Otse Postimehest ⟩ Sõsa: on laekunud vihjeid, et Tallinna Kiirabis vaadatakse osadele seadustele läbi sõrmede

Kiirabitöötajate ametiühingu juhatuse liige Joona Sõsa saates Otse Postimehest. Foto: Erik Prozes

Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing (EKTA) saatis Tallinna linnapeale Mihhail Kõlvartile umbusaldusavalduse Tallinna Kiirabi juhi Raul Adlase kohta. EKTA juhatuse liikme Joona Sõsa sõnul on peamisteks etteheideteks iganenud juhtimiskultuur ja kaitseväest pärinev suhtlemisoskus alluvatega. 

«Me räägime siin sellest, et on olnud episoode, kus karjutakse töötaja peale, kasutatakse ebasobivaid ja solvavaid väljendeid,» selgitas Sõsa Postimehe otsestuudios.

Milline õhkkond Tallinna Kiirabis täna on?

Õhkkond on kindlasti tavapärasest pingelisem. Aga samas need asjad, mis on ka seal umbusalduses välja toodud, on juba pikaajaliselt tekitanud pingeid.

On teada, et kiirabitöötajate hulgas on inimesi, kes ei soovinud lasta end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Dr Raul Adlas seda aga kiirabitöötajatelt nõudis. Kas te saate väita, et umbusaldusavalduse põhjus ei peitu ainult seal?

Lahkarvamused, mis omavahel on, ei tulene kindlasti vaid vaktsineerimise küsimusest. See on hetkel lihtsalt ajaline kokkulangevus, et me käsitleme kahte asja korraga. Aga ametiühingu jaoks see vaktsineerimise teema on täiesti eraldiseisev. Sellega me tegeleme edasi kohtus ja kuna tegemist on kohtuvaidlusega, siis selles osas me hea meelega anname kommentaare ja räägime advokaadi vahendusel, et mitte kahjustada kohtuvaidlusi.

Ametiühingule jõudsid teated ja vihjed selle kohta, et Tallinna Kiirabis vaadatakse mõningatele seadustele läbi sõrmede.

Räägime siis nendest põhjustest, miks te otsustasite esitada umbusaldusavalduse. Mis on peamised argumendid, mis teil dr Adlase vastu on?

Ametiühingule jõudsid teated ja vihjed selle kohta, et Tallinna Kiirabis vaadatakse mõningatele seadustele läbi sõrmede ja ei täideta teatud reegleid.

Mis seadustele?

Näiteks töölepinguseadus. Meie võimuses ei ole kõiki rahastusi ja hankeid puudutavaid detaile lõpuni kontrollida, meie osa piirdub sellega, et me avastasime probleemi, meieni jõudsid teated ja meie andsime selle informatsiooni Tallinna linnavalitsusele edasi, kes koos õiguskaitseorganitega saab seda edasi kontrollida. Töötajad on meile saatnud anonüümselt teateid ja vihjeid, sest nad on liiga hirmul, et ise neid asju avalikkuse ette tuua.

Kas kiirabitöötajatel on selles osas konsensus, et Tallinna Kiirabi peaarst peaks olema keegi teine?

Tegemist ei olegi sellise isikliku küsimusega, see küsimus on hästi lai, see puudutab hästi paljusid aspekte. Tegelikult Tallinna kiirabitöötajatest enamus näeb, et teatud aja tagant on hea juhti vahetada.

Räägime nendest punktidest, mis on välja toodud.

Peamised etteheited on iganenud juhtimiskultuur ja kaitseväest pärinev suhtlemisoskus alluvatega. Me räägime siin sellest, et on olnud episoode, kus karjutakse töötaja peale, kasutatakse ebasobivaid ja solvavaid väljendeid. Kindlasti me ei saa aktsepteerida sellist käitumist juhi poolt. Andmete moonutamine haigekassa rahastuse saamiseks. Haldusleping sätestab tingimused ja kui tingimusi ei täideta, siis see ei vasta halduslepingule, mis on loogiline.

