SÕJASTUUDIO Pagulasabi juht Anu Viltrop: piirilt inimese üles leidmine, võib olla keeruline (3)

Copy

Sõja tõttu peavad pajud ukrainlased jätma maha kodu ja otsima peavarju mujalt Euroopast. Mis neist siin edasi saab, sellest me saates räägimegi.

Postimehe otsestuudios on MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop. Saatejuht Ulla Länts.

Kui palju on Ukraina sõjapõgenikke Eestisse jõudnud?

See on väga keeruline küsimus, mina tean kuskil sadat inimest, aga ilmselt tean ma vaid murdosa, sest on ju ka inimesi, kes olid juhtumisi Eestis külas ja nüüd ei saa enam tagasi koju.

Ukrainlasi eristab kõigist varem siia tulnud põgenikest see, et nemad ei pea kohe paluma rahvusvahelist kaitset, nende staatus siin on pisut teine?

Hetkel on politsei- ja piirivalveamet välja öelnud, et kõik ukrainlased, kes sõja eest ära tulevad, hoolimata sellest, kas neil on sisepass või biomeetriline pass, või kas neil on viisa, on Eestisse väga oodatud. Need inimesed, kelle viisad hakkavad lõppema, saavad ikkagi Eestis edasi olla. Mis on nende õiguslik staatus, eks see veel hakkab selguma. Praegu on Eestisse jõudnud valdavalt inimesed, kes on kuidagi Eestiga seotud, näiteks on neil siin sugulased.

Ilmselt oli sellest, et Eesti riik ukrainlastele sisenemise reegleid leevendas, tublisti kasu?

Oli kül, ka need inimesed, kes võtavad meiega ühendust, küsivad selle kohta palju ning otsus ilmselt rahustab neid, sest mitte igal ukrainlasel ei ole biomeetrilist passi, mis annab õiguse viisavabalt liikuda. Sellest otsusest on kahtlemata ukrainlastele palju abi.

Kui palju pöördub teie poole inimesi, kes annavad teada, et nemad pakuksid oma kodus sõjapõgenikele kas või esimesteks öödeks peavarju?

Selliseid pakkumisi jõuab meieni väga palju, inimesed pakuvad peavarju mitte ainult paariks nädalaks, nad pakuvad peavarju mõneks kuuks või pooleks aastaks. Pakutakse oma kortereid, tube, maju või majaosasid. Pakutakse ka tööd ja erinevaid muid asju nagu trenne lastele – on tunne, et pool Eesti rahvast on ukrainlastega ja tahab oma panust anda. Me lihtsalt palume teha kõiki neid abipakkumisi meie veebilehe www.pagulasabi.ee/paku-abi kaudu. Meil on 20 vabatahtlikku, kes tegelevad kõigi abipakkumiste läbitöötamisega ja vajadusel küsivad lisaküsimusi. Just nii saama me kõige paremini kõigile abivajadustele ligi ja suudame ukrainlased ning neile pakutava abi omavahel kokku viia.

Mis sõjapõgenikest edasi võiks saada, kriis ei saa ju mõne päevaga läbi ja ilmselt tuleb siia jääda kauemaks. Millised on töötamisvõimalused, tavaliselt ju turistiviisaga tööd teha ei tohi?

Mina olen aru saanud, et töötamiseks takistusi ei ole, aga me peame selle teemaga koos erinevate osapooltega edasi minema. Hetkel on ka riik leidnud, et kuni on ooteaeg, siis on kõige mõistlikum, et inimene saaks ise leiva lauale tuua. Töö on väärkuse hoidmiseks väga oluline, eriti kui oled sellises haavatavas olukorras, kus sa tuledki vaid kahe koti ja ühe kohvriga ning võib-olla sinu mees sõdib veel rindel - siis on eluga edasiliikumine väga oluline.

Te olete ajanud telefonitsi juttu paljude abivajajatega, mida inimesed räägivad?

Algul helistasid inimesed, kelle lähedased on Ukrainas ja uurisid, millised võimalused on Ukrainast välja saada. Loomulikult on inimesed oma emotsioonidega erinevad, paljud nutavad oma lugu rääkides. Mitmed kõned on sellised, kus inimesed tahavad arutada, kas nende abi on vaja. Nüüd hakkavad juba tulema kõned ukrainlastelt, kes on Tallinnasse jõudnud. Nemad uurivad, kas meil on pakkuda elukohta ja siin tulevadki appi meie vabatahtlikud, kes hakkavad andmebaasist sobivat elukohta otsime. Mul on palve neile, kelle sugulased on Ukraina-Poola piiril, ärge hakake helistama, vaid pange oma abisoov kirja meie veebilehe kaudu. Meie evakuatsioonibussid ei käi graafiku järgi, me ei oska kohe alati telefonis vastata, mis täpselt edasi saab, aga teave kõigi nende inimeste kohta, kes on juba jõudnud või jõudmas Poola ja kes vajavad abi Eestisse jõudmiseks, pange kirja ukraina@pagulasabi.ee. Kirjutage sinna inimeste nimed, nende kontakttelefonid ja millisesse piiripunkti nad jõuavad. Me võtame siis nendega juba otse ühendust.

