OTSE POSTIMEHEST ⟩ Urmas Viilma kritiseerib terviseametit: põdesin Kanadas koroona läbi, aga tõendit lihtsalt ei saa!

• Terviseamet pole suutnud lahendada olukorda, et Viilma saaks läbipõdemise tõendi
• Viilma: me näeme, et sõnum «Minge vaktsineerima!» enam ei toimi
• Eesti vajab üldhariduskoolidesse usualase hariduse sisseviimist
• Peapiiskop: eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem, kui mis tahes muu rahvus

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma kirjeldas Postimehe otsesaates, kuidas ta on praegu olukorras, kus ta on Kanadas koroonaviiruse läbi põdenud, aga terviseameti saamatuse tõttu läbipõdemise tõendit peapiiskop lihtsalt kätte ei saa.

«Olen vaktsineeritud umbes üheksa kuud tagasi. Alates 1. veebruarist ma ei saa enam siia saatessegi tulla, sest mul ei oleks kehtivat vaktsineerimispassi. Kuigi olen alles poolteist kuud tagasi Covid-19 läbi põdenud. Terve Eesti sai meedia kaudu teada, et peapiiskop on Kanadas Covidi-vangis, aga meie terviseamet ei ole suutnud lahendada olukorda, kuidas minu Covidi läbi põdemine sisse kanda digilukku, et ma saaksin endale alla laadida läbipõdemise tõendi,» sõnas ta.

Alates 1. veebruarist, kui hakkab kehtima uus regulatsioon, et vaktsineerimispass kestab 9 kuud, siis mina enam avalikkuses liikuda ei saa, kuigi olen mõni kuu tagasi koroonaviiruse läbi põdenud.

Viilma lisas, et tal on päris mitmed tuttavad samas olukorras. «Kui vaksineerimistõend enam ei kehti ja võõras riigis läbipõetud Covidit sisse kanda ei saa, siis tekib küsimus – kas see vaktsineerimispass on ikka täna see, mis võiks tagada inimestele enda õigused? Ehk siis mina tajun, et alates 1. veebruarist, kui hakkab kehtima uus regulatsioon, et vaktsineerimispass kestab 9 kuud, siis mina enam avalikkuses liikuda ei saa, kuigi olen mõni kuu tagasi koroonaviiruse läbi põdenud,» selgitas ta.

Kui katoliku kiriku pea, paavst Franciscus, leiab, et vaktsineerimine on armastuse tegu, siis EELK peapiiskop ei soostunud andma kaitsepookimisele usulist sisu ligimesearmastuse mõttes. «Vaktsineerimine ei ole kindlasti inimvihkajalik tegu, ehk ei saa öelda, et kui inimene vaktsineerib, siis ta teeks midagi iseenda või teiste vastu. Samas ma ei annaks sellele nii suurt kaalu. Leidub erinevaid põhjuseid, miks inimesed ei vaktsineeri. Ka minu lähiringkonnas on inimesi, kellel on olnud tervisega probleeme ja seetõttu pole nad saanud vaktsineerida. Edasi tekib ka õiguste küsimus: kui palju me erisustega arvestame?» selgitas Viilma.

Selle n-ö tulekahju kasutamise kontekstis jääb maha grupp inimesi, kelle küsimuste lahendamisega keegi ei tegele. Nendele inimestele tuleks tagada ikkagi õigused ühiskonnas elamiseks ja leida lahendused.

Vaimulik möönab, et loomulikult on meil probleeme, mis vajaksid lahendamist, aga valitsus peaks rohkem tähelepanu pöörama testimisele.

Viilma ei pea normaalseks olukorda, et suur osa eestimaalastest on ühiskondlikust elust isoleeritud. «Selle n-ö tulekahju kasutamise kontekstis jääb maha grupp inimesi, kelle küsimuste lahendamisega keegi ei tegele. Nendele inimestele tuleks tagada ikkagi õigused ühiskonnas elamiseks ja leida lahendused. Me näeme, et sõnum «Minge vaktsineerima!» enam ei toimi,» leidis ta.

Viilma: Eesti vajab usuharidust

EELK peapiiskop Viilma leiab, et Eesti vajab üldhariduskoolidesse usualase hariduse sisseviimist. «Eestlane ei ole usuvõõram või usukaugem kui mistahes muu rahvus, aga eestimaalastel puudub puudub vundament, mille annab usualane haridus ja sellele vundamendile tavaliselt ehitatakse enda usuline maailmavaade,» vihjas ta vastava hariduse vajalikkusele.

Peapiiskop leiab, et kui meil koolides puudub usualane baasharidus ja vohab n-ö usualane kirjaoskamatus, siis inimesed ei oskagi ennast kuidagi identifitseerida. «Teadmiste puudumine on Eestis üks suur probleem,» arvas ta.

Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides selline asi on olemas.

Viilma avaldab kahetsust, et meil ei ole organiseeritud religioonide või usundite alast haridust, millele oleks ligipääs kõigile õpilastele. «Jah, õpilastel on teatud õigus seda saada, aga alati ei osata seda realiseerida ja palju sõltub ka koolist,» sõnas ta.

«Usuhariduse sisseviimine ei ole jalgratta leiutamine, sest kõikides teistes Euroopa koolides selline asi on olemas. Me ikka armastame ennast võrrelda teiste riikidega (eriti Lääne-Euroopas ja Põhjamaades), siis selles küsimuses vaatavad küll kõik meie valitsused mööda,» märkis Viilma.

Peapiiskopi hinnangul on hakanud eestlaste usuleigus muutuma, sest inimesed on hakanud rohkem mõtlema religioossetele küsimustele. Viilma leiab, et kõigepealt tuleb mõista, mis tähendab üldse nn usuleigus. «Kas peame silmas inimest, kellel puuduvad igasugused usulised tõekspidamised? Samas ei pea see olema seotud kirikuga või konkreetse usundiga, sest saame rääkida ka n-ö ebausukommetest. Kõigil on mingisugused usulised vaated,» selgitas ta, lisades, et leidub ka inimesi, kes tõesti mitte midagi üleloomulikku ei usu.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.