Otse Postimehest ⟩ Valitsuse sajast päevast: tegeletakse piirangutega, aga mitte suure poliitikaga

Kaja Kallase (RE) juhitava valitsuse ametisse astumisest möödus sada päeva. Postimehe otsesaates andsid saja päevaga tehtule hinnangu Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik ja politoloog Tõnis Saarts.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik leidis otsesaates, et sarnaselt eelmise valitsusega tegeleb ka Kaja Kallase valitsus suuresti pandeemia ohjamise ja sellest tulenevalt üksikasjadega. «Lisaks probleem juhtimisahelatega, et ei ole kohustusi piisavalt delegeeritud. Avalikkusele kipub jääma mulje, et tegeletakse piirangutega, aga mitte suure poliitikaga,» märkis ta.

Usun, et ka valitsus ise ei taha, et neid jääks meenutama ainult märksõna koroona.

Politoloog Tõnis Saarts märkis, et Kallase valitsus tegutseb pandeemiast lähtuvalt väga ebatavalisel ajal ja sellega peab arvestama. «Tõepoolest, pandeemiaga hakkama saamine on prioriteet number üks ja paratamatult jäävad valdkondlikud reformikavad kas ootele või ei pälvi avalikkuses suurt tähelepanu,» arvas ta.

Saarts kahtlustab, et koroonakriis jääbki tänast valitsust saatma nagu see juhtus eelmise koalitsiooniga. «Ma loodan, et see valitsus suudab vähemalt ühe märgi maha panna. Olgu selleks näiteks rohepööre. Usun, et nad ka ise ei taha, et Kallase valitsust jääks meenutama ainult märksõna koroona,» sõnas ta.

Iga nädalaga on Kaja Kallase argumentatsioon enesekindlam ja selgem.

Politoloog Saarts näeb Kaja Kallase juhtimises omajagu rabedust ja heitlikkust. «Kord räägitakse piirangute leevendamisest ja siis jälle karmistamisest; kord suurtest investeeringutest, siis räägitakse jälle eelarve kärpimisest. Säärast heitlikkust ja rabedust on olnud palju ja see jätab ebakindla mulje,» leidis ta.

Samas leidis Aavik, et Kallase areng on olnud kiire ja märkimisväärne. «Iga nädalaga on tema argumentatsioon enesekindlam ja selgem. Kui võrrelda teda Jüri Ratasega, siis Ratasel läks ikka pikalt aega, et ümar jutt argumenteeritumaks saada,» arvas ta.

Pigem jäädi uute piirangute kehtestamisega hoopis hiljaks.

Aavik ei nõustu arvamusega, et valitsus leevendas piiranguid kõige halvemal hetkel. «Pigem jäädi uute piirangute kehtestamisega hoopis hiljaks, näiteks oleks võinud koolid saata distantsõppele juba varem. Aga läks nii, sest opositsioonis olles ei olnud nad nii hästi informeeritud kui hiljem valitsuses,» arvas ta.

Saarts usub, et valitsus langes piirangute küsimuses poliitilise loogika ohvriks, ehk oli vaja näidata, et nemad teevad midagi teistmoodi kui eelmine valitsus. «Aga õnnetuseks hakkas just siis (koroonaviiruse - toim) teine laine pead tõstma ja tegelikult tehti pigem vigu,» leidis ta.

See valge raamat lihtsalt ei kukkunud hästi välja.

Aavik usub, et eesmärgipüstituse poolest ei ole valitsuse suunised viirusega elamiseks ehk nõndanimetatud valge raamat halb idee, aga teostuses on teatavad puudujäägid. «Ma arvan, et see valge raamat lihtsalt ei kukkunud hästi välja. Liiga pikk ja spetsiifiline,» hindas ta.

Saarts ei leidnud valgest raamatust palju uut ja vajalikku. Tema sõnul oli samu signaale ja meetmeid, mida valgest raamatust leiame, kuulda ka eelmise valitsuse poolt. «Valgusfoori kavast räägiti minu meelest juba eelmine aasta. Aga hea, et niisugune dokument on väljas. Võib-olla oleks see võinud olla mõnevõrra põhjalikum,» nentis ta.

Samas ei olnud reformierakonnal palju valikuid, sest eelarve tasakaalu säilitamine on nende ideoloogiline maksiim.

Poliitikateadlane mõistab riigi eelarvestrateegia kärpekava vastu tekkinud pahameelt, sest ühiskonna valulävi kaitse- ja hariduskulutuste osas on kahtlemata madalam kui mujal. «Samas ei olnud reformierakonnal palju valikuid, sest eelarve tasakaalu säilitamine on nende ideoloogiline maksiim. Reformierakond on praktiliselt oma sünnist alates rääkinud sellest, et eelarve peab olema tasakaalus,» märkis Saarts.

Postimehe peatoimetaja asetäitja arvab, et kärped on vajalikud, sest muidu me maksutõusudest enne järgmisi parlamendivalimisi ei pääseks. «Karta on, et kriisikulutustest üle saamiseks näeme veel väga tuliseid maksuteemalisi vaidlusi,» prognoosis Aavik.

Saarts kaldub arvama, et valitsusel ei ole konkreetset plaani, kuidas tõhustada korruptsioonivastast võitlust. Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) lisapädevuste andmine huvitab teda oma professiooni tõttu kõige rohkem. «Nii ERJK kui ka huvigruppide lobi reguleerimine on väga olulised küsimused. Ma tõsiselt tahaksin, et kui valitsus tuleb nende plaanidega välja, siis tekiks meil väga tõsine ühiskondlik diskussioon, sest see ei ole lihtsalt mingi kõrvalteema,» pani poliitikateadlane kõigile südamele.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.