OTSE POSTIMEHEST ⟩ Svet: linna kõnniteede puhastamise kohustus oli inimestel ka nõukogude ajal

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. Foto: Mihkel Maripuu

Kui autoga on Tallinnas üsna lihtne liikuda, siis kõndimine on keerukas isegi noorte jaoks, eakatele on pealinna tänavad lausa ohtlikud. Miks see nii on, sellest me saates räägimegi. 

Postimehe otsesaates on Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. Saatejuht Ulla Länts.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Miks on Tallinnas kõnniteed nii libedad?

Tallinnas vastutavad erinevate kõnniteede hooldamise eest erinevad asutused, linna hooldada ainult osa kõnniteid, üpris suur osa on eraomanike hooldada. Kõige suurem probleem seoses kõnniteede seisukorraga on see, et meil on kõnniteed nagu lapitekk - 20 meetrit hooldab üks maja, 20 meetrit hooldab teine maja, siis 100 meetrit hooldab linn, siis jälle mingi järjekordne kinnistuomanik, no kuidas saab selles olukorras tekkida mingi ühtlane kvaliteet, mis tagaks turvalise liiklemise. Me peame töötame selle nimel, et Tallinnas oleks ka talvel mugav ja turvaline liikuda jalgsi nii väiksematel kui eakatel. Selge on see, et praegune süsteem ei toimi ja me peame seda muutma.

Koristamata pole ju mitte ainult eraomanike kruntidega piirnevad kõnniteed, raske on ka liikuda nendel kõnniteedel, mida hooldab linn. Kas meil on üldse sobivat tehnikat kõnniteede puhastamiseks?

Meil on palju selliseid kõnniteid, kust normaalne traktor läbi ei sõida läbi. Või kui sõidab, siis mingil lõigul enam edasi ei pääse, sest seal on kas liiga kitsas või on seal mingi takistus, näiteks postid. Tegelikult ei saagi kõiki kõnniteid tehnikaga puhastada, osalt tuleb seda teha käsitsi. Selline tööjõud on aga praegu kõige suuremaks probleemiks. Probleeme on ka nendega, kes töötaksid masinatega, aga eriti keeruline on leida inimesi, kes teeksid käsitsitööd. Libedusetõrje puhul on probleemiks, et kõnniteedel saab libedusetõrjet teha ainult graniitkillustikuga. Tallinna heakorraeeskiri keelab kõnniteedel soola kasutamise. Sool on halb meie neljakäpalistele sõpradele, samuti jalanõudele ja haljasaladele. Tuleb ka arvestada, et meil on olnud väga raske talv. Muidugi ei ole see vabandus, me peame puhastamisse rohkem panustama. Samas tuleb reformida süsteemi, kuidas me kõnniteid puhastame.

Tundub, et polegi head lahendust. Mida kõige kiiremini teha saaks, koristada ära kõnniteedelt postid ja muud tõkked, et saaks ikkagi tehnikaga puhastada? On see üldse võimalik?

Mis puudutab poste ja tänavate teistmoodi ehitamist, siis see on pikaajaline tegevus. Uute tänavate puhul üritame viia igasugu tõkete ja postide arvu miinimumini, kuna see raskendab puhastamist. Juba praegu on Tallinna transpordiamet hakanud üle vaatama kõiki neid kohti, kus on torupiirded, et need kas eemaldada või asendada turvalisematega. Veel selle aasta sees tugevdame nii järelvalvet kui võtame maksimumi linna enda väikesest, aga väga tõhusast hooldusüksusest, et puhastada paremini just kõnniteid. Samuti intensiivistame lume väljavedu. Täpseid numbreid küll veel ei ole, aga ilmselt oleme tänavu vedanud lund välja rohkem kui kunagi varem. Samuti oleme oma lepingupartnereid trahvinud, sest rasked ilmastikuolud ei saa olla vabanduseks, et tööd jäävad tegemata. Kuna sellel aastal saavad läbi linna koristuslepingud, mis on sõlmitud seitse aastat tagasi, siis on hetkel veel seitsme aasta tagused hinnad. Uute lepingute puhul hinnad ilmselt kasvavad, aga meil on valmidus maksta rohkem, ikka selleks et kõnniteed oleksid puhtamad.

