K, 5.10.2022

JULGEOLEK TÄNA ⟩ Konflikt Ukrainas võib sellesse tõmmata ka Moldova

Erkki Koort
, uuriva toimetuse juhataja
Konflikt Ukrainas võib sellesse tõmmata ka Moldova
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
01.12.2021, Tallinn. Postimehe saade «Julgeolek täna». Saatejuhid on Meelis Oidsalu ja Erkki Koort.
01.12.2021, Tallinn. Postimehe saade «Julgeolek täna». Saatejuhid on Meelis Oidsalu ja Erkki Koort. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Postimees TV uue julgeolekuteemalise saatesarja avasaates vestlesid julgeolekueksperdid Erkki Koort ja Meelis Oidsalu hiljutise Eesti hiljutise piirikaitseoperatsiooni ja Ukraina arengute teemadel.

Lisaõppekogunemise Okas kujul läbi viidud piirikaitseoperatsiooni pidasid saatejuhid õnnestumiseks, veidi muret teeb asjaolu, et kaitseväe reservistide väljatulemise määr oli madalam, kui 2019. aastal toimunud lisaõppekogunemise käigus. Seda näitajat mõjutasid nii epideemiaolukord, kuid kahetsusväärselt ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) portaali uueduudised.ee levitatud valeinfo, et vaktsineerimata isikud ei pea õppusel osalema. «See ei olnud lihtsalt õppus, vaid teatud riskidega seotud operatsioon, mis piiril läbi viidi,» ütles Oidsalu. «See on natukene nukker, kui meil üks rahvuslik erakond hakkab selliseid meetmeid kasutama lihtsalt oma erakondliku agenda edendamiseks. Sellele kindlasti peaks riigikogu juhtkond EKRE tähelepanu juhtima.»

Koort kritiseeris piiriprojekti aeglast ehitustempot: «Meil ei ole aega oodata aastani 2025 või 2024, meil on vaja lahendusi palju kiiremini.» Oidsalu arvas, et piiri ehitab üldse vale asutus. «Niipalju, kui ma olen aru saanud, olen näinud videosid sellest, milline piir hakkab välja nägema - see on tegelikult suuresti tee-ehituse projekt. Kui riik ehitab teid, siis võiks seda teha õige asutus. Politsei patrullib ka maanteel, miskipärast me ei anna politseile ülesannet neid maanteid ehitada. Piiriehitus on Eesti üks läbi aegade suurimaid kobarkäkke.» Koorti hinnangul on oluline mitte keskenduda aastale 2024 või 2025, kui piiri valmimise lõpptähtajale, vaid õppida praegusest protsessist nähes ette vajalikud muudatused ehitushangete osas. Oluline on mitte unustada, et piiriehitus peab olema mõistlik ja korraldatav ka aastal 2033. Oidsalu arvates on vaja ühte slaidi, kus on kirjas, kui pika piiri me ehitame kokkuvõttes, palju on selle ülalpidamiskulu ja elutsükkel, st millal peame hakkama uuesti investeerima. Teedeehitusprojekte ei alustata ilma vastava arusaamata, miks siis piiri peaks nii ehitatama.

Märksõnad
Tagasi üles