SÕJASTUUDIO ⟩ Leo Kunnas: praeguste vägedega ei õnnestu Kiievit ümber piirata

Venemaa president Vladimir Putin tunnustas esmaspäeval Donetski ja Luganski isehakanud rahvavabariike ning ööl vastu neljapäeva alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu. Postimehe erisaates käsitleme viimaseid sündmuseid.

Postimehe erisaates olid luureekspert ja RKK julgeoleku ja kerksuse programmi juht Ivo Juurvee ning riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees ja reservohvitser (kolonelleitnant) Leo Kunnas (EKRE). Saatejuht Toomas Kask.

Järgnevad väljavõtted saatest.

Toomas Kask: Kiievi teatel on hukkunud Venemaa invasioonis 198 tsiviilisikut. Telefonil on Jaanus Piirsalu. Kuidas viimane öö möödus? See oli oluline öö, sest Venemaa olla planeerinud suured väed selleks, et Kiiev ära võtta.

Jaanus Piirsalu: Minu öö möödus Kiievi kesklinnas rahulikult magades. Öösel rindel toimunust tean uudiste järgi.

Saan rääkida olukorrast Põhja-Kiievis, linnapiirist umbes kümme kilomeetrit eemal. Siin on rangelt palutud, et orientiire mitte nimetada. Aga igal suuremal ristmikul kaevatakse siin kaevikuid. Kõrvuti rasketehnikaga on ka lihtsad inimesed, kes labidatega kaevavad. Ristmikele pannakse raskerelvi üles.

Käisin just vabatahtlike kohaliku territoriaalkaitse kogunemispunktis (meie kaitseliidu analoog), kelle eesmärk on konkreetselt oma elurajooni kaitsta. Seal oli hommikul mitu tuhat inimest, kuid hetkel oli ainult paarsada alles jäänud. Põhjus on selles, et relvi ja varustust ei jagu. Kõik, kellega rääkisin, kordasid, et palun saatke meile kõige tavalisemaid relvi.

Vabatahtlikke on tohutult palju. Kaitsetahe ja -valmidus on väga suur. Müts maha kohalike ees. Kui neil ka relvi pole, siis nad patrullivad tänavatel. Nende meelest kahtlased inimesed viiakse sõjaväelaste juurde kontrolli jne.

T.K.: 27 riiki on lubanud relvaabi saata Ukrainale.

J.P.: Põhja-Kiievis Oboloni linnaosas Ukraina armee tegi kahjutuks Vene diversantide grupi, kes sõitis ühest autost soomukiga lihtsalt üle. Autojuht jäi kummalisel kombel ellu.

Kõrval olevates majades on näha, et kuuliaugud on akendes. Kohalike sõnul oli seal päris palju laipu.

T.K.: Viimase 24 tunniga on päris palju muutunud. Kiievi metroo enam ei tööta ning seda kasutatakse ainult varjendina.

J.P.: Kiiev on praegu rindelinn. Tänavatel on näha, kuidas mehed tulevad, seljakotid seljas, lähevad kogunemispunkti. Siin toimub totaalne sõda. Bensiini tavainimestele enam ei müüda, ainult sõjavägi või erisõidukid saavad kütust. Liigutakse jala. Toidupoed küll töötavad. Paanikat pole. Praegu on n-ö kindlameelne väärikus (kõik mättasse lüüa).

Hääl ei värise hirmust, vaid ukrainlastest rääkides tekib tahtmatult tundevärin – uhke tunne on nende pärast.

T.K.: Teeme ülevaate viimase 24 tunni sündmustest. Kust on rünnatud ja kuhu on jõutud?

Leo Kunnas: Põhja pool räägime Suur-Kiievist, kus on palju lennuvälju linna lähedal. Eile peeti ägedaid lahinguid. Ukrainlased lõhkusid lennurajad, et suuremaid õhudessante enam teha ei saaks. Pihkvast saadeti 18 suurt transpordilennukit IL-76, mis seetõttu maandusid hoopis Gomelis.

Territoriaalkaitseüksused lasid kaks IL-76 alla, mis on märkimisväärne saavutus. Ühe pardal olid Vene sõjaväelased (60–100 meest hukkusid). Teine tegi hädamaandumise ning osa venelasi langes ukrainlaste kätte vangi.

Suur-Kiievi vallutamine või isegi sissepiiramine nõuab rohkem vägesid, kui Venemaal on. Linna hõivamiseks on väga palju rohkem vägesid vaja. Mingit otsustavat edu pole venelastel õnnestunud saavutada. Harkovini on väed välja jõudnud, kuid see on samuti suur linn ja selle vallutamine ei ole lihtne.

Lõuna pool on olukord kõige tõsisem. Nii Khersoni kui ka Melitopoli päras on peetud lahinguid, aga täpselt ei tea, kelle käes need linnad praegu on. Mõlemad pooled võitlevad. Venelased on teinud kuskil Melitopoli kandis meredessandi, aga täpseid andmeid pole.

Pealetungi tempo on oluliselt aeglustunud. Eilse hommikuga võrreldes on olukord Ukraina poole jaoks lootustandvam.

T.K.: Kas Putin on juba muutunud meeleheitlikuks?

Ivo Juurvee: Putinil pole piisavalt vägesid selle suure operatsiooni läbiviimiseks. See hakkab välja paistma lahinguväljal. Esmaspäevane julgeolekunõukogu istung oli päris huvitav vaatamine, kuigi infot oli seal minimaalselt. Pigem oli see avalik truudusevandumine Putinile. Ilmselgelt on venelased teinud planeerimises tõsiseid möödalaskmisi.

