Otse Postimehest ⟩ Vaher: on aja küsimus, millal Poola-Valgevene piiril võib puhkeda relvastatud konflikt

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ütles Postimehe otsesaates, et olukord Eesti idapiiril on «imelikult rahulik». Täna akuutset rändeohtu ei nähta, aga ettevalmistused piirikaitseks käivad.  «Me liigutame tõkestamise vahendeid piirile lähemale, aga mitte piirile endale. Tänane ohuolukord ei ole veel selline, kus peaksime asuma ajutist tõket piiril looma,» lausus ta.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Järgneb väljavõte saatest.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher

«Olukord Eesti idapiiril on rahulik, isegi natuke liiga rahulik. Professionaalsetel piirivalvuritel on n-ö erialane kõhutunne. Piirivalvurid väidavad, et näiteks Luhamaa piiripunktis on viimased päevad olnud imelikult rahulik. Piirivalvurite roll on mitte midagi maha magada ja kui olukord on kuidagi «vastikult rahulik», siis see paneb valvuri «käima» teistmoodi. Jälgime pingsalt ja kogume informatsiooni koos luureasutustega, et olla õigel ajal õiges kohas.

Kui rääkida kõnealusest dokumendist Pihkva lennujaama kohta, siis see on Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) raport. Me teadsime juba mõned nädalad tagasi, et seal on viide võimalikule ohule.

See jaam on seal olnud pikalt, kust toimuvad Venemaa siselennud. Sealt saab lennata näiteks Moskvasse ja seal on tõepoolest võimalik lennata edasi igale poole. PPA hindas olukorda ja ma ei tähtsustaks selle lennujaama aktiivsust üle.

PPA hindab, et massiline hübriidrünnak, mis toimub Poolas, ei ole Eestis tõenäoline. Samas rõhutan, et see on tänane hinnang. Võib-olla homme hinnang muutub. Meie arvates ei ole Venemaal praegu vaja seda teha, sest «teatrilava», kust Putin saab oma eesmärki võõraste kätega saavutada, on Valgevene.

Samas peame olema valmis. Me liigutame tõkestamise vahendeid piirile lähemale, aga mitte piirile endale. Tänane ohuolukord ei ole veel selline, kus peaksime asuma ajutist tõket piiril looma. Meie peamine eesmärk on siiski piir välja ehitada.

Piir, mis lookleb Eesti kagunurgas on väga erineva pinnasega. Seal on ka järved, jõed ja soised alad, kuhu kiire tõkke paigaldamine ei ole mõistlik, sest hübriidrünnaku korral ei ole sealt piiri ületada võimalik.

Rõhutan, et meie kõige suurem eesmärk on päris piir välja ehitada, et tulevikus ei peaks ajutisi tõkkeid kasutama. Ajutise tõkke taga peab olema piirivalvur ja nende taga veel toetavad üksused, mida nimetame teiseks liiniks. Lõiketraat on ajutine lahendus ja nõuab üsna palju ressurssi.

Illegaalide surve korral on PPA peamine eesmärk teha kõik endast olenev, et mitte lubada illegaale riiki. Meil on erinevaid tegevusplaane, mida oleme ka ositi läbi mänginud. Kriisiolukorras liigutame piirile PPA üksused ja lõpetame osad tegevused siseriigis. Tõenäoliselt jäävad mõned väljakutsed teenindamata, aga meie põhirõhk kriisi situatsioonis saab olema piiri kaitsmine. Kasutame ka kiirreageerimise võimeid. Meil on abiks vanglate eriteenistus, kaitsevägi ja loomulikult kaitseliit.

Valgevene hübriidsõja puhul Poola ja Leedu vastu on tegemist pika operatsiooniga. Kõigi eelduste kohaselt jätkub see olukord vähemalt kuus kuud. Samas anname endale aru, et ohte tuleb ümber hinnata iga päev.

Kohtusin mõned nädalad tagasi Poola juhiga Europolis. Sõnum oli selge – nad käituvad julgelt ja otsusekindlalt. Nad on paisanud piirile väga suured jõud ja usun, et nad saavad selle operatsiooniga väga hästi hakkama.

Ma julgen öelda, et reaalne relvakonflikt Poola-Valgevene piiril on ainult aja küsimus. See võib tekkida erinevatel põhjustel ja ei pruugi olla üldse tahtlik tegu. Võib juhtuda, et kellegi psüühika ei pea lihtsalt vastu, aga sellele pannakse kohe märk külge.

Valgevene on juba proovinud surmadega mängida. Minsk on juba teinud infooperatsiooni justkui oleks Euroopa Liidu territooriumil illegaalid surnud. Lukašenka poolt võib oodata nii mõndagi.»

Pikemalt saate kuulata juba saatest.