SÕJASTUUDIO ⟩ Signe Riisalo: sõjapõgenikke jõuab Eestisse arvatust palju rohkem

Kui me sõja puhkedes valmistusime vastu võtma 2000 sõjapõgenikku ja seejärel rääkisime võimekusest majutada 10 000 inimest, siis praegu on Eestis kohal juba ligi 13 000 sõja jalust põgenenut. Kuidas me selles olukorras hakkama saame, sellest räägime Postimehe erisaates sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga.

Riisalo nentis, et inimesi tuleb vastu võtta veel ja veel. «Ja me ei saa öelda, et me ei saa hakkama,» sõnas ta. Küll aga tuleks tema sõnul mõelda, millal saabub võimaluste piir, kui me ei saa oma külalislahkust enam täielikult välja näidata.

Sotsiaalkindlustusametiga koostöös pannakse Riisalo sõnul kirja erinevate perede soovid ja vajadused ning info antakse hiljem edasi kohalikule omavalitsusele, kuhu inimene suundub. 

«Pärast esmase abi pakkumist on meil hädavajadus suunata inimesed püsivatele elukohtadele. See on päris keeruline ülesanne. Neis kohtades peab olema sellele perele sobiv kool, töökoht inimese oskusi ja võimalusi arvesse võttes.»

Küsimusele, kas rahalise poolega on arvestatud, vastas Riisalo, et juba kohe sõja alguses küsiti täiendavat ressurssi. «Me saime lühiajalise ressursi ajutise vastuvõtu korraldamiseks. Sellega püüame teha esmast majutamist, toitlustamist, tervisekontrolle,» tõi ta näiteid.

Teiste ministeeriumite rahastuse osas märkis minister, et neid arvutusi veel tehakse. 

Kõik sõltub põgenike arvust

Kuigi hotellitube, kortereid ja muid rendipindu on tasuta pakutud ja esmast majutust rahastab ka riik, siis minister sõnas, et pikem perspektiiv sõltub põgenike arvust. «Kui valitsus eelmine nädal ütles, et 10 000 põgenikku on see arv, millega Eesti tuleks ilma suurte ümberkorraldusteta toime, siis kõik, mis on üle selle, tähendab teistusugst jõupingutust,» selgitas ta, lisades, et sotsiaalkindlustusametis juba pea kolmandik töötab ainult sõjapõgenikega seotud valdkonnas. 

Ühel hetkel saavad eluasemepinnad otsa, sõnas minister ja tuletas meelde, et piiri äärde vabatahtlikuna sõites tuleb ka silmas pidada, milline võiks olla edasine perspektiiv. 

«Ma pean kahjuks ütlema, et kui saavad tõeks need prognoosid, et meil on siin 100 000 inimest, tähendab see oluliselt teistsugust korraldust ja vastuvõttu. Käiku tuleb lasta ka võimlad ja lõpuks tuleb tunnistada, et nii nagu Poola seda tõenäoliselt tegema hakkab, on see paratamatus.»

Minister nentis, et näiteks PPA-l on praegu väga raske - valmis tuleb olla tuhandeteks taotlusteks ja see on tema sõnul enneolematu. «Kui keegi ütleb, et riik ei saa hakkama, siis ma ütlen, et ka halvimas unenäos, me ei osanud sõjaks ega selleks laineks valmis olla.»