Otse Postimehest ⟩ Terras ja Paet kritiseerivad euroliidu loidu reaktsiooni: «EL-i kõrgem esindaja peaks praegu rääkima silmast silma Talibaniga!»

Euroopa Parlamendi liikmed Urmas Paet (Reformierakond) ja Riho Terras (Isamaa) nõustusid Postimehe otsesaates, et Euroopa Liit on juba reaktsiooniga Afganistani võimuvahetusse hilinenud. «Euroopa Liidu kõrgem esindaja peaks praegu istuma seal ja rääkima Talibani esindajatega,» nentis Terras.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Samas ei tohiks Euroopa Liidu kõrge esindaja ja Talibani juhtkonna kohtumist teha mitte mingil juhul lippude lehvides, olid mõlemad ühel meelel. «Sellisel kujul seda lihtsalt ei tohi teha, sest muidu jääb mulje, et kõik kohe tunnustavad Talibani võimu riigis. Küsimus on sõnumite saatmises, et toimuv ei ole aktsepteeritav,» rõhutas Paet.

Rändesurve tuleb Euroopale samasugune nagu aastatel 2015-2016.

Otse Postimehest: Urmas Paet ja Riho Terras.

Riho Terras rõhutas, et Euroopa on maha maganud võimaluse tegutseda kiiresti ja otsustavalt. «Täna on Euroopa välisministrid ainult deklareerinud, et olukord on väga ohtlik ja asjaga tuleb tegeleda, aga reaalseid samme ei osata astuda. Eks need sammud saavad olema ka keerulised, sest Euroopa suhtumine migratsiooni on olnud väga erinev ning kaklus juba hakkab tulema,» nentis ta ja selgitas, et ühel pool on Ungarlased ja teisel pool Saksamaa, kes tahaks kõik afgaanid endale külla kutsuda.

«Rändesurve tuleb Euroopale samasugune nagu aastatel 2015-2016,» arvas Terras.

Tegelikult tuleks nüüd ja kohe rahvusvahelisel tasandil Talibani juhtidega suhelda ja teha selgeks, et selline olukord ei ole lihtsalt aktsepteeritav.

Otse Postimehest: Urmas Paet

Urmas Paet peab kindlasti oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei paneks väga selgelt põlve maha nagu on juba juhtunud. «Jutt käib sellest, et inimesed kardavad, me toome nad sealt ära ja võtame vastu. Tegelikult tuleks nüüd ja kohe rahvusvahelisel tasandil Talibani juhtidega juba praegu suhelda ja teha selgeks, et see olukord ei ole lihtsalt aktsepteeritav,» rõhutas ta.

«Lihtsalt öelda, et eile oli eile ja täna on täna ning me lihtsat toome võimalikult palju sealt inimesi ära – see ei ole ju mingi lahendus!» märkis Paet.

Riho Terras argumenteeris vastu, et siiski on täna jõuõlg Talibani kasuks, sest maailma suurim allianss ei ole suutnud tekitada teistsugust olukorda. «Afgaanide enda roll on siin tähtis!» lisas ta.

Urmas Paet rõhutas jätkuvalt, et kui tekib Talibani valitsus, siis ei saa nad tänapäeva maailmas elada n.ö omas mullis. «Igal juhul on neil vaja käia läbi ka muu maailmaga, mis tähendab seda, et muu maailma roll Afganistani saatuses on olemas,» sõnas ta.

Järgnevad väljavõtted saatest.

Kas teile tuli üllatusena, et Afganistani «kaardimaja» nõnda kiiresti kokku kukkus?

Riho Terras: Jah. Ilmselt tuli see üllatusena ka neile, kes langetasid otsuse sealt kiiresti lahkuda. Mind hämmastab, et sõjaväelaste analüüs osutus valeks. Isegi USA kaitseväe juhataja, keda ma ka ise hästi tunnen, ütles maikuus, et tema arvates on võimalikud kõik variandid – ka kõige halvem variant. Isegi tema ei osanud kindlasti arvata, et Ameerika saatkonna inimesed peavad kabuhirmus põgenema. Hinnang Afganistani enda nüüd juba eelmise valitsuse vägedele oli ilmselgelt ebaadekvaatne.

Näha on, et tegelikult oli Taliban selleks pikki aastaid ette valmistatud.

Mind hämmastas kõige rohkem see, et vägede väljatõmbamine toimus ajal, mil aastas on kõige aktiivsem sõja periood. Kui see oleks toimunud kas mais või novembris, kus tavaliselt on ilmastikuolud sellised, et sõjapidamine on palju keerulisem, ei oleks provintsikeskuste ülejooksmised ja Kabuli ülevõtmine nii lihtne olnud. Näha on, et tegelikult oli Taliban selleks pikki aastaid ette valmistatud.

Urmas Paet: Mis puudutab üllatumist, siis mina olen omakorda üllatunud, et need, kes ei peaks olema üllatunud, on nüüd üllatunud. Kui vaadata viimaste kuude asjade käiku, siis oli küsimus, kas riigipööre toimub nädala või kuu ajaga. Aga lõpptulemus mind küll ei üllatanud. Kui vaadata Afganistani aastaid tagasi (ja aegade jooksul üldse), näiteks tema kaitseväe motivatsiooni ja milline roll oli välisvägedel 20 aasta jooksul. Milline oli Afganistani enda armee ja julgeolekujõudude motivatsioon, siis tuleb tõdeda, et see on alati olnud pigem madal.

