OTSE POSTIMEHEST ⟩ Marina Kaljurand: meiega ei juhtu kunagi nii nagu juhtus Ukrainaga

NATO ja Venemaa jõudsid kokkuleppele, et erimeelsustest hoolimata tuleks kõnelusi jätkata, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval pärast Brüsselis toimunud NATO-Vene nõukogu istungit, rõhutades, et riikide suveräänsus on ülimuslik.

Euroopa parlamendi saadik Marina Kaljurand (SDE) arvab, et pärast viimastel nädalate peetud kohtumisi NATO ja Venemaa vaheliste pingete lõdvendamiseks, on kõik otsad lahti. Ta sõnas, et muidugi on hea kui diplomaadid suhtlevad, aga see ei välista veel sõja puhkemist Ukrainas. «Eks Venemaa delegatsioon sõitis pärast kolmapäevast kohtumist koju, kandis kõik Putinile ette ja küllap Putin siis otsustab, mida ta edasi teeb.»

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison (EKRE) selgitas, et Venemaa pani ette tingimused, mida ta tahab saavutada, ise teades, et see on saavutamatu. Ta lausus, et kui Venemaa räägib uute NATO liikmete välistamisest, siis ei räägi ta ju ainult Ukrainast vaid ka Soomest ja Rootsist ja kui Venemaa nõuab, et lõpetataks NATO vägede paigutamine meie riiki ja meie naabrusse, siis see jutt viib meid tagasi aastasse 1997. «Kui NATO sellega soostuks, tähendaks see NATO lõppu, aga see oli lihtsalt venelaste poolne provokatsioon,» sõnas ta.

Mis pärast neid kohtumisi võiks edasi saada on raske prognoosida.

Madison sõnas, et pigem paistis see nii, et Vene diplomaatidele anti paber kaasa, et need on meie tingimused ja vaatame kuidas vastaspool reageerib.

Marina Kaljuranna hinnangul pole uute sanktsioonide kehtestamine võimatu. «Kui vaatame kõiki eelmise nädala kohtumisi, siis Euroopa Liidu ja Ameerika poolt on täiesti reaalne uute sanktsioonide kehtestamine. Need on sammud, mida saab astuda ja mida ka tuleb astuda ning seda ju ka tegelikult üsna selgelt öeldi, kui läheb sõjategevuseks Ukrainas, siis järgnevad karmid sanktsioonid.»

Kui Venemaa räägib uute NATO liikmete välistamisest, siis ei räägi ta ju ainult Ukrainast vaid ka Soomest ja Rootsist

Ka Jaak Madisoni arvates on NATO peasekretäri poolt tulnud selge sõnum, et kui Venemaa tahab valmistuda sõjaks, siis ka meie valmistume ehk see mäng ei saa kesta nii edasi, et Venemaa justkui eskaleerib, kruvib pingeid üles eeldusel, et teine pool tahab iga hinna eest sõda vältida ja on ükskõik mida nõus tegema selleks, et sõda Ukraina ja Venemaa vahel ei tuleks. «NATO peasekretäri selge sõnum oli, et kui te tahate sõjani minna, siis me oleme valmis selleks, aga kas te tõesti tahate.»

Vastates küsimusele, mis oleksid need karmid tagajärjed ja NATO poolsed sammud, ütles Marina Kaljurand, et ilmselt on need ikka sanktsioonid. Ta sõnas, et tegelikult on veel kasutamata rida sanktsioone, mis löövad Venemaad palju valusamini, kui praegused. Näiteks palju on räägitud rahvusvahelisest pangandusest ja Venemaa välja arvamisest SWIF-ist. Selliseid meetmeid, kus saab veel minna palju karmimaks, on Kaljuranna arvates teisigi, üks neist on kindalasti Nord Stream 2.

Madison juhtis tähelepanu, et Nord Streami osas seni üksmeelt pole, tuues näitena Saksamaa kaitseministri eilse avalduse, et ärgem tirigem Nord Stream 2 vaidlusse Ukraina üle. «Ma ei näe, et Saksamaa poolelt oleks mingit valmidust anda sealt järgi ja lõpetada Nord Stream 2 toimimine säärasel kujul või selle lõplik valmimine. Sanktsioonide puhul tuleb arvestada, et seal ei saa ainult üks pool kannatada, ka teine pool saab kannatada. Aga selleks peab valmis olema. Et saavutada suuremat eesmärki, siis tuleb mingil hetkel mõned mõrud pillid alla neelata, selleks et teha teisele poolele piisavalt palju haiget, et ta ei läheks eskaleerimisega edasi.»

