SÕJASTUUDIO ⟩ Reservkolonelleitnant Leo Kunnase analüüs: «Mis Putini käes, see Putini kõhus.»

Leo Kunnas: põhjapoolsetel Vene vägedel on lisaks muule ka organisatoorseid probleeme. Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp

• Kunnast teeb murelikuks olukord Ukraina lõuna­osas
• Kunnas: Mariupoli suunda pean ohtlikuks
• Vene vägede suurimaks taktikaliseks veaks on logistilised probleemid

Eile kell kolm päeval olid suurlinnad Kiiev ja Harkiv mõlemad kindlalt Ukraina vägede käes, hoolimata sellest, et esmalt püüdsid Vene väed kiirkorras tungida peale pealinnale ja siis Harkivile. Reservohvitser (kolonelleitnant) Leo Kunnas selgitas Postimehe erisaates, et Kiievi ja Harkivi vallutamiseks tuleb need kõigepealt sisse piirata. «Seejärel tuleb hakata neid linnaosade kaupa vallu­tama. Nii peaks see taktikaliselt käima, aga taktikalised grupid ja brigaadid tegelikult kaoksid sellistes suurlinnades lihtsalt ära,» märkis ta.

Samas tegutseb diversante ja erioperaatoreid mõlemas linnas. Näiteks Kiievi linnapea Vitali Klõtško käskis kõigil inimestel püsida kuni tänaseni toas, sest linnas tegutsesid sabotöörid. «Neid gruppe on seal ka hävitatud. Tegelikult pole Vene väed Harkivi ja Kiievi suunal mingit otsustavat läbimurret saavutanud,» ütles Kunnas.

Kolonelleitnanti teeb aga murelikuks olukord Ukraina lõuna­osas, mis piirneb Krimmi poolsaare maakitsusega. «Krimmist välja tunginud Vene väed on jõudnud Berdjanski linnani, millest jääb üsna vähe maad Mariupolini. Nad hakkavad lähenema Ukraina vägede Donbassi grupeeringu selja taha, mis on ukrainlastel kõige suurem ja tugevam grupeering,» rääkis ta.

«Siin võib tekkida oht, et 24–48 tunni jooksul võivad Vene väed edasi murda ja siis kohtuvad mõlemad Vene väegrupid. Sellega avaneks Venemaal maismaaühendus Krimmi,» selgitas Kunnas.

Sõjaväelase hinnangul on see ohtlik, sest siis saavutavad Vene väed Ukraina lõunapiirkonnas suure tegevusvabaduse. «Nad suudaksid suunata pealetunge põhjas Harkivi suunal tegutsevatele vägedele vastu. See omakorda võib tähendada, et Ukraina Donbassi grupeeringut ähvardab võimalus jääda kotti ehk piiramisrõngasse,» märkis ta.

Mariupoli suunda pean ma ohtli­kuks, sest Vene vägedel on võimekust seal sooritada läbi­murre.

Reservohvitser Leo Kunnas

Ukraina kindralstaabi operatiivülema rollis oleks Leo ­Kunnas juba kaks päeva tagasi andnud käsu eelkirjeldatud oht likvideerida. «Mina ukrainlaste asemel püüaksin Berdjanski ja Mariupoli linna vahel korralda vasturünnakuid ja see kitsas soolikas läbi lõigata ning sealseid Vene vägesid ise kotti võtta ning lüüa. Sellise käsu oleksin mina andnud ­juba laupäeva hommikul,» nentis ta. Samas ütles Kunnas, et täiesti arusaadavalt on olukord pingeline terves riigis ja Ukraina vägedel pole palju reserve.

Krimmi poolsaarest läänes Odessa suunas on Vene väed jõudnud välja Mõkolajivi ­linnani. «Samas käivad ka Hersonis lahingud. Hersoni poolsaarel on veel Ukraina vägesid, kes osutavad vastupanu, aga peab arvestama, et ka selles suunas on Vene­maal võimalik jätkata ­pealetungi Odessa poole,» kirjeldas Kunnas.

Reservohvitseri hinnangul on Vene väed Krimmi suunalt ka teise ešeloni lahingusse viinud ja reserve neil veel jagub. «Mariupoli suunda pean ma ohtlikuks, sest neil on võimekust sooritada seal läbimurre. Mis Putini käes, see Putini kõhus,» lausus ta.

Probleemne on Kunnase hinnangul ka see, et kui ­Krimmi maismaaühendus Venemaaga peaks saama teoks, siis pärast rahu sõlmimist on selle territooriumi üle raske läbi rääkida.

Saatejuhi küsimusele, miks on Vene väed edukad olnud just riigi lõunaosas, vastas kolonelleitnant, et Krimmi ­poolsaare maakitsuselt õnnestus Vene vägedel kohe esimese sõjapäeva hommikul suhteliselt lihtsalt läbi murda ning nad pääsesid ­riigi lõunaosas hargnema. «Ukrainlastel ei ole lihtsalt selle suure ala kohta piisavalt vägesid. Ukraina vägede põhiline koondumispiirkond on olnud ­Donbassi grupeeringu juures. Mujal on neil vägesid olnud suhteliselt vähe,» selgitas ta.

Kokkuvõttes tekitab ­Kunnase hinnangul kõige rohkem muret just invasiooni lõunasuund, kus võib olukord ühe või kahe ööpäeva jooksul muutuda kriitiliseks. «Mujal on olukord suhteliselt stabiilne,» lausus ta.

Vene vägede pealetungi ­kõige suuremaks taktikaliseks veaks nimetab sõjaväelane logistilisi probleeme. «Vene vägede logistika ei pruugi igal pool toimida,» sõnas ta.

Kunnase arvates on põhjapoolsetel Vene vägedel, mis asuvad Valgevene territooriumil, lisaks ka organisatoorseid probleeme. «Sinna olid lihtsalt õppustele saadetud väed ­erinevatest ­Vene piirkondadest. Krimmis on väed kauem paiknenud. Seal on ka õhudessantväe üksuseid, näiteks 76. diviisist, mistõttu on ka lõunasuuna väed olnud edukamad,» põhjendas ta. «Lisaks on Kiiev ja Harkiv ikkagi nii suured linnad, et nende vallutamine tänaste Vene vägedega on võimatu,» lisas ta selgituseks, miks Ukraina põhjaosas on Vene vägesid saatnud ebaõnnestumine.

Kui enne invasiooni algust 24. veebruari varahommikul oli analüütikute üks hüpoteese, et Kremli eesmärk on luua ainult maismaaühendus Krimmiga, siis tänases faasis Putin ainult sellega Kunnase hinnangul ei ­rahuldu. «Praegu enam kindlasti mitte. Esimese faasi eesmärk oli siiski haarata kiiresti Kiievi kesklinn ja seal oma marionettvalitsus võimule seada,» sõnas ta.