SÕJASTUUDIO ⟩ Veiko Kommusaar: Vene piiril on hakatud Eesti inimesi rohkem küsitlema

Kas sõda Ukrainas sunnib meid võtma teravdatud tähelepanu alla ka Eesti siseturvalisuse ja kuidas saadakse hakkama piiripunktides, sellest räägime Postimehe erisaates siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaarega. 

Saatejuht on Ulla Länts.

Sõda kestab, kas Eestis on jätkuvalt turvaline?

Eestile sõjalist ohtu ei ole, Eestis on jätkuvalt turvaline olla ja meil tehakse iga päeva selle nimel tööd, et see turvalisuse tunne oleks olemas kõigil neil inimestel, kes siin alaliselt või ajutiselt elavad.

Mis toimub meie piiridel, seal kust sõjapõgenikud riiki sisenevad?

3. märtsist on meil lõunapiiril ajutiselt piirikontroll, et need, kes tulevad siia sõjakoleduste eest, saaksid juba piiril paremini vastu võetud ja meie saaksime nad panna kirja, et teaksime, kes on siia tulnud ja ühtlasi aidata neil jõuda järgmisse kontaktpunkti. Loomulikult on piirikontrollil ka teine eesmärk, tuvastada inimesed, kes Ukrainas toimuvat sõda ära kasutades otsivad viise Eestisse jõudmiseks, aga nende kavatsused võib-olla ei ole kõige õilsamad, need suunatud millelegi muule kui turvalisele varjupaigale. Nende osas me teeme tihendatud sõela ja jälgime tähelepanelikult, kes need inimesed on.

Kuna kõige rohkem põgenikke siseneb Euroopa Liitu üle Poola piiri, siis kuidas poolakad hakkama saavad, on nad teistelt riikidelt abi palunud?

Poola on öelnud, et nad saavad ise hakkama ja abi palunud ei ole. Esimestel päevadel olid tõepoolest Poolas piiriületusjärjekorrad väga pikad, aga need on seal ka täna väga pikad. Piiriületustoimingud võtavad aega, tegemis on Schengenisse sisenemisega, kus inimesed pannakse kirja. Loomulikult teeb Poola täna tänuväärset tööd, et kogu selle inimmassiga toime tulla. Mida meie teha saame, on see, et vaadata meie piiril veel kord üle, kes meile sisenevad ja olla kindlad, et need inimesed, kes abi vajavad, seda ka saaksid.

Kuidas me saame hakkama põgenikele meie siseriiklike dokumentide vormistamisega, kui suure töökoormuse paneb see PPA-le?

Tänaseks on Eesti piiri ületanud 15 000 inimest, nendes 3 500 ei jää siia, vaid liiguvad edasi teistesse riikidesse. Neile kes soovivad Eestisse jääda, aga nende hulgas on üle 4 000 lapse, me tõepoolest anname ajutise kaitse. Eilse seisuga on ajutise kaitse taotlusi broneeritud üle tuhande, üle saja inimese on selle õiguse kätte saanud. Me oleme avanud teeninduspunktid, kus me tavapäraselt väljastame muid dokumente, kus on võimalik broneerida aegu . Menetlus ei ole keeruline, inimesed saavad selle õiguse juba PPA teenindusest välja minnes, elamisloa trükkimine võtab küll natuke aega, aga inimesed saavad juba erinevatele teenustele juurdepääsu.

Milline on olukord idapiiril, kui palju tuleb meile inimesi Venemaalt?

Me oleme viimasel ajal näinud, et ka Venemaa suunalt on tulnud rohkem piiriületusi. Kui tavapärane piiriületus on 1 500, siis viimastel päevadel on see 2 500 inimest ööpäevas ja viimased kaks päeva näitavad, et ka lahkumine Venemaa suunas on suurem. Teisalt on Eesti riik võtnud vastu otsuse, et meil pole enam võimalik Valgevenes ja Venemaal viisasid väljastada, sest makseid riikide vahel pole võimalik teostada, aga viisa eest on vaja tasuda ülekandega. Mida me veel näeme, on see, et Venemaa suunalt Eestisse toimuval piiriületusel on Venemaa poolel pikemad järjekorrad, Eesti inimesi on hakatud Venemaa poolel rohkem küsitlema ja siin tasub kindlasti Eestimaa inimestel olla väga valvsad ja tähele panna, mida küsitakse ning kui need küsimused on tavapärasest piiriprotseduurist kõvasti kõrvale kalduvad, siis tuleks igal juhul anda sellest teada meie julgeolekuasutustele.