Seega ametiühing leiab, et ei ole kuidagi aktsepteeritav olukord, kus töö ei ole organiseeritud või korraldatud nii, et see saaks vastata halduslepingus teatud sätetele - näiteks kellaajad. Me räägime siin kiirabi väljasõidukorraldustest. Ei ole kuidagi aktsepteeritav hiljem neid andmeid moonutada selleks, et need vastaks halduslepingule.

Kas te olete rääkinud ka dr Adlase endaga nendest etteheidetest? On teil olnud selliseid ametiühingu ja peaarsti vahelisi kohtumisi?

Selle aasta algusest saadik, kui nüüd tegelikult see vaktsineerimisteema sisse tuli, pöörduti kollektiivselt selgitusi küsima Adlaselt teatud asjade suhtes. Mis nüüd siin umbusalduses konkreetselt on märgitud, nende asjadega pole otseselt Adlasega personaalselt kontakti võetud. Tegelikult on sel isegi täitsa selge põhjus, sest näeme selles juhtimiskultuuris ja stiilis seda, et tegelikult argumentatsiooniks ei olegi ruumi.

Kas see juhtimisstruktuur, mida 20 aastat on peetud, ongi täna enam adekvaatne?

Kui kaua on doktor Adlas olnud Tallinna kiirabi peaarst?

20 aastat.

Järelikult need teatud probleemid on õhus olnud juba pikalt. Miks ikkagi see kokkulangevus vaktsineerimisvastastega, teile ei meeldi see sõna, aga ütleme siis selle vaktsineerimisprobleemiga üheaegselt esitada umbusaldusavaldus?

Jah, ma olen nõus, et see võib nii tunduda – see ajaline kokkulangevus ning tundub ehk liiga palju teemasid ühel hetkel. Aga tegelikult mõlema teemaga on väga oluline just praegu tegeleda, sest neid teateid, mis ametiühingule tulid, ei saa ignoreerida ega edasi lükata. Seega on oluline praegu tegeleda nende asjadega.

Aga kas need murekohad on esinenud juba pikemat aega?

Jah, täpselt.

Mida päästaks uus peaarst praegu Tallinna Kiirabis, kuidas see muudaks teie tööd?

Tegelikult siin peaks üldse üle vaatama, ja siinkohal on väga suur õigus ja kohustus linnavalitsusel, selle struktuuri. Kas see juhtimisstruktuur, mida 20 aastat on peetud, ongi täna enam adekvaatne. Kas meil üldse peab asutuse juht olema keegi peaarst või on võimalik seda natuke laiendada. Koostada erinevatest inimestest juhatus ja võib-olla ei olegi konkreetset ühte juhti vaja. See on päris autoriteetne koht ja kindlasti ka see koht või positsioon on selline, mis on paljudele võib-olla meele järgi. Sellist asja peaks natuke likvideerima.

Kui suureks peate tõenäosust, et ametiühing saavutab piltlikult öeldes doktor Adlase üle võidu?

Ma ütleksin, et ametiühing tegi praegu oma parima äranägemise järgi ja meie pädevus piirdub hetkel sellega, et oleme linnavalitsusele andnud teada nendest asjadest. Loodame südamest, et nende probleemide ja faktidega, mis on välja toodud, soovib linnavalitsus tegeleda ja vajadusel ka õiguskaitseorganeid kaasata.

Kui umbusaldusavaldus siiski läbi ei peaks minema, võib tõenäoliselt oodata, et pingeline õhkkond Tallinna Kiirabis muutub veelgi pingelisemaks. On nii?

Jah, see on igati loogiline ja nii see võib tõesti minna.

Patsiendid ei sooviks enda juurde tervishoiutöötajaid, kes võiksid olla ebapädevad oma otsustusvõime poolest, sest nad pole saanud välja puhata või on teinud järjest juba 48 tundi tööd.

Meedikutel on niigi raske töö, pikad vahetusted, kuidas kogu see asi teid emotsionaalselt ja vaimselt mõjutab?

