/nginx/o/2021/06/14/13847719t1hf48b.jpg)
/nginx/o/2021/12/01/14234470t1h9ad2.jpg)
- Kriisidest väljumine ei tohi olla kiirustav
- Ukraina sündmused on ülikriitilises hetkes
- Rootsi ja Soome NATO debatt jätkub
Tänases saates analüüsitakse mõjureid ja sündmusi, mis kujundavad Eesti julgeolekukeskkonna 2022. aastal. See aasta on juba alanud ärevalt ning mitu paralleelselt vältavat kriisi vajutavad oma pitseri. Samuti on tulemas olulisi sündmusi maailmas, mille mõjudest ei jää ka Eesti julgeolek puutumata.
Tänases saates analüüsivad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu mõjureid ja sündmusi, mis kujundavad Eesti julgeolekukeskonna lähiajal.
Kõige olulisem on mõista, et me oleme jätkuvalt keset kolme kriisi, milleks on tervishoiu-, energia- ja julgeolekukriis. Peaminister on öelnud, et kriisid segavad valitsemist, kuid just kriisides saab näidata oma tugevust. Kriisidest väljumine ei peaks aga käima kampaania korras. «Näib, et koroonarindel on alanud spurt piirangute leevendamiseks, mis ei ole kõige mõistlikum kriisi lahendamisel,» sõnas Koort.
Teiseks oluliseks kriisiks on energiat puudutav, milles on teinud vigu enamik poliitilisi parteisid jättes selle kriisi ripakile. «Reformierakond ilmselgelt alahindas energiakriisi,» tõi Oidsalu välja. Probleemiks on ka suhtumine, et kütteallika valikul on inimene ise süüdi. Valisid elektri- või gaasikütte – oled rumal. Ühel juhul on see kallis, teisel juhul toetad Venemaad. Ja ahikütte on keskkonnavaenulik. «Parlament ja valitsus võiks lõpetada suhtumise, et oled rumal, kui kasutad, ükskõik millist allikat. Keskkonnaministeeriumi soovi ahjuküttest loobuda on üldse keeruline mõistuspäraseks pidada,» sõnas Koort.
Ukraina on oluline kogu maailma julgeoleku arhidektuuris ja Olümpiamängude aeg on julgeoleku sõlmpunktidele plavatusohtlik. «Bidenile on Ukraina kriis tulnud ootamatult nagu oleks teismelise näkku tulnud vinn, mis rikkus plaani diskole minna. Ta ei plaaninud üldse Ukrainaga tegeleda,» võttis Oidsalu kokku olukorra. Samuti on USA fookus pigem Hiina ja Iraani peal ning Lähis-Idas.
Meie piirkonnas on oluliseks sündmuseks 27. veebruaril toimuv Valgevene referendum, kus diktaator Lukašenko soovib kontrollida nii seadusandlikku, kui ka täitevvõimu. «On oluline, kuidas see läheb, sest referendumi tulemused on ilmselt juba vormistatud. Kas valgevenelased osalevad sellel, ignoreerivad ning kas tulevad tänavale?» tõi Koort esile. Saatejuhid olid seisukohal, et kui peale referendumit algavad protestid, siis uputatakse need verre kiiremini, kui eelmisel korra.
2022. aastal hakkavad elu mõjutama ka valimised. Eesti valmistub 2023 parlamendivalimisteks ning sügisel käib valimisvõitlus suurtel tuuridel. Lisaks on sellel aastal valimised Prantsusmaal ning seimi valimised Lätis. Samuti toimuvad sügisel USA vahevalimised, mil ameeriklastel on traditsiooniliselt vähem aega ülejäänud teemadega tegelemiseks.
Personalivalikutest on kaalukaim koht ilmselt NATO peasekretär. «Praegune NATO peasekretär on saanud väga hästi hakkama, kuigi president Biden on teda pidevalt ignoreerinud,» lausus Oidsalu. Lisaks on Eestis täitmisel Julgeoleku koordinatsioonidirektori ametikoht, mille kaal on võrreldes varasemaga oluliselt kasvanud.
Lisaks leidsid puudutamist ka julgeolekudilemmad Venemaa tegevusest Aafrikas ning Rootsi ja Soome debatt on seoses NATO liikmelisusega.
Täpsemalt kuula saatest.
Otsesaates «Julgeolek täna» räägivad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort julgeoleku valdkonna väljakutsetest. Saade on eetris üle nädala kolmapäeviti.
Tegemist on omalaadse julgeoleku briifinguga avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse sellel tasemel vaid suletud uste taga. Meie huvi on pakkuda avalikkusele kõrgetasemelist teavet julgeolekut mõjutavate tegurite, taustainfo ja seoste osas. «Julgeolek täna» pakub parimat julgeolekuohtude süstemaatilist käsitlemist üle nädala kolmapäeviti.
Erkki Koort on Postimehe uuriva toimetuse juht ja endine siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler ning Meelis Oidsalu on töötanud kaitseministeeriumi erinevate valdkondade asekantslerina.
Varasemaid «Julgeolek täna» saateid on võimalik järele vaadata Postimees TV-s.