P, 5.02.2023

SÕJASTUUDIO ⟩ Miks oli Venemaal just nüüd vaja Ukrainat rünnata? Stuudios on Urmas Paet ja Sven Mikser

Sander Punamäe
, ajakirjanik
Miks oli Venemaal just nüüd vaja Ukrainat rünnata? Stuudios on Urmas Paet ja Sven Mikser
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Sven Mikser ja Urmas paet saates "Otse Postimehest"
Sven Mikser ja Urmas paet saates "Otse Postimehest" Foto: Pilt videost

Sellest, mis toimub Euroopa Parlamendi tagatubades ajal, mil Venemaa pommitab Ukraina tsiviilelanikke, ajakirjanikke ja sõdureid, räägivad päeva esimeses erisaates Euroopa Parlamendi saadikud Urmas Paet (REF) ja Sven Mikser (SDE). 

Mikser selgitas, et pärast 2014. aasta sündmusi on Ukraina olnud selgelt suunaga Euroopa poole ning selline on olnud ka kohapealne meelsus. 

Putin tegi tänavuse rünnaku puhul tema sõnul aga mitu massiivset valearvestust, hindamata nii Ukraina võimekust kui ka lääne reaktsioone. Täna pole Venemaal jõudu ega jaksu, aga kui ta suudab oma eesmärgid Ukrainas saavutada, siis kahtlemata ei piirdu asi sellega, usub eurosaadik. «Järgmine doominokivi on Gruusia, seejärel Moldova, pakkus Mikser.»

Eurosaadik Paet märkis, et piisavat pole siiski tehtud. «Nüüd praegu on majandussanktisoonide pakett ja isiklike sanktsioonide pakett tõsine, kuid minu subjektiivne hinnang on see, et ükskõik millised sanktsioonid on, need Venemaa režiimi hetkel ei peata,» märkis ta, lisades, et Venemaa otsib pääsuteid juba nn «aukudest». Nii asub Venemaa kokkulepeteni juba näiteks Hiinaga, tõi ta näite. 

Paet leiab, et sõda saab peatada kas füüsiline vastujõud või vastuseis režiimis sees. 

Mikser aga sõnas, et sanktsioonide eesmärk on seekord sõnastatud paremini kui varem. «Kui me näeme, et sõpruse sundimise soov Kremli poolt pole kadunud, siis tuleb minna võime kallale - nõrgestada Venemaa majandust sedavõrd, et ta ei suuda rahvusvahelist julgeolekut nõrgestada,» põhjendas ta. 

Siiski on ta kaaskõnelejaga nõus, et üksi sanktsioonidest ei piisa. «Aga see ei tähenda, et sanktsioonid oleks kasutud.»

Lääne sekkumine

NATO keeldus lennukeelu tsooni kehtestamisest Ukraina kohal. Paet selgitas, et sellega välditakse üleüldist sõjalist konflikti läänemaailma ja Venemaa vahel. «Kardetakse, et sõda levib suureks ja Ukrainast välja, tuumarelvade aspekt tuleb sinna juurde,» nentis Paet. 

Mikser täpsustas, et lennukeelu jõustamine nõuab opereerimist: «NATO-l ei ole oma lennukeid. Hävituslennukid, mis peaks Ukraina õhuruumis ringi lendama, need peavad kusagilt õhku tõusma. Need peavad olema mõne NATO riigi lennukid, Eestil seda võimekust pakkuda näiteks pole.» Sealjuures tuleks arvestada, et need lennubaasid oleks tõenäoliselt ka sihtmärgiks. 

Vene rahval on poliitiline vastutus

«Mida päev edasi, seda rohkem räägitakse juttu, kuidas on kaks tohutult erinevat asja: Putin ja tema lähikondlased ning Vene rahvas: hea ja õiglane, kellel pole justkui mingit pistmist oma presidendiga,» kirjeldas Paet, lisades, et igaüks saab aru, et nii see ei ole. 

«Putin poleks 22 aastat president, kui rahvas teda üldse ei toetaks. Ma arvan, et see Ukraina sõda on selle müüdi tänaseks kustutanud,» märkis ta. Ühtlasi viitas ta sõja alguses tehtud küsitlusele, kus selgus, et 64% oli Venemaal «erioperatsiooni» toetajaid. 

«Seega ei ole mõtet rääkida sellist juttu. Vene rahva seas on tublisid ja julgeid meeleavaldajaid, aga kahjuks see suur mass on vait või kiidab takka,» märkis Paet. 

Mikser lisas, et Vene rahva ülesanne oleks tagada, et nende hullunud «tsaar» ei lähe rindele. «See on rahva poliitiline vastutus. Nad ei ole sellega hästi hakkama saanud, tõsi.»

Võimalik sõja lõpp

Paet usub, et mingit kindlat viisi sõjast väljumiseks Putini silmis pole: «Seda, et ta ühel hetkel ütleb, et aitab, tahtsin, aga ei saanud kätte - ma oleksin väga skeptiline.»

Mikser usub, et türannina võib Putin püsima jääda, aga pole enam kunagi maailma jaoks endine. «Oma rahva jaoks pole ta seesama Putin sellest hetkest, kui ta osutub kaotajaks. Ta tunneb end nurka aetuna,» pakkus Mikser.

Märksõnad
Tagasi üles