OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristi Raik: Saksamaa välispoliitika sügavad probleemid ohustavad Euroopa julgeolekut

RKK Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik nentis Postimehe otsesaates, et Saksamaa välispoliitikat varjutavad sügavad probleemid. «Sügavamad probleemid on Saksamaa välispoliitikasse väga sügavale juurdunud ideed. Esiteks soovimatus mistahes sõjalise jõu kasutamise või isegi sõjalise jõu näitamise suhtes. Saksamaa on pikalt suhtunud ettevaatlikult NATO heidutusjõu tugevdamisse allianssi idatiival,» märkis ta.

Raik tõi välja, et Saksamaa välispoliitikat on viimastel nädalatel väga laialdaselt kritiseeritud ka teiste riigijuhtide poolt mitte ainult Eesti peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sulest.

«See kriitika on kindlasti põhjendatud. Eraldi küsimus seisneb selles, kui teravaks tasub tänases kriisiolukorras minna. Kindlasti ei ole see Venemaa suunal mõistlik signaal, kui paistab, et liitlased omavahel tülitsevad. See võib mõjuda Venemaale julgustava signaalina,» nentis politoloog.

Saksamaa on pikalt suhtunud ettevaatlikult NATO heidutusjõu tugevdamisse allianssi idatiival.

Vaatamata kriitika teravusele olid Kaja Kallase märkused üldises pildis instituudi direktori hinnangul põhjendatud. «See, et Saksamaa ei suuda kuidagi Ukrainale suunatud relvatarnete osas otsustada, on üheks sümptomiks (detailiks), mis peegeldab palju sügavamaid probleeme Saksamaa välispoliitikas, mis praeguses julgeolekuolukorras on muutumas Euroopa jaoks üha ohtlikumaks,» sõnas ta.

Kristi Raik selgitas, et probleemid Saksamaa välispoliitikas lähtuvad riigi ajaloost ja väga sügavale juurdunud ideedest. «Esiteks soovimatus mistahes sõjalise jõu kasutamise või isegi sõjalise jõu näitamise suhtes. Saksamaa on pikalt suhtunud ettevaatlikult NATO heidutusjõu tugevdamisse allianssi idatiival,» tõi ta välja.

«Loomulikult on sellel patsifistlikul hoiakul ajaloost tulenevad juured. Samuti moraliseeriv hoiak – paistab, et paljud sakslased usuvad, et kui Saksamaa ei kasuta (või isegi ei näita) sõjalist jõudu, siis maailm ongi turvalisem koht,» lisas Raik.

Sõltumine Vene gaasist on selge haavatavus

Kristi Raik arvas, et Saksamaa ühiskonnas väga tugev patsifistlik hoiak, mistõttu on Saksamaa valitsus väga keerulises olukorras. «Nad on liitlaste poolt väga tugeva surve all, et Ukrainale relvatarneid lubada. Argumendid on tugevad – me kõik saame aru, et Ukraina vajab neid selleks, et ennast kaitsta ja kui Ukraina heidutusvõime on tugevam, siis on sõjalise konflikti laienemine vähem tõenäoline,» sõnas ta, lisades, et samal ajal peab Saksa valitsus arvestama oma avaliku arvamusega.

Selge on ka see, et Saksamaa on tugevalt sõltuv Vene gaasist ja see on väga selge haavatavus.

Hiljuti avaldatud uuring Saksamaal näitas, et 59 protsenti sakslastest toetab Scholzi valitsuse poliitikat mitte tarnida Ukrainale relvi. Vaid 20 protsenti küsitletuist ei nõustu selle seisukohaga.

Raiki hinnangul on see küsimus eriti keeruline Saksa sotsiaaldemokraatidele ehk liidukantsler Olaf Scholzile (SPD), kelle seisukohad viimastel nädalatel on olnud nõrgad ja ebamäärased.

«Võib öelda, et Saksamaa liigub õiges suunas, aga erinevates sõnavõttudes ikkagi paistavad välja kõhklused. Tundub, et Saksamaa ei soovi aktsepteerida seda, et sõjaline jõud peabki olema osa Lääne vastusest Venemaale,» märkis ta.

Politoloogi sõnul on Saksamaal juurdunud idee, et majanduslikud suhted Venemaaga loovad stabiilsust.

«Saksamaal on aastakümnete pikkune traditsioon, et luuakse majanduslikke sidemeid (ehk vastastikust sõltuvust) ja eeldatakse, et see aitab kaasa stabiilsetele poliitilistele suhetele ning parandada julgeolekut. Tänases olukorras on see väga ebasümmeetriline lähenemine,» leidis välispoliitika instituudi juht.

«Selge on ka see, et Saksamaa on tugevalt sõltuv Vene gaasist ja see on väga selge haavatavus,» lisas ta.

Suurbritannia peaminister Boris Johnson kaalub Eestis viibiva väekontingendi kahekordistamist täiendava 900 sõduriga, ütles laupäeval peaminister Boris Johnson. Briti ametnikud lähevad võimalikku pakkumist Brüsselisse NATO-ga arutama käesoleva nädala alguses. Samuti peaksid nad kuulutama välja Vene sanktsioonide karmistamise esmaspäeval parlamendis.

Samal ajal leiavad Saksamaa eksperdid, et riigi hägused sõnumid Ukraina relvatarnete ja Nord Stream 2 torujuhtme sanktsioonide kohta võivad vähendada liitlaste heidutusvõimet.

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kritiseeris välismeediale antud intervjuus Saksamaa otsustamatust, mistõttu viibivad Eesti relvatarned Ukrainasse. Eesti soovis saata Ukrainasse Saksamaalt saadud relvastust, täpsemalt haubitsaid, kuid Saksamaa ei ole selles vallas veel otsust langetanud.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.