/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
Välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond) kinnitas riigikogus peetus välispoliitilises ettekandes, et valitsus on endiselt seisukohal Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise vajalikkuses. Endine kaitseminister Margus Tsahkna (Eesti 200) toetab pikemas plaanis lepingu ratifitseerimist, aga täna ei ole tema hinnangul õige aeg seda dialoogi elustada. «Olukorras, kus Venemaa rikub brutaalselt kõikvõimalikke rahvusvahelisi kokkuleppeid, tundub see kohatu,» leidis ta Postimehe otsesaates.
«Tänases poliitilises retoorikas tuua ise omal initsiatiivil see teema lauale, et me väga tahame Venemaaga piirilepingut sõlmida, ei ole õige,» sõnas ta. «See asetub imelikku konteksti, kui seisame Venemaa-Ukraina sõja lävel.»
Tsahkna arvates oleks praegu Eesti julgeolekule piiriküsimuses kõige kasulikum selge positsioon. «Seisukoht, et Eestil ei ole territoriaalseid vaidlusi Venemaaga ning me ei kuulu Gruusia ja teiste riikidega samasse perre vaid oleme selgelt NATO eesliinil,» märkis ta.
Olen suhtunud kriitiliselt erakondadesse, kes enne valimisi toovad lauale piiriküsimuse nagu oleks meil territoriaalsed nõudmised Venemaa vastu.
Samas on Tsahkna seisukoht piirilepingu osas olnud alati toetav. «Eesti-Vene riigipiir on ka NATO ja Euroopa Liidu välispiir, seega on vajalik värske ja uuendatud piir, mitte segane olukord. Olen suhtunud kriitiliselt erakondadesse, kes enne valimisi toovad lauale piiriküsimuse nagu oleks meil territoriaalsed nõudmised Venemaa vastu,» vihjas ta mitte ainult Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale vaid ka Isamaale.
«See tekitab meie lääneliitlastes tõsiseid küsimusi: kas Eesti valitsus on tõepoolest ümber kujundanud oma poliitika? Kas me tõsiselt oleme ennast asetanud riikide hulka, kellel on territoriaalsed vaidlused Venemaaga?» küsis ta.
Eesti-Vene piiri puhul ei räägi me ainult enda vaid ka alliansi ja Euroopa Liidu piirist. «Vaja on mõista, et asjad oleksid paigas millimeetri pealt – millal sõdurid lähevad ründele ehk kunas territoriaalses mõttes käivitub NATO artikkel 5,» selgitas endine kaitseminister.
«Arvan, et kindlasti arutatakse kaitseplaane ka Baltimaade ja Poola suhtes. Juhul kui hakkavad toimuma ka meil hübriidsõja sündmused (nagu toimus Leedu vastu), siis kust maalt see areneb territoriaalseks sõjaks ja käivitub rahvusvaheline õigus ning NATO artikkel 5,» selgitas ta.
Tsahkna hinnangul peavad selles perspektiivis olema Eesti seisukohad väga selged. «Võib-olla oli see ka põhjuseks, miks minister Liimets piiriküsimuse oma kõnes välja tõi,» märkis ta.
«Eesti konstruktiivsus väljendub ka selles, et oleme jätkuvalt valmis piirilepinguga edasi liikuma. Selleks on vajalik Venemaa poliitiline tahe varem kokku lepitu alusel, mis eeldab, et ratifitseerimisprotsess peaks mõlema riigi parlamentides toimuma paralleelselt. Valitsus on endiselt seisukohal, et piirilepingu ratifitseerimine aitab suurendada meie julgeolekut ja stabiilsust.»
ettekanne välispoliitika arutelul riigikogus
Väljaande Ukrinformi korrespondendi sõnul lubas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esmaspäeval Saksa kantslerile Olaf Scholzile, et riik võtab menetlusse Luganski ja Donetski nn separatistide kontrolli all olevatele territooriumitele autonoomia andmise. Samal ajal hääletab Venemaa riigiduuma Ukraina pinnal tegutsevate venemeelsete separatistide ametliku tunnustamise poolt.
Venemaal ei ole täna mingit siirast soovi piirilepingut ratifitseerida ja Eesti ei peaks ka sellega peale käima.
«Mõtlesin ise samuti, et samal ajal toimub Vene riigiduuma istungitel nn rahvavabariikide tunnustamine ja ühtlasi ka Eestiga piirilepingu ratifitseerimine. See ongi väga kummaline,» leidis Tsahkna.
Tuleviku mõttes toetab Eesti 200 Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimist. «Aga see peab toimuma kokkulepitud alustel. Kindlasti ei hakkaks Eesti 200 selles küsimuses kuidagi peale käima,» sõnas ta, lisades, et tänane protsess on jäänud kinni ning Vene duuma on selle lepinguga mänginud ainult erinevaid poliitilisi mänge.
«Venemaal ei ole täna mingit siirast soovi piirilepingut ratifitseerida ja Eesti ei peaks ka sellega peale käima,» lausus Tsahkna.
Pikemalt saate kuulata juba saatest.