Ukrainlased on üllatanud positiivses mõttes. Venemaa on oma hinnangutes mööda pannud. Neid inimesi Ukrainas pole, kes venelasi lilledega vastu võtaks. Neid ei paista isegi Venemaa enda televisioonis.

T.K.: Meie jälgija Daniel küsib, et mis on lugupeetud saatekülaliste arvamus Venemaa kasutatavast relvastusest? Nimelt leiab ta seninähtu põhjal, et Venemaa kasutab vanema generatsiooni relvastust ja ehk hoiab Putin uuemat relvastust võimalikuks kokkupõrkeks NATO-ga?

L.K.: Venemaa kasutab moderniseeritud vana relvastust. Uut relvastust on toodetud, kuid mitte piisavalt. Vene poole probleem on pigem logistika, mis läheb üha raskemaks. Lisaks pole Vene sõdurid ka väga distsiplineeritud. Melitopolis on sõdurid poode rüüstanud, kuna süüa pole.

Ukrainlaste kaitsetahe on aga tugev, säilitavad meelekindluse, jäävad tagalasse ja võitlevad edasi.

I.J.: Ühest küljest on õigus, et vana tehnika kõlbab ka (eriti linnalahingus pole eriti vahet, kas tank on moodne või mitte). Teisest küljest on venelastel ka väga moodsat tehnikat – nt ägedaid kopterid – tehnika viimane sõna.

Logistika muutub probleemiks mõlemale poolele. Nende 27 riigi abi tuleb ju ka kuidagi kohale viia. Õhuteed pidi on seda keeruline teha. Ukraina õhuruumis üleoleku saavutamine on raske.

L.K.: Venelaste täppismoonavaru ei ole lõpmatu ja see on väga kallis. Kui minnakse üle tavalistele pommidele, siis need ei ole väga täpsed. Mis tähendab, et tsiviilohvrite hulk kasvab veelgi.

NATO hakkab Ukrainaga jagama sihtmärkide osutamiseks vajalikku infot. See on sõjalise abi maksimaalne vorm ilma otseselt sõjategevusse sekkumata.

T.K.: 27 riiki on relvaabi lubanud. Kuidas see võib sündmuste käiku mõjutada?

I.J.: Sõda võib põhimõtteliselt olla kahte liiki – kas manööversõda või kurnamissõda. Vene planeerijate soov oli, et oleks manööversõda (et sõjategevus liigub kiiresti jne). Sügavale Ukraina tagalasse jõudnud löögikiile ei ole näha. Pigem on rünnak takerdunud. Ukraina selja taga on kollektiivne lääs ja seetõttu on kurnamissõja puhul keeruline ennustada, kel enne jõud ja varud otsa saavad. Ukraina varud ei tohiks väga ruttu lõppeda.

T.K.: Räägime rahalisest abist – Biden eraldas Ukraina abistamiseks 600 miljonit dollarit. Valge Maja küsib kongressilt 6,4 miljardit Ukrainaga seotud abiks. See on kokku 7 miljardit dollarit.

L.K.: Ukraina majandus on väga tugeva löögi all. Kulud on suured. Nt sildade ja teede õhkamine jne. Raha läheb vaja nii riigi majanduse ülevalhoidmiseks kui ka kodanike toetamiseks.

I.J.: Vene Pervõi kanal läheb reaalsusest päris kaugele – see on just kui teine sõda, millest nad räägivad. Kunagi saame ehk ajalooraamatutest täpsemalt aru, mis tegelikult toimus. Vassitakse suhteliselt palju (võimalik, et ka mõlemalt poolt).

T.K.: Venelased elavad justkui paralleelmaailmas.

L.K.: Paralleelmaailma illustreerib ka see, et siiani pole Venemaal justkui üldse kaotusi. Ootasime põhjalikku infosõda, aga praegu on see orwellik olukord.

T.K.: Putinil on asi vist ka siseriiklikult käest läinud. Vene ühiskonna eliit on astunud jõuliselt sõja vastu.

I.J.: Kui sõda oleks Venemaa joaks võidukas, siis oleks seda juba näha (ilmselt on need klipid juba ette valmistatud, aga need ei ole eetrisse läinud). Tagajärjed renomeele on rasked.

T.K.: Kas USA luure käitumine oli õige, kui avalikustas varakult tervele maailmale Venemaa plaanid?

I.J.: USA luure eelinfo andmine oli õige. Krimmi puhul ei jagatud eelinfot ja see polnud hea. Nüüd jagati infot mitu kuud varem. Saksamaa ja Prantsusmaa olid ohust teadlikud. Samuti oli agressor teada.

Eks see oli seotud suure riskiga. Kui sõda poleks alanud, siis oleks luureinfo diskrediteerunud.

L.K.: Luureinfo andmise otsus oli õige. Ukraina oleks võinud võtta hoiatusi rohkem kuulda. Vaatan praegust sõda ning selles on tohutult õppetunde meie jaoks.

I.J.: Pärast saame taktikalisi detaile teada, siis oskame paremini hinnata.

T.K.: Kui võtame kokku selle, et Lääs on olukorda tõsisemalt võtma hakanud, siis ühel hetkel võib see viia Ukraina iseseisva võiduni?

L.K.: Sõja raskuskese on Ukraina rahval.

I.J.: Iseasi on see, kuidas me Ukraina võitu defineerime. Ilmselt jääb riik alles, kuid riigi territoriaalse terviklikkusega on teine küsimus.

Pikemalt saate kuulata juba saatest!