Tervishoiutöötajatele pinge või stress ei ole tegelikult midagi uut. Eriti kui me räägime erakorralisest meditsiinist ja kiirabist, siis see on selline positsioon ja töökoht, kus seda stressi on hästi palju. Tasakaal peab olema ka hea stressi ja halvas stressi vahel. Kui see kontsentratsioon muutub hästi suureks ja tekivad läbipõlemised, siis on ilmselt juba hilja ennetamisest rääkida, siis me räägime tagajärgedest. Täna on Tallinna Kiirabi töötajatel võimalik pöörduda tööandja kulul kliinilise psühholoogi poole. Ehk siis, kui vaimne tervis on kannatada saanud, saavad nad justkui tuge otsida. Aga oluline on siin ikkagi välja tuua, et see ei ole enam probleemiga tegelemine vaid see on juba nende hiliste sümptomitega tegelemine, mis ei taanda kuidagi seda põhiprobleemi. Kui see stressiküsimus juba üles kerkis, siis tegelikult ühe punktina umbusaldusavalduses oligi välja toodud töölepinguseaduse rikkumised seoses töö- ja puhkeajaga. Seal on välja toodud, et töötajad peavad töötama teatud olukordades üle 24 tunni ja see omakorda paneb tegelikult olukorda, kus inimese otsustusvõime on kaheldav. Kui sa töötad 24 tundi järjest, pead olema hästi fokusseeritud, kutseid on hästi palju ja sa pead olema pädev väga erinevates küsimustes. Kui su töökoht aga ei võimalda puhkeaega, siis see on tõsine probleem. Samamoodi näeme, et patsiendid ei sooviks kindlasti enda juurde ju tervishoiutöötajaid, kes võiksid olla ebapädevad oma otsustusvõime poolest, sest nad pole saanud välja puhata või on teinud järjest juba 48 tundi tööd. See on üks väga oluline punkt meie avalduses.

Teada on, et meditsiinipersonali napib tegelikult terves Eestis. Kas see, et teie tööpäevad on nii pikad, on ainult Tallinna Kiirabi probleem või on see probleem üldisem ja laiem terves Eestis?

Töö iseloom ja tööpäevade pikkus on tegelikult selline suurem - laiem probleem kindlasti. Ja kuna meil on tõepoolest ka puudus tervishoiutöötajatest, siis kohati võib tervishoiutöötajal tekkida selline sisemine missioonitunne, et «seal on puudu, seal on abi vaja ja ma lähen ning aitan seal ka, ma teen seal ka oma osa». Või on need finantsilised küsimused, miks soovitakse üle oma võimete töötada. Aga ametiühingu seisukoht selles suhtes on väga kindel, me peame hoolitsema selle eest, et teenuse kvaliteet oleks tagatud, et see oleks hea, et me ei anna selles alla. Ja teine osa on muidugi patsiendi ohutus. Kui me teeme siin kompromisse, siis tegelikult lõpuks jõuame seal küsimusteni, kus kaalul ongi elu ja surm. Ja seal on teatud juhtudel õhkõrn piir.

Kui umbusaldusavaldus läbi ei peaks minema, kas olete võimelised nii-öelda käsikäes praeguse juhiga edasi minema?

Kui olukord nõuab, siis siis eks me peame adapteeruma selle olukorraga vastavalt vajadusele. Aga ma usun, et see tegelikult ei ole Raul Adlasele üllatus, et need punktid on välja toodud. Tallinna Kiirabist rääkides on meie asutuses väga palju töötajaid ja neid töötajai vahetuvad üsna tihti. Sel on erinevaid põhjuseid. Ütleme ühe etteheitena, mis on välja toodud, ongi töötajate kiusamine, kuni siis selleni, kui nad ise omal soovil töölt lahkuvad.

Räägime veidi sellest töökiusust, kuidas see tööpostil konkreetselt välja võiks näha?

Töökius tähendab näiteks seda, et isikul on võib-olla mingi puue, ma toon näiteks siin kuulmispuude, ja tegelikult see ei sega tema töötamist, aga kui tööandja arvab, et mingil põhjusel tema ei sobi siia, siis hakatakse teda survestama. Tehakse mingeid etteheiteid. Meil on isegi siin olnud olukordi ja teateid, kus põhimõtteliselt mõeldakse välja, et keegi on sinu kohta midagi rääkinud. Seda räägitakse anonüümselt. Niimoodi need asjad kindlasti ei käi ja seda ei tohi tolereerida. Tõesti see töökius ei väljendunud siin ainult seoses mittevaktsineerimisega või vaktsiiniküsimusega, seal on muid aspekte ka, mis on isegi olulisemad.

