, et Eesti linnades ei ole praegu häiresignalisatsiooni süsteeme. «Aga me oleme oma plaanid üle vaadanud ja läinud ka raha küsima, et meil need oleksid. Meie ohustsenaariumid küll arvestasid sõjaga, kuid pigem hübriidsõjaga,» selgitas Murd.

Ta lisas, et nüüd tuleb tegutseda kiirendatud tempos. «Kõik, mida on võimalik teha väiksema rahaga, seda me oleme tegemas,» rõhutas Murd.

«Tegelikult on Eestis 56 sireeni olemas,» täpsustas Suurkivi ja lisas, et praegu puudub selline süsteem, kuidas need sireenid koordineeritult käima panna. «Aga 56 sireeni on meil olemas ja katavad tööpäeva sees 300 000 Eesti elanikku. Tallinnas on 13 sireeni,» rääkis ta ja lisas, et need süsteemid töötavad ja neid testitakse. 

«Kui me saame piisava aja ette teada, siis selleks meil on teavitusvahendid olemas. Meil on arendusel SMSi-põhine teavitussüsteem,» lisas Murd.  

Kriisivarudega on Eestis kehvasti 

Viola Murd märkis, et ka KOVidel võiksid olla kriisivarud. «On riiklikud varud, mida saab kasutusele võtta. Meil on lepingutega kaetud toiduvaru, on ka võimalik rotatsioon tagada, et pole mõistlik kõike lattu kuhjata,» lausus Murd. 

«Kui otse öelda, siis varudega on Eestis kehvasti. Umbes 15 protsendil elanikest on valmis toiduvaru, KOVidega on probleeme. Ka päästeametis ja vabatahtlike komandodes ei ole kõikides generaatortoidet. Käib töö selle nimel, et asutustel oleks generaatortoide,» rääkis Suurkivi. 

Suurkivi tunnistab, et viimastel aastatel on jõudsalt edasi liigutud, kuid ilmselgelt on KOVidel ja riigil probleem. «Kui avaneksid mingid laod, kust tuleksid mingid toidud ja veed, siis nii ei ole,» kirjeldas Suurkivi. «Tegelikult on see kompleks kõigest – inimestest, KOVist ja riigist.» 

Murd ütles, et vahetu ohu korral on riigil plaan olemas, kuid see ei ole siiani rahaga kaetud. «Elanikkaitse osa peab saama püsiva rahastuse,» rõhutas ta. 

Murd tõi praeguse kehva olukorra põhjenduseks selle, et meil on olnud erinevaid kriise, mis on saanud paratamatult eelislahenduse. «Teemad saavad tähelepanu siis, kui on mingi konkreetne näide. Needsamad elanikkonnakaitse teemad, millest me juba kaks aastat tagasi rääkisime, kinnitavad seda, et me peame valmistuma kogu aeg,» vastas Murd. Ta lisas, et kõik on poliitilise otsuse taga. Ka siseminister Kristian Jaani (KE) on tema sõnul teadlik nendest muredest. 

«20 aastat tegemata tööd ei saa ühe või kahe aastaga ära teha. See on paratamatu, kus me praegu oleme,» lisas Suurkivi. Ta tõi näiteks 90ndad, mil sõna «tsiviilkaitse» tekitas vastumeelsuse. «Täna ülirikkaks me ei ole saanud, aga teema on ülitundlikuks muutunud.»