/nginx/o/2021/11/02/14178643t1hf8ee.jpg)
/nginx/o/2022/01/19/14317581t1h1125.jpg)
Sotsiaaldemokraadid valivad järgmisel nädalal erakonnale uue esimehe. Juhiks pürgivad Lauri Läänemets ja Riina Sikkut. Milliseid muudatusi erakond vajab, sellest me saates räägimegi.
Postimehe otsesaates on Lauri Läänemets, saatejuht Ulla Länts.
Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.
Kuidas te hindate erakonna tänast seisu, erakonna toetust?
Kaheksa protsenti näitab seda, et toetus võiks oluliselt suurem olla, see on olnud oluliselt suurem. Meie maailmavaade ei ole selline niši maailmavaade, kuid tänane probleem on, kuidas meid tajutakse. Me võib-olla räägime kitsastele sihtrühmadele, aga tegelikult on sotsiaaldemokraatia selline maailmavaade, mis tegeleb iga inimese argielu küsimustega. Ma arvan, et potensiaali on meil oluliselt rohkemaks.
Teie toetus on varem olnud palju suurem, mis valesti on läinud, mida senine erakonna esimees Indrek Saar valesti on teinud?
Ma ei hakkaks minevikus väga palju sobrama, sest küsimus ei ole viimases kahes aastas. Kui vaatame tagasi, siis 2015 aasta valimistel oli meie toetus 15 protsent, 2019 valimistel 10 protsenti ja nüüd 8. See on allapoole läinud ja ma arvan, et see on selge sõnum, et midagi tuleb teistmoodi teha. See suund, mis on olnud ja mis meil on ka täna, on selline, et inimesed ei tunne ennast meie poliitikates ära. Praegu jooksebki piir ka erakonnas nii, et üks osa erakonnast samastab end erakonna tänase suunaga ja nemad on Riina ümber ning tahavad seda sihti hoida. Inimlikult ma saan aru, aga see võib olla erakonnale hukatuslik. Mina soovin, et erakond oleks oma platvormilt oluliselt laiem, et väljapoolt Tallinna inimesed tunneksid samuti, et sotsiaaldemokraadid tegelevad nende küsimustega.
Opositsioonis olek ei mõju üldiselt erakonnale hästi, vähemalt teie erakonnale pole see hästi mõjunud.
Antud juhul ei ole asi opositsioonis või koalitsioonis olekus. Ka minu sihtide seas on soov, taastada erakonna julgus, et sügisel oleksid sotsiaaldemokraadid opositsioonis olles peamine alternatiiv tänasele valitsusele. Ka pärast riigikogu valimisi, peaks olema meie siht see, et ilma meieta on ükskõik millist valitsust moodustada väga keeruline. Seda on võimalik väga hästi ka opositsioonist teha. See mida sotsiaaldemokraadid täna samuti vajavad, on töö erakonna kui organisatsiooniga. Organisatsioon tuleb korda teha. Kui me mõtleme, kuidas poliitikad peavad tekkima, siis poliitikaid ei peaks tegema väike seltskond, vaid see on terve erakonna asi. Me oleme Riina Sikkutiga ka debattide käigus mõned teemad välja pakkunud ja üks oluline asi, millega sotsiaaldemokraadid tegelema peaksid, on inimese kodu küsimus. Maapiirkondades ei saa kodu rajamiseks laenu ja seal pole ka vabu kortereid. Linnades on aga elamispind kallis.
Idee on ju hea, et kodu oleks taskukohaselt kättesaadav. Siiamaani on seda reguleerinud turg, kas te tahate sekkuda turumajandusse riiklike vahenditega?
Täiesti vaba turg on väga ebaõiglane asi, ta võtab sealt, kus on vähe ja koondab sinna, kus on palju. Kui me vaatame maailma näiteid, siis sa saad ju ehitada munitsipaalkortereid. Eestis arvatakse, et munitsipaalkorterid on inimestele, kes ei saa oma eluga hakkama. Kui võtame näiteks Taani, siis iga viies korter Taanis on munitsipaalkorter.
Selleks on raha vaja, kas sotsiaaldemokraadid lubavad oluliselt suuremaid makse?
Üks siht, mida mina olen sotsiaaldemokraatidele välja pakkunud on palk. Ühegi inimese täiskohaga töö panus ei tohiks olla vähem kui tuhat eurot. See ei tähenda, et miinimumpalk oleks tuhat eurot, vaid see tähendab, et me peame majandusse panustama nii, et ettevõtetel läheks hästi ja nad saaks paremat palka maksta. Maksustada ei tohiks mitte töö tegemist, sest tööjõumaksud on meil niigi suured, vaid jõukust. Inimene peab samas ka aru saama, et kui ta maksu maksab, mida ta siis vastu saab.
Kas otsus minna peale kohalikke valimisi Tallinnas Keskerakonnaga koalitsiooni oli õige?
Ma arvan, et see otsus on siiamaani end õigustanud. Kui inimesed on andnud sulle mandaadi ja öelnud, et minge seda, mida te lubasite ellu viima, siis peab seda tegema. Vastasel juhul oleks see valijate petmine. Me oleme olnud Tallinnas võimul alles poolteist kuud, kõik tegevused, mis koalitsioonilepingusse kirja said, on alles tulemas. Aga need on kõik väga head asjad.
Mis te Jevgeni Ossinovskiga teete, kas ta jääbki nüüd nii riigikogu liikmeks kui Tallinna volikogu juhtima?
Jevgeni on lubanud meie Tallinna piirkonna liikmetele, et ühel hetkel ta pühendub täielikult Tallinnale. Ma usun, et ta selle lubaduse ka täidab, sest mida rohkem sa ühele teemale pühendud, seda parem. Muidu jooksed mäest üles ja mäest alla ning osa aega läheb kaduma.
Eesti 200 tõus on tekitanud poliitmaastikul pisikese paanika, on selleks põhjust?
Muretsevad need, kellel pole kodus kõik asjad korras. Kui sul on kõik hästi, võib konkurent teha mida tahab, sulle see liiga ei tee. Sotsiaaldemokraatide toetusbaas ja poliitikad, mille kaudu inimesed meid kas ära tunnevad või ei tunne, peab laienema. Millegipärast arvatakse, et sotsid ja Eesti 200 on kuidagi sarnased. Ma ei oska öelda, kas me oleme sarnased, kuna ma Eesti 200 sisust pole aru saanud. Aga tõesti, kui sotsid oma toetust laiemaks ei tee, siis Eesti 200 võib ka meile mõjuda.
Kuidas teie šansid on, kes saab erakonna juhiks, teie või Riina Sikkut?
Selle otsustavad meie delegaadid 5. veebruaril ja tundub, et see võistlus on väga tasavägine. Mul pole põhjust enda toetuses kahelda, sest toetajaid on mul sama palju kui Riinal.
Kui erinevad on need asjad, mida te erakonna liikmetele lubate?
Põhijoontes oleme me ju sarnased, kui rääkida sotsiaaldemokraatlikest väärtustest. Kui vaadata platvorme, millega me Riinaga välja tulime, siis ma arvan, et sealt tuleb erinevus sisse. Riinal oli rohkem rõhku pandud haridusele, mina pakkusin välja kodude teema, majadusloogika, palkade- ja tööinimese küsimuse. Samuti keskendumise rohepöördele, et rohepööre oleks õiglane, et inimesed hätta ei satuks. Ka uuring näitab, et kui Riina Sikkut kõnetab rohkem linnade valijat, siis mina üritan kõnetada seda kontingenti, kes oli kunagi Ivari Padari valija.