P, 5.02.2023

SÕJASTUUDIO ⟩ Miks Vene väed Ukraina õhuruumi üle kontrolli pole veel saavutanud? Stuudios on Urmas Reinsalu, Vahur Karus ja Vello Loemaa.

Sander Punamäe
, ajakirjanik
Miks Vene väed Ukraina õhuruumi üle kontrolli pole veel saavutanud? Stuudios on Urmas Reinsalu, Vahur Karus ja Vello Loemaa.
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Brigaadikindral Vahur Karus saates "Otse Postimehest". Saatejuht Sander Punamäe.
Brigaadikindral Vahur Karus saates "Otse Postimehest". Saatejuht Sander Punamäe. Foto: Pilt videost

Päeva teises erisaates on fookuse all see, mis toimub Ukraina õhuruumis. Räägime sellest, miks toetas eile riigikogu 90 poolthäälega avaldust, kus nõuti lennukeelutsooni Ukraina kohal. Mida tähendaks reaalsuses lennukeelutsooni kehtestamine? Ja miks pole Vene väed siiani suutnud võtta kontrolli alla Ukraina õhuruumi? Nendel teemadel räägime riigikogu liikme Urmas Reinsalu, brigaadikindrali Vahur Karuse ja endise Nõukogude Liidu sõjaväelenduri, Eesti erusõjaväelase, kindralmajor Vello Loemaaga. 

Saatejuht on Sander Punamäe ja saade algab kell 16.00.

Urmas Reinsalu sõnul ei tohi sanktsioonidega viilude kaupa Venemaa poole suunata. «Täna on sõnum see, et me ei saa raha lugeda, kui me tahame, et Ukraina võidaks sõja,» lausus Reinsalu. «Sõda on laienenud Lääne-Ukrainasse. Kui me vaatame neid pommitamisi seal, siis see on heidutus, et ei saaks relvavaru tuua ega muud abi,» selgitas Reinsalu. 

Reinsalu meenutas, et Ukraina on ka öelnud, et sõda on kahtlemata kogu Euroopa vabaduse eest. «Sõja saatus on kogu Euroopa julgeolekule, kui ta peaks kaotama, on meid ohustav. Seetõttu peab meie sõnum olema, et Ukraina peab seda sõda võitma,» rääkis poliitik. 

Eesti parlament võttis eile vastu eelnõu, millega soovitakse, et NATO lisaks Ukraina lennukeelutsooni. «Mulle ei ole keegi öelnud, et see on halb samm. Senisest praktikast on riigid ka omavahel kehtestanud lennukeelutsooni. Praegu taotleb Ukraina valitsuse palvest,» selgitas Reinsalu. 

Kas sellises avalduses ei ole kriitikat NATO tegematuse osas? «Lääs ei ole teinud piisavalt. Üks puudutab sanktsioonide karmistamist - luksusautod ja kaaviar, - mida üksinda lisatakse. Teine on kahtlemata ka relvastus ja sõjaline abi, lennukeelutsooni kehtestamine,» vastas saadik. 

Mida arvavad sellest Kaja Kallas ja Eva-Maria Liimets? «Valitsusele on see suunis. See on üleskutse, millel on poliitiline tähendus ja meie sõnum on see, et teised parlamendid survestaksid oma valitsust,» vastas Reinsalu ja lisas, et Eesti valitsusel on vaja selle suunisega edasi tegeleda. «Ma loodan, et Eesit valitsus seda ka väljendab.» Reinsalu lisaks loodab, et viib selle mõtte ka NATOni. 

«Putini ultimaatumit ei tohi unustada. Ja kui Ukraina kaotab selle sõja, siis ka Lääs on kaotanud ja meie ohuolukord on hoopis teistsugune,» möönis Reinsalu. «Me peame andma kõik, mida Ukraina praegu vajab.»

Kui kehtestatakse lennukeelutsoon, siis kuidas Vladimir Putin käituks? Reinsalu sõnul ongi see ohtlik, kui me praegu lähtume Putini käitumise loogikast. «Me peame lähtuma, kuidas Putinit ja Venemaad tõrjuda. Praeguses olukorras taltsutab Putinit sõjaline jõud,» lisas Reinsalu. «Ukraina kõige suuremale palvele on Eesti esimene riik, kes neile vastas.»

