Otse Postimehest ⟩ «Tipust Topini» peakorraldaja: kui autojuhid näevad teel vilkuvaid tulukesi, võiksid nad sõidukiirust vähendada

Sten-Eric Uibo Foto: Ardi Truija /ekraanitõmmis

Eesoleval nädalalõpul ootab spordientusiaste ees meeleolukas jooksusündmus «Tipust Topini». «Tipust Topini» ehk Munamäelt mereni on teatejooks, mille eesmärk on läbida tiimiga järjest joostes 337 km. Jooksuürituse peakorraldaja Sten-Eric Uibo ütles Postimehe otsestuudios, et tegemist on otsekui jooksjate peoga, mille populaarsus on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud. «Esimene aasta jooksime kolme meeskonnaga ning täna oleme jõudnud 60 meeskonnani, kuigi huvi oleks vähemalt kaks korda suurem,» kiitis Uibo eestlaste spordilembust. 

Mida «Tipust Topini» endast täpselt kujutab – tegemist on nimelt jooksusündmusega, mitte võistlusega?

Tipust Topini on jooksusündmus, mida võib nimetada jooksjate peoks. Meie suur eristuvus teiste jooksuüritustega võrreldes on see, et tegemist ei ole võistlusega, me pigem tahame populariseerida jooksmist ja tutvustada Eestimaa kaunimaid paiku. Eestimaa on suvisel ajal väga ilus ja me sisuliselt läbime diagonaalis terve Eesti. Tipust Topini on selline eriline jooksuüritus, kus rajal võib meeskonna kinni pidada ja öelda, et stopp, enne edasi ei liigu, kui on nii-öelda vahetuspunkt avatud. Ehk sa võid seal väga kiiresti joosta, aga mingi hetk korraldaja ütleb sulle, et nii poisid, nüüd me ootame ja jookseme siis edasi, kui korraldaja loa annab.

Üritusele antakse start laupäeva hommikul?

Start antakse laupäeva hommikul kell 8 Suure Munamäe tipust ja iga võistkonna liige käib siis kolm korda rajal ehk tal on kolm teatevahetust joosta ja need teatevahetuste pikkused varieeruvad ca 9 ja 14 kilomeetri vahel. Kui sa oled oma vahetuse ära jooksnud, siis vahepeal käib üheksa inimest vahel ja on jälle sinu kord. Seega kolm korda käid rajal ja seda kahe päeva jooksul. Tegelikult rahulikumad tiimid jõuavad Tallinnasse alles pühapäeva õhtuks.

Kuivõrd võib seda nimetada vastupidavusürituseks?

Kindlasti nende jaoks, kes nüüd esmakordselt tulevad, saab kõige suurem katsumus olema see, et sa oled oma mugavustsoonist väga väljas. Esiteks selle 10 kilomeetrit jookseb igaüks ära ükskõik, mis tempoga ja ükskõik kui kaua, aga kui sa pead seda mõne tunni pärast uuesti tegema ja siis veel korra, siis see ikkagi hakkab terasid sõkaldest eraldama ja vaimselt proovile panema. Samuti ei lähes a rajale mugavalt oma voodist tõustes, vaid sind sõna otseses mõttes aetakse kell 3 öösel autos üles, et nüüd on sinu kord, mine! See teebki sellest kahepäevasest sündmusest tõelise katsumuse.

Kui suur on tõenäosus rajal ära eksida?

Seda on juhtunud. Ega me rada markeerinud ega tähistanud ole, kuid osalejatele on saateautodes korralikult välja trükitud kaardid. Osalejatel on ka võimalik oma nutiseadmetest vaadata ekraani pealt rada ja tegelikult kõik osalejad kannavad GPS jälgimisseadet. Seega kogu ülejäänud tiim saab jälgida, et tema võistleja ei lahkuks õigelt rajalt.

Kuidas selliseks ürituseks valmistuda, milline peab olema treening ja milline valmisolek vaimselt?

Inimesel, kes ennast regulaarselt mõned korrad nädalas liigutab - kasvõi kaks-kolm korda jooksmas käib, ei ole mingit probleemi. Ta saab ise määrata, mis tempoga ta jookseb ja keegi ei keela tal vahepeal ka rada kõndides läbida. Kui nüüd 10-st liikmest kõik 10 kõnniksid, siis ootaksime mitu päeva neid Tallinnasse

Kust on see üritus alguse saanud, selle juured ei ole Eestis?

Ei, selle juured on Ameerikas ja siis läbi Eesti Nike esinduse on see jooks nii-öelda Eestisse toodud. Esimene aasta jooksime kolme meeskonnaga, kes olidki Nike ja Sportland töötajad ja sealt on see samm-sammult hakanud kasvama. Oleme iga aasta natukene osalejate arvu suurendanud ja nii oleme täna jõudnud 60 meeskonnani, kuigi huvi oleks vähemalt kaks korda suurem.

Kui suured jooksusõbrad eestlased üldse on?

Kui vaatame viimaste aastate jooksukalendri tihedust, kui palju erinevaid jooksuüritusi on valida ja kui vaatame, kui palju inimesi metsa- ja terviseradadel selle kahe koroona-aasta ajal liigub, siis ma arvan, et jooksmine on väga-väga populaarne.

Käime selle «Tipust Topini» trajektoori veel läbi.

Tipust Topini rada algab Suure-Munamäe tipust ja viib jooksjad läbi Rõuge, Otepää, Elva, Tartu, Palamuse, Porkuni, Tapa, Lehtse, Jäneda, Kõrvemaa, Raasiku, Saha, Piritale. Joostakse avatud liiklusega teedel. Üheskoos joostakse kokku 337 km. Tegelikult me väldime suurt liiklust, väldime suuri maanteid. Kõige suurem maantee, kus jookseme, on Piibe maantee ja seal liigume öösel. Oleme otsinud kõrvalisi maanteid, väiksemaid külateid, väiksemat asfaltteed. See rada on hästi kihvt - ma arvan, et see viib paljud osalejad kohtadesse, kuhu nad muidu ei ole sattunud.

Kui palju on osavõtjatel aega seda ilu nautida?

Jooksmine on nii rahuliku tempoga tegevus, et sa saad tegelikult kogu aeg ümbrust vaadata. Pigem on võib-olla kahju sellest, et mingi aeg on pime ja siis sa ei näe kaunist Vooremaad või ei näe, mis ümberringi toimub. Aga ma arvan, et on küll aega nautida ja tegelikult see melu, see karavan liigub kohe kaasa ning need üheksa inimest, kes parasjagu ei jookse, saavad seda igal juhul nautida.

Kas siinkohal tuleks teha üleskutse ka autojuhtidele, et tuleks olla tähelepanelik, sest jooksjaid on tavapärasest rohkem rajal.

Kindlasti! Meie oleme omalt poolt kõik teinud, et jooksjad oleks silmapaistvad: õhtusel ajal on jooksjal kohustuslik kanda helkurvesti ning töötavat pealampi. Seega palume kindlasti olla tähelepanelikud, et kui mingid tulukesed hakkavad tee ääres vilkuma, võiks autojuht sõidukiirust natukene vähendada ja olla tähelepanelik.