Kui see kõik on nii raske isegi sellisele võimsale organisatsioonile nagu Tallinna linn, kuidas siis kinnistuomanikud tänavate puhastamisega hakkama saavad? Kui nad oma krundiga piirneva linna kõnnitee puhastamise kelleltki tellivad, on see neile veelgi kulukam.

Linna kõnniteede puhastamise kohustus oli inimestel ka nõukogude ajal, nii et midagi uut siin ei ole. Kui me võrdleme ennast Helsingiga, siis seal tõesti linn ei koorma omanikke kohustusega puhastada kõnnitee, aga seal on eraomanikud koormatud maksuga, mida nimetatakse lumemaksuks. Meil ei ole kinnistuomanikule ühtegi sellist maksu, mida omavalitsus saaks kasutada teede koristamiseks. Me peame mõtleme, kuidas linn saaks vähemalt teatud piirkondades koristamist tsentraliseerida. Samas tuleb küsida, kes selle eest maksab, kust me võtame selle vähemalt 17 miljonit, mis meie hinnangul on vaja, et linn võtaks üle nende kõnniteede koristamise, mis on praegu erinevate eraomanike käes. Kui Tallinna linnavolinikud selle ettepaneku teevad, siis nad mitte kunagi ei paku, kellelt me selle raha ära võtame või kust me selle raha kokku hoiame. Arvan, et meil võiks olla libedusetõrje ja lumesahkamisega samasugune süsteem nagu on prügiveoga. Linn vajab õigust, et korraldada asumipõhiseid hankeid leidmaks ühte või teise paikkonda kõnniteede puhastaja ja kõik, kes selles asumis peavad kõnniteid koristama, tellivad seda teenust sellelt puhastajalt. Siis ei pea ka mõni eakam muretsema, kuidas ta lund roogib. Ta lihtsalt maksab raha firmale, kes seda teeb.

Tallinna sugusel omavalitsusel ei peaks ju olema keeruline seda 17 miljonit leida, et kõik kõnniteed ära puhastada?

17 miljonit on väga suur summa. Seda tuleb maksta igal aastal. Kui me hakkame seda maksma, peame vastama küsimusele, mille arvelt. Ma arvan, et keegi ei ole nõus tegema kompromisse sotsiaalhoolekande, hariduse või ühistranspordi arvelt. Kui me tahame, et meie kõnniteede hooldamise kvaliteet oleks kõrgem ja meil ei kannataks ka teised teenused, siis ei saa me rääkida sellest, et kohalik omavalitsus võtab tänavate puhastamise üle. Me peame mõtleme, kuidas jaotada vastutust kinnistu omanike ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Samas on volikogul õigus otsustada, et kõnniteede hooldamisega tegeleb linn ja anda linnavalitsusele korraldus see raha leida?

Jaa, volikogul on see õigus olemas. Neil on näiteks õigus öelda, et me kärbime sotsiaalhoolekande teenuseid 17 miljoni võrra ja panema selle raha kõnniteede koristusse.

See ei pea ju kindlasti sotsiaalhoolekanne olema, kust te selle raha ära võtate. Tallinna maksutulu on kasvanud kümnendiku võrra, miks selle arvelt ei saa võtta?

Ärme teoretiseeri, vaid oleme praktikud ja ütleme, mille arvelt seda siis tehakse. Ei teie ega mina ei oska sellele vastata ja ega linnavolikogu liikmed ka ei oska vastata. Ka meie opositsioon ei ole mitte kordagi öelnud, mille arvelt me peaksime seda tegema. Lõppkokkuvõttes, kui küsimus taandub rahale, siis me peame aru saama, et raha on piiratud ja kui me tahame teha midagi juurde, siis peame aru saama, mida me kärbime.