Need etteheited ei ole kindlasti esmaesmakordsed, nendele aspektidele on varem ka tähelepanu juhitud.

Ütlesite, et dr Raul Adlase jaoks ei tulnud need etteheited kindlasti üllatusena, aga kas Tallinna linnapeale, Mihhail Kõlvartile, võisid need tulla üllatusena?

Isiklikult minu arvamus on, et linnavalitsusele võis see tulla üllatusena. Kui me võtame näiteks õuna, siis lähete poodi, ostate õuna, see on väljast väga ilus, aga maitsete on hapu, võib-olla sel pole üldse maitset või on see seest mäda. Aga selles saame veenduda alles siis, kui oleme seda asja lähemalt lahanud. Miks ma selle näite toon? Sest väliselt võib olla Tallinna Kiirabi töökorraldus ja kõik see, mida näeme, väga tore ja hea. Ometi igas asutuses ja ka Tallinna Kiirabis on puudused, millesse täna pole süvenetud nii põhjalikult, mida pole uuritud ja need tekitavad tõesti ebaebavajalikke pingeid lisaks olemasolevatel pingetele. Need etteheited ei ole kindlasti esmaesmakordsed, nendele aspektidele on varem ka tähelepanu juhitud ja seda varasemate kolleegide poolt 20 aasta jooksul. Sellest asutusest on väga palju töötajaid läbi käinud.

Kas usute, et Tallinna Kiirabi töö kvaliteet on praeguse juhi tõttu kannatanud?

Otse loomulikult. Kui juhtimiskultuur ei soodusta sellist argumentatsiooni, sellist abi küsimist ning pigem halvustatakse… Tallinna Kiirabi juhi puhul me näeme, et kui sul on psühhosotsiaalsed ohutegurid ja sellest tulenevad probleemid, siis oleksid sa justkui nõrk ja nõrk ei sobi kiirabisse tööle. Aga siin peab nüüd aru saama, et ka kiirabitöötaja, kes on tervishoius töötanud, on täpselt samasugune inimene. Me ei ole kuidagi teistsugusemad. Võib-olla aja jooksul, kui sa näed selliseid raskeid olukordi, muutud sa natuke tuimemaks teatud emotsioonide suhtes, aga meil kõigil on emotsioonid ja pinged.

Tuleme selle umbusaldusavalduse juurde tagasi, siin on üks punkt, kus on öeldud, et Tallinna kiirabis on ebapiisaval määral kaitstud töötajate isikuandmed ning konfidentsiaalsed andmed.

Just. Siin võib välja tuua näite, kus töötajate digilugudes on käidud ja vaadatakse andmeid, mida tööandja kindlasti ei peaks tegema.

Kuidas see info on teieni jõudnud? Kuidas olete sellele jälile saanud?

Täpselt niimoodi, et töötajad, kellega on sellised intsidendid juhtunud, on saatnud Eesti kiirabitöötajate ametiühingu meilile teate selle kohta. Nad soovivad jääda anonüümseks ja soovivad saadagi abi ning infot, mida nad tegema peavad, kui tööandja on käinud nende isikuandmete kallal digiloos, mida ta kindlasti teha ei tohiks.

Kui suurt toetust olete oma kolleegidelt saanud praegusel aja jooksul, kui te selle ametiühingu lõite?

Tegelikult oleks võinud selle ametiühingu luua palju varem ja just laialdaselt, mitte ühe asutuse kontekstis, vaid terve Eesti kontekstis, et koondada tervishoiutöötajad ja esindada nende õigusi ja huve, seista nende eest. Täna on meil olemas õdede liit, aga kiirabi on selline huvitav koht, kus meil on kiirabitehnikud ja erakorralise meditsiinitehniku abiõed, õed, brigaadijuhid, arstid - seal on väga palju erineva kvalifikatsiooniga inimesi. Kiirabitöötajate ametiühing justnimelt koondab kõik ja tänu sellele võime öelda, et esmakordselt saame esindada tegelikult kõiki kiirabis töötavaid inimesi. On olnud väga positiivset vastukaja ja liitumisavaldusi tuleb iganädalaselt.

