SÕJASTUUDIO ⟩ Kristi Raik ja Holger Mölder: Putinil pole head taganemise teed, tuleb olla valmis kõigeks

Tänase päeva esimeses erisaates analüüsisid viimaseid arenguid Ukraina rindel Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder.

Raik nentis, et praegu pole märke Ukraina nõrgenemisest, kuid samas pole Venemaa mingeid järeleandmisi tegemas. «Eile olid läbirääkimised, mis oodatult palju uudiseid ei toonud - Venemaa kordab oma nõudmisi.»

Dotsent Mölder rääkis, et head väljumisstrateegiat Putini režiimil ei ole ja see muudab olukorra palju keerulisemaks. «Kui see jätkub pikalt, see võibki muutuda harjumuseks. Nagu me oleme harjunud kõigi konfliktide ja sõdadega. Ainuke erinevus on selles, et praegune sõda toimub Euroopas. Me oleme harjunud, et sõda toimub kaugel,» rääkis ta. 

Raik lisas, et muudatused Euroopa riikide suhtumises on pikaajalised: «See on inimestele nii suur šokk, kui brutaalselt Venemaa jõudu kasutab. Seda ei osatud Lääne-Euroopas oodata,» sõnas Raik. 

Kuidas võiks olukord laheneda? Ehkki opositsiooniliidrist Navalnõist on palju räägitud, tuletas Mölder meelde, et ta viibib hetkel nn kinnises režiimis. Opositsiooni sellisel kujul Venemaal ei ole. 

«Venemaa juhid usuvad ise ka ilmselt infosõda, et Euroopa on nõrk ja lagunev, USA president Biden seniilne ja nii edasi. Ilmselt mingil hetkel see võimueliit ei ole ise enam võimeline seda olukorda ratsionaalselt hindama,» pakkus Mölder. 

Raik nentis, et selge on see, et Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidel saab Euroopa Liidule olema oma hind. «Nendest ei pääse,» ütles ta. Küll aga tuleb liikmesriikidel tema sõnul siinkohal koostööd teha, hinnata, kes kannatab rohkem ja kes vähem. 

Õhuruumi sulgemisest

«Me oleme sõjas Venemaa vastu mitte küll kineetiliselt, kuid see, mida Venemaa Ukrainas teeb, on ohuks kogu Euroopale. Me peame tegema kõik selleks, et sõjategevus peatada ja kui seda Ukrainas ei tehta, on suur risk, et see levib mujale,» toonitas Raik. 

Viimastel päevadel hoogu kogunud lennukeelu arutelusid nimetas ta lääne dilemmaks, millel lahendusi täna ei näi. Ühelt poolt tuleks tema sõnul seda kindlasti teha, Ukrainlased on seda ka korduvalt palunud. «Mõistus jällegi ütleb ja kui ma analüüsin NATO liikmesriikide analüüse, mis hoiatavad riskide eest - on arusaadav, et selles osas ollakse väga ettevaatlikud. Aga see ei ole laualt maas, nagu öeldakse,» kirjeldas ta ja lisas, et NATO peab arvestama kõikide võimalike reaktsioonidega Venemaa poolt. «Siis oleks see juba NATO ja Venemaa vaheline sõda.»

«Risk on see, et Venemaa reageerib ja võtab mingil moel sihikule NATO. Kuidas see täpselt toimuks, seal on väga erinevaid võimalusi. Venemaa näeks seda kui NATO sõjategevust Venemaa vastu,» põhjendas Raik. 

Mölder lisas, et tema hinnangul on kergem progressi saavutada Ukrainale hävitajate andmisega.