SÕJASTUUDIO ⟩ Kuidas end tunneb ja mida mõtleb täna Eesti venelane? Stuudios on Sergei Metlev ja Julia Rodina.

Kuidas end tunneb ja mida mõtleb täna Eesti venelane, kui meist 1300-kilomeetri kaugusel ründab Venemaa Ukraina rahvast? Sellest räägime tänases teises erisaates Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi ja endise Vene Delfi peatoimetaja Julia Rodinaga. 

Rodina märkis, et arvamus, et paljud venelased näevad toimuvat «erioperatsioonina» on järjekordne stereotüüp - sõna «paljud» tema hinnangul kasutada ei saa.

Kuid miks mõned venelased saavad toimuvast aru ja mõned justkui ei saa? «Endise ajakirjanikuna ei kõla see hästi, aga mul on hea meel, et me siin keerasime mõned venekeelsed telekanalid kinni. Tänu nendele osa inimesi just nii arvabki, et see ei ole sõda, vaid midagi muud,» selgitas Rodina.

Metlev lisas, et on ju ka inimesi, kes on tundnud end Nõukogude Liidu kodanikuna. «Nad on vaadanud Venemaa kui võimaliku toetaja ja päästja poole,» kirjeldas ta. Metlev sõnas, et näiteks tema kodus pole kunagi olnud Nõukogude Liidu nostalgiat: «Ma pole nakatunud sellest niiöelda mürgist. Aga tegemist on sügavate traumadega, mis on seotud liidu lagunemisega,» sõnas ta. 

Kas inimene saaks olla «putinist» ka ilma venekeelse meediata? 

Rodina sõnas, et Venemaa sotsioloogiat tõsiselt võtta ei saa, kuid isegi see näitab, et noorem põlvkond on seda meelt, et nad sõdida ei taha ja soovivad teistsugust elu. «Paljud neist on käinud välismaal ja näinud, mida vaba maailm tähendab.»