Mida tähendab lennukeelutsooni kehtestamine? 

«Lennukeelutsoon tähendab, et me saadame NATO vahendid vaatama, et keegi, kes ei tohi seal olla, et teda ka ei oleks,» ütles kaitseväe brigaadikindrali Vahur Karus. Lennukeelutsoon ei aita parandada probleemi, mis kõige rohkem kahjustusi hetkel Ukrainas teeb. Näiteks on praegu ka Türgi droonid Ukrainas ning lennukeelutsoon võib Ukrainale ka raskendav olla. «Põhimõtteliselt lennukeelutsoonis paneme liikluse kinni enamustele.»

Karus rääkis, et viimased päevad on Vene Föderatsiooni väed suuremas osas suhtelised staatilised. «Me võime arvata, et tegeletakse vägede kordaseadmisega ehk tuuakse varustust juurde, kütust ja võib olla vahetatase mõned ülemad välja,» selgitas Karuse. «Me siis näeme, et mida Venemaa tahab kätte saada. Me siiani ei tea, mis on Venemaa plaan tegelikult,» lisas Karus. 

Lisaks ei tohi unustada Karuse sõnul seda, et Venemaa on oma raudtee. «Venemaa on viimased kümme aastat harjutanud oma brigaadide, varustuste liigutamist piki raudteed hästi kiiresti. See, kas ta tuleb Uurali tagant või Kaug-Idast, sellel ei ole vahet, nad saavad selle ära tuua,» selgitas ta. 

Mida arvata prognoosidest, et maikuuks on sõda läbi. Karuse sõnul on venelastele üks suur peavalu teede lagunemine. «See, mis mais toimub, seda ei oska ma öelda. Aga kui me vaatame neid numbreid, mida Ukraina peastaap edastab, siis see on alla 10 protsendi kogu Vene väe võimekusest. Sellisel puhul operatsioone ei katkestata,» täiendas Karus. 

Venemaa puhul on näha, et suun on Mariupol, seda seetõttu, et saada maismaa ühendust Donetskiga. «Nad on praegu päris pikkade varustushädadega, eriti Krimmiga ollakse hädas, sest üks sild ei ole piisav, et sealt vedada suuri sõjavarustusi,» lausus ta.

«Ärev olukord,» ohkas Eesti erusõjaväelase, kindralmajor Vello Loemaa Ukraina olukorda kommenteerides. Ta rõhutas, et Venemaa ei ole passiivne hetkel õhus, vaid tegutsetakse üle kogu Ukraina territooriumi. 

«Ukrainas on kõik moodne tehnika - nii need, mis on maal kui ka õhus. Ukraina ulatus on suur. Aga probleem on selles, et lennuväljad, milles agressor tegutseb paiknevad nii idas, põhjas kui ka lõunas,» selgitas Loemaa. 

Lennukeelutsooni puhul leiab Loemaa, et ei tohi unustada seda, et ka Venemaa teeb selleks ettevalmistusi. «See on samuti üks miinus,» nentis ta. «Teeb ettevalmistusi selleks, et Ukraina lennuvägi ei saaks tegutseda. Antud juhul on see häiritud,» täiendas Loemaa. 

Vene õhuväe puhul märkis Loemaa, et võib ka üldiseid arve vaadata, kuid üks osa on see, mis on lahinguvõimeline ja teine see, missugused jõud on lisaks kaasatud. «Antud juhul on üksused, mis on siinsamad Lääne piirkonnast, aga on jutte, et tuuakse ka mujalt juurde,» lisas Loemaa. 

«Fakt on see, et sõda jätkub ja jätkub erinevate vahenditega. Kusjuures mõlemad püüavad seda teha nii hästi kui oskavad. Kuid peab tunnistama, et Ukraina on väga tõsiselt saanud edu mehitamata süsteemide rakendamisel ja loomulikult oma maapealse õhukaitsevahendid on hästi tööle pannud,» rääkis erusõjaväelane. «Kuid üks omapära on see, et õhus toimub mitte ainult tulistamine ja pommitamine, vaid ka elektrooniline sõda. Väga raske on häirida neid sagedusi, millel töötab ka kaitsja.»

Märksõnad
Tagasi üles