Mis mõtteid tekitas teis eelmisel nädalal toimunud meeleavaldus, kus vaktsineerimata inimesed külg külje vastas hüüdsid, et elu ilma vabaduseta on hullem kui surm ja et nad seda viirust ei karda?
Vaadake, viimasel ajal on kombeks rääkida ka ajakirjanduses, et me oleme sõjas viirusega. Kui me ütleme, et me oleme sõjas viirusega, siis sellist asja ma vaatan nagu viiendat kolonni. Minu jaoks tekib küsimus, kas ka päris sõjas lastaks viiendal kolonnil niimoodi kontollimatult möllata, valeväiteid õhku paisates ja inimesi eksitades. Meil on kujunenud üks seltskond, kes on nagu islamifanaatikud, need ei ole kahtlemata enamus, aga nad on veendunud, et Bill Gates, Rooma paavst, võib-olla dalai-laama ja kõik need, kes vaktsineerimist toetavad, et need on seotud vandenõuga ja tahavad neile kiipe paigaldada jne. Teine seltskond on need, kes kõhklevad, kes ei tea, keda uskuda ja kolmas seltskond on need, kes on juttudest araks muudetud või nad arvavad, et nemad jäävad terveks, et neid see ei taba. Praeguse situatsiooni juures on see kindlasti vale arvamus, sest kevadega ei lõpe see asi kindlasti ja ma arvan, et järgmise aasta lõpuks ei ole Eestis jäänud inimest, kes ei oleks selle viirusega kokku puutunud.