Tagasi pöördumise juurde, seal oli öeldud, et praegune Tallinna Kiirabi peaarst ei ole eriti, või üldse mitte, reformimeelne. Kui palju te tunnete, et töötajate erinevate arvamustega arvestatakse töökohal, kas teid võetakse kuulda?

Selle informatsiooni põhjal, mis meil on, me ei näe, et arvestataks nende soovidega, mida töötajad on välja toonud. Aspektid, mis justkui on töötajatega läbi räägitud, katsetatud mingi väikese grupi peal, mis sobivad justkui üldsusele, aga tegelikult paljudele ikkagi ei sobi.

Meediast on läbi käinud ja see ei ole saladus, et teie olete üks nendest Tallinna Kiirabi töötajatest, kes ei soovi lasta end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. Käime kiiresti selle teema läbi - mis on teie jaoks konkreetselt see põhjus, miks te ei ole sellega nõus?

Ma saan aru, see vaktsineerimisteema on täiesti aktuaalne, see on aktuaalne olnud hästi-hästi pikalt, aga see on täiesti eraldiseisev küsimus ametiühingu jaoks ja ma ei hakkaks täna seda lahkama. See küsimus on viinud meid kohtusse ja ma ei taha kohtuvaidlust kuidagi kahjustada. Seega ma ei kommenteeriks seda siinkohal.

Kas teis on kuskil ikka see lootus peidus, et kui umbusaldusavaldus dr Adlase vastu peaks läbi minema, siis ehk kaob ära ka see sund kiirabitöötajatele ennast vaktsineerida lasta?

Ma ei ole kindel, kas seal on otsene seos. See vaktsineerimisteema on globaalne küsimus, mis on ühiskonnas väga teravalt üleval. Kas nüüd ühes asutuses ühe juhi muutus seda küsimust otseselt muudaks? Ma ei oska sellele vastata.

Meil on täpselt nii palju aega, et vaadata üle veel selle etteheidete nimekirja viimane punkt. Seal on öeldud, et dr Raul Adlas on korduvalt rikkunud enda poolt antud lubadusi, mis on omakorda seadnud tema usaldusväärsuse kahtluse alla. Tooge näide.

Töötajad avaldasid kollektiivselt kokku kolm selgitustaotlust Raul Adlasele - need vastused, mis me sealt saime, tegelikult ei rahuldanud meid. Nendele küsimustele ei vastatud ja kui vastati ja anti mingi lubadus, näiteks see, et iga inimese puhul vaadatakse vaktsineerimisküsimuse suhtes asi individuaalselt üle, siis seda ei tehtud. Seda ei tehtud kuni viimase hetkeni. Tegelikult olid paberid laua peal valmis, et inimestest lahti saada ja sinnamaani polnud keegi nende inimestega personaalselt suhelnud, mingit argumentatsiooni ei toimunud. Selline käitumine on lubamatu.

Kui ametiühing ja dr Adlas istuksid ühe laua taha ja arutaksid asju, kas siis oleks võimalik leida mingisugune lahendus, kuidas see töösuhe võiks paremini edasi kulgeda?

Me ei näe ametiühinguga sellist varianti, et see töösuhe saaks sellisel määral edasi kesta ja seal on olulised punktid, mitte lihtsalt see, et Adlas on olnud kiirabi juhipositsioonil 20 aastat. Tänased normid ei näe sellist asja ette. 20 aastat on natuke liiga palju, aga need rikkumised ja probleemid, mida on põhjustatud töötajatele pika aja jooksul, paljud neist on tagasipöördumatud. Need kahjud on olnud juba permanentsed ja õige juht vastutab oma tegude eest. Me ei näe siin selles suhtes muud lahendust.

Kas tunnete, et Tallinna Kiirabi on dr Adlase juhtimiskultuuri tõttu jäänud ilma väärt töötajatest?

Jah, kindlasti.