Kui palju evakuatsioonibusse on teele läinud ja milline on olukord Ukraina-Poola piiril?

Täpset arvu ei oskagi öelda, sest selliseid reise oleme teinud nii meie kui välisministeerium. Meie bussidel on alati kaasas koordinaator, et kaardistada ära esimesed vajadused, vaadata, kas meil on olemas majutuskoht, kas on mingi meditsiiniline eriolukord, millega arvestama peab. Bussid panime tööle seetõttu, et saime hästi palju kõnesid, kus inimesed olid jõudnud juba Poola ja neil ei olnud võimalik enam ise edasi liikuda, kuna nad ei saanud Ukraina pangakaartidega oma rahale ligi ja neil puudus võimalus turvaliselt Eestisse saada. Teiselt oli ka väga palju neid, kes mõtlesid, et paneme nüüd autole hääled sisse ja nopime need inimesed sealt piirilt üles, aga see polegi nii lihtne, sest piiril on olukord keeruline, piirist üle saamine võtab aega päevi. Mõistsime, et turvalisem on seda teha bussidega, kasutades kohapeal olevate vabatahtlike abi. Meie inimestel on seal juba nende kontaktid, kes Ukraina poolt on piirile jõudnud, nende kokku kogumine võtab aga aega, sest selles paikkonnas ei pruugi mobiiltelefonid alati töötada, nii et kohapeal tuleb tegelda inimeste otsimisega.

Pärast piiri ületamist on inimesed ilmselt päris kurnatud, kuidas neid kiiresti aidata?

Oleme ka piiril oma taktikat muutnud. Paneme seal püsti oma staapi, ilmselt saame sinna korraldada lahkete perearstide abiga ka väikse esmaabipunkti, sest üle piiri jõudes on inimesed väsinud, näljased ja kurnatud. Sellise staabi abil saame vaadata üle terviseseisundi ja pakkuda süüa kuni bussitäis rahvast kokku tuleb.

Kas te saate aidata kuidagi ka neid, kes on veel Ukrainas?

Esmajoones aitame neid, kes on praegu Poolas. Me ei ulatu Ukrainasse, sealt me inimesi ära tuua ei saa. Need, kes tahavad jõuda Eestisse, peavad siiski jõudma ise piirile ja ületama piiri. Ma saan aru, et see on väga keeruline ja eriti keeruline on see siis, kui puudega laps või eakam liikumisraskustega inimene. Meie siiski ei saa Ukrainasse minna. 

Kui mitmes paigas te Poolas olete, sest piiri saab ju ületada mitmes kohas?

Praegu oleme kolmes piiripunktis, kui vaja, mõtleme edasi. Oleme kaalunud ka Slovakkiasse minekut, aga hetkel puudub info, kas selleks on vajadus.

Eesti Pagulasabi koostöös Eesti ettevõtetega organiseerib jätkuvalt busse Ukraina-Poola piirile, mis toovad sealt Eestisse inimesi, kellel on Eestiga seos: perekond, sugulased, sõbrad, tööandja.

Eesti Pagulasabi saab aidata alates sellest hetkest, kui inimesed on jõudnud üle Ukraina piiri.

  • Kui sa tead inimestest, kes on jõudnud üle piiri või jõuavad sinna peatselt, siis kirjuta ukraina@pagulasabi.ee
  • Kui sa soovid infot Pagulasabi poolt organiseeritud Eestist Ukraina piirile väljuvate busside kohta, siis kirjuta ukraina@pagulasabi.ee
  • Siia saabunud inimestega tegeleb operatiivselt Eesti sotsiaalkindlustusamet ning politsei- ja piirivalveamet koordineeritult sise- ja sotsiaalministeeriumiga.
  • Eesti Pagulasabi kontorisse Liivalaia 28 kell 10.00-17.00 on oodatud siia saabunud ukrainlased, kes vajavad abi majutuse, töökohtade, tõlke või muude teenustega. Vahendame Eesti inimeste pakutud abi.
  • Kui ukrainlastest tuttavad on saabunud juba Eestisse, palume võtta ühendust riikliku kriisiabi infotelefoniga 1247
Tagasi üles