Venemaa ei saa esitada NATO-le tingimusi.

Marina Kaljuranna arvates ei peaks meid ehmatama Venemaa sõnum, et tõmmaku NATO oma väed idadiivalt tagasi. Ta rääkis, et kui vaadata ja kuulata mida rääkis NATO peasekretär, mida rääkisid teised liitlased, siis ei teki mitte mingisugust kõhklust, lisades, et ka meie inimestel tuleks aru saada, et me ei ole Ukraina. «See et me oleme NATO liitlased ja et me oleme Euroopa Liidus on väga suur vahe, meiega lihtsalt ei juhtu mitte kunagi nii, nagu juhtus Ukrainaga.»

Jaak Madison lausus, et kui vaatame realistlikult, siis loomulikult lähiaastatel me ei näe Ukrainat liitumas NATO-ga, aga samas ei saa mitte ükski kolmas riik öelda, et mõni muu riik ei tohi liituda mingi organisatsiooniga. «See on põhimõtteline küsimus. Kas Ukraina on selleks valmis või ei ole, see on omaette küsimus, võib-olla ta on valmis viie aasta pärast. Me ei saa öelda venelastele, et teie ettepanek on päris mõistlik ja me anname juriidilise garantii, et me mitte kunagi ei võta ühendusse Ukrainat. See on välistatud.» Ta lisas, et see mida venelased ütlesid, ei käinud ainult Ukraina kohta, see käis kõikide uute liikmesriikide kohta, mis on Venemaa naabruses ja see ajas loomulikult tagajalgadele Soome ja Rootsi. «Ma arvan, et Venemaa, hinnates üle oma kavalust ja tarkust, võis teha sellega endale väikese seljavõtte, sest tänasel päeval on Soome ja Rootsi NATO-ga liitumisele lähemal kui kunagi varem.»

Tegelikult on veel kasutamata rida sanktsioone, mis löövad Venemaad palju valusamini, kui praegused

Marina Kaljurand juhtis tähelepanu, et Soome, Rootsi ja Ukraina ning Gruusia ongi NATO liikmelisuse seisukohast erinevad variandid. Ühed on Euroopa Liidu liikmesriigid ja teised ei ole. Ta selgitas, et loomulikult tuleb vaadata ka valmisolekut. «Soome ja Rootsi puhul on NATO valmis, kui nad ütlevad, et nad soovivad liituda, ei ole mingit probleemi, sellega nõustutakse. Kui vaadata ka igapäevast koostööd, mis neil partneritena on, siis nad panustavad vahel NATO koostöösse rohkem kui mõned NATO liitlased.» Ta lausus, et mis puudutab Venemaa väljaütlemisi, siis tuleks meenutada, kuidas kindral Gerassimov näitas kaarte, pärast mida Soomes kohe tõusis toetus NATO-le. Nii et loomulikult jälgitakse ka Soomes seda ähvardavat juttu ja retoorikat, mis tuleb Venemaa poolt. «Soome on iseseisev riik, võtab oma otsused ise vastu, aga ma arvan, et Soome inimesi mõjutab see küll, kui Soome on pandud ühte patta Ukraina ja Gruusiaga ja kui keegi ütleb kõva häälega, et me välistame teie liitumise NATO-ga, siis see on pigem vastupidise efektiga.» Ta lisas, et mis puudutab Ukrainat, siis me peame olema realistlikud, täna ei ole Euroopa Liit valmis andma Ukrainale nii öelda Euroopa perspektiivi. «See on väga kahetsusväärne ja mul on Euroopa Liidu pärast piinlik, aga Euroopa Liit on konsensuslik organisatsioon, nii et see on see poliitiline reaalsus - nii kaua kui kõik ei ole nõus, ei tule liitumist ei Euroopa Liiduga ega NATO-ga.»

Viimastel nädalapäevadel on toimunud NATO ja Venemaa vaheliste pingete leevendamiseks ridamisi kohtumisi.

NATO 30 liikme erakorraline kohtumine eelmisel reedel juhatas sisse terve nädala intensiivseid diplomaatilisi ponnistusi seoses Venemaa sõjalise tegevusega Ukraina piiridel.

USA ja Venemaa kõrgete ametnike vahelised kõnelused toimusid 9.–10. jaanuaril Genfis.

Sellele järgnes 12. jaanuaril Venemaa-NATO nõukogu kohtumine ja 13. jaanuaril Viinis peetud Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni läbirääkimised.

Postimehe otsesaates Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon) ja Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison (Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon).

Saade valmib koostöös Euroopa Parlamendiga.