Positiivne on see, et 20 aasta jooksul on Afganistanis sirgunud vähemalt üks põlvkond inimesi, kes on näinud ka midagi muud peale äärmuslaste omavoli ja märatsemise.

Afganistan on esiteks sisemiselt keerukas. Lisaks ühiskonna teadmine, et välisväed ühel päeval lähevad igal juhul ära, aga Talibani jääb. Eriti pärast viimase paari aasta ütlemisi Ameerika presidentide poolt, et valmistume lahkumiseks. See oli kogu aeg julgustav signaal Talibanile – tuleb veel natuke oodata, nad lähevad ära niikuinii.

Samuti oli see ettevaatlikuks tegev signaal Afganistani inimestele, sest ka nemad andsid endale aru, et peavad elama selles riigis edasi ka siis, kui ameeriklased on läinud, sealhulgas Afganistani armee sõjaväelased, julgeolekujõud ja politseinikud. Nad andsid endale selgelt aru, et peavad selles riigis elama ka siis, kui neil ei ole enam otsest tuge lääneriikidelt. 20 aastat on olnud ikkagi piisavalt pikk aeg, et kui oleks olemuslik muudatus selles riigis toimunud, siis selle aja jooksul oleks pidanud see ka juhtuma.

Positiivne on see, et 20 aasta jooksul on Afganistanis sirgunud vähemalt üks põlvkond inimesi, kes on näinud ka midagi muud peale äärmuslaste omavoli ja märatsemise. Nad on saanud haridust, sealhulgas naised ja tüdrukud. Neil on tekkinud arusaam, mida tähendab vabam ühiskond, ehk elu mitte ainult sharia seaduste järgi. Seda kõike ei saa tegelikult tänaselt Afganistanilt ära võtta.

Otsus tehti liitlastega läbirääkimata ja meie jaoks peaks see olema oluline signaal.

USA-d on selle otsuse eest päris palju kritiseeritud, samas ei saaks ju liitlasväed Afganistani igaveseks sisse jääda?

Riho Terras: Ma arvan, et kriitikat põhjustas ka see, et president Joe Biden näitas, et tegelikult on ta rohkem (eelmine president Donald - toim) Trump, kui ta tahab välja näidata. «Ameerika first» ja sõnum valijatele, sest järgmine aasta on ju vahevalimised. Otsus tehti liitlastega läbirääkimata ja meie jaoks peaks see olema oluline signaal. Peame sellest õppima või vähemalt sellele mõtlema.

Üllatav oli see, et Ameerika lasi ennast niimoodi avalikult mõnitada.

Kas signaal või ohumärk?

Riho Terras: Esialgu veel signaal. Küsimus on selles, et kuidas me sellega ise hakkama saame või kuidas Ameerika Ühendriigid selle teemaga meie suhtes toimivad. Mulle meeldib (Suurbritannia peaminister - toim) Boris Johnsoni tsitaat: Biden oli rohkem Trump, kui ta tahaks olla ja meie oleme rohkem eurooplased, kui tahame olla. Isegi britid jäeti kõrvale sellest otsustusprotsessist. Tegelikult juba 2009. aastal, kui (USA president - toim) Obama ütles, et tuleme välja, anti Talibanile signaal, et tuleb positsioone hoida.

Ma usun, et enamus inimesi ei olnud üllatunud, et see nii läheb. Üllatav oli see, et Ameerika lasi ennast niimoodi avalikult mõnitada – inimesi helikopteritega välja tuues ilma, et oleks jõutud evakueerida. Saigoniga võrdsed pildid ei ole Ameerikale kindlasti head. Ei ole head ka president Bidenile. See tuli neile kindlasti üllatusena, et kõik nii kiiresti kokku kukub.

Tuletame veel meelde, et Eesti osales Afganistani konfliktis 11 aastat (2003-2014) ja üheksa eestlast kaotas seal elu.

Urmas Paet: Jah, see sõda on paljudele maailma riikidele, sealhulgas Eestile, olnud väga traagiline. Lõpufaasi ei mõista ka mina. Miks Ameerika Ühendriigid ei teinud lahkumist soliidselt? Milleks oli vaja korraldada sellist paanilist rabistamist, mis küttis paanikat veel suuremaks ja mitte ainult nende endi jaoks, kes seal viibisid, vaid need pildid levisid ju üle maailma ja kütsid paanikat ka laiemalt. Tänu paanikale tehti Talibanile kõikide positsioonide ülevõtmine palju lihtsamaks. Ma tegelikult ei mõista, miks lahkumist ei tehtud palju soliidsemalt ja rahulikumalt.

Tänu paanikale tehti Talibanile kõikide positsioonide ülevõtmine palju lihtsamaks.

Lisaks on ju kõik jätkumas. Praegu sõltub Kabuli lennujaama pääsemine ainult Talibanist – keda sinna lastakse ja keda mitte. Ja nüüd selles olukorras rahuldada inimeste soovi riigist pääseda, sest nende elu on ohus, on tänaseks tehtud kogu selle paanika tulemusel oluliselt keerulisemaks.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.