SÕJASTUUDIO ⟩ Kuidas Ukraina Venemaa rünnakutele vastu peab? Stuudios on Rainer Saks ja Urmas Reinsalu

Käes on Ukraina-Venemaa sõja viies päev. Kuidas peab Ukraina Venemaa rünnakutele vastu ning mida oodata täna toimuvatest rahukõnelustest? Kell 10 olid stuudios julgeolekuekspert Rainer Saks ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu (Isamaa). 

Saatejuht on Sander Punamäe. 

Nii Saks kui ka Reinsalu toonitasid saates, et lääne tugi ja selge poolehoid Ukrainale on väga olulised. «Kindlasti ei tohi lasta siin tekkida mingisugusel ettekujutusel, et Venemaa ei ole süüdi,» sõnas Saks. 

Venemaa eesmärk on tema sõnul Ukraina allutamine, kuid mitte tingimata okupeerimine: «Poliitilise agenda loomine, mis välistaks nende väljumise Venemaa kontrolli alt,» sõnas ta. 

See, et Venemaa president ähvardab tuumategevusega ning samal ajal on asunud kontrollima inforuumi, on julgeolekueksperdi sõnul märk meeleheitest. «See näitab, et nad tajuvad enda jaoks olukorda ohtlikuna,» nentis Saks. 

Reinsalu märkis, et taktikalise tuumapommi kasutamine on Venemaa sõjalises doktriinis legitiimne, olgu see kasvõi olukorra deeskaleerimiseks – selleks, et vaenlane astuks tagasi. «Selles loogikas ma ei välista, et Ukraina territooriumil on see sõjalises plaanis kirjas. Moraalne kapital on Putinil sulanud nagu lumi, teda taltsutab ainult see, milline on Lääne võimalik reaktsioon. Ei saa välistada, et diversantide poolt püütakse purustada ka tsiviilseid tuumaobjekte,» sõnas Reinsalu. 

Arutledes teemal, milline võiks olla Hiina võimalik reaktsioon, pakkus Saks, et Hiina ei taha selle sõjaga seotud olla. «Venemaa ja Hiina ei ole sõjalised liitlased otse, vaid see on strateegiline partnerlus. Hiina sõjalist toetust või tugevat poliitilist toetust Venemaale tema avantüüris ma ei eeldaks,» nentis ta, lisades, et kindlasti ei lähe Hiina Venemaad ka liiga tõsiselt ohjeldama. «Hiina ei reageeri võib-olla liiga kiiresti – Hiina vaatab, mis oleks neile kasulikum,» oletas ta. 

Saates sai sõna ka Ukrainas viibiv ajakirjanik Margus Martin, kes kirjeldas kohalikku meeleolu. Tema sõnul on poeletid aina tühjemad, kuid inimesed on endiselt väga sõbralikud. «Viimane viineripakk võeti mu nina alt ära, leib on kahjuks otsas. Inimesed jagavad omavahel informatsiooni, et kus mingi kauplus lahti tehakse, antakse üksteisele teada,» kirjeldas ta. Ajakirjaniku sõnul on kitsas käes ka ravimitega.