Otse Postimehest ⟩ Restoraniärimees: seaduslooja küsis minult, mis mul viga on, et seadust järgin

Otse Postimehest: Olde Hansa omanik Auri Hakomaa Foto: Sander Ilvest

Eesti üks edukamaid restoraniärimehi, Olde Hansa ning Kolmas Draakon omanik, Auri Hakomaa ütles Postimehe otsesaates, et pimemajandus Eesti restoraniäris on kasvanud ja viimase 20. aasta jooksul ei ole ükski valitsus selle takistamiseks samme astunud. «See on nagu Nõukogude Liidu situatsioon, kus oli igasuguseid seaduseid ja keegi tegelikult ei oodanud, et neid järgitakse,» sõnas Hakomaa pettunult.

Ütlesite, et Eestis tegutsevad restoranid nagu riik riigis - mis paneb teid sedasi tundma?

Restoranindust on aktsepteeritud nagu see oleks mingi eriline osa Nõukogude Liidust. Restoraniärinduse puhul on jõus veel röövellik 20 protsendine käibemaks ja samas riik ei ootagi, et restoranid maksaksid.

Siin on pehmelt öeldes kerged vastuolud. Kas te olete nendel teemadel riigiesindajate ning vastavate liitude esindajatega suhelnud ja kuhu te olete jõudnud selle jutuga?

Viimase 20 aasta jooksul on vastused olnud ühesugused. Aasta tagasi ütles vastutav minister, et kui hakkaks neid restorane kontrollima, siis nad läheksid vist kõik pankrotti. Eelmisel suvel oli valitsuspartei majanduskomisjonis koos Kaubanduskoja juhatajaga ja seal öeldi mulle, et pimemajandus restoraninduses on veelgi kasvanud. Ja siis küsiti minult, aga miks sina siis maksad? Mis sul viga on, et sa kõiki makse maksad?

Mis teil siis viga on?

Seaduse tegija ja seaduse kontrollija küsib minu käest seda. See on nagu Nõukogude Liidu situatsioon, kus oli igasuguseid seaduseid ja keegi tegelikult ei oodanud, et neid järgitakse. Aga igaüht võis süüdistada selle järgi. Just see 20 protsenti käibemaksu tähendab seda, et oma tulude varjamisest saab väga suurt kasu. Mõttetu on selles süüdistada praegu üksikuid restorane, sest kui riik laseb sellisel olukorral olla 20 aastat – valitsus valitsuse järel. Kui Hotellide- ja Restoranide Liit teeb ettepaneku, et pange kõik restoranide kassad otse maksuameti arvutisse, siis tuli rahandusministeeriumilt vastus, et neil ei ole raha selle jaoks. Ehk riigil ei ole raha selle jaoks, et kontrollida ja võtta vastu raha restoranindusest.

Kui te ütlete, et õitseb pimemajandus, kas seda olukorda soodustavad restoranid ise või pigem valitsus või on mõlemal seal oma roll?

Ma ütleks, et see läheb küll kõikide valitsuste kapsaaeda, kes ei ole seda korraldanud. Kui nüüd keegi avab restorani, ta on samal tänaval teistega ja ta hakkab kõiki makse maksma, siis on tulemus see, et ta läheb peagi pankrotti. Ja et seesugusel situatsioonil on lastud olla, siis ongi peaaegu kõik need (korralikult makse maksvad restoranid – toim.) välja söödud.

Kuidas see hetkel turukonkurentsi mõjutab – kuidas ausad restoranid peavad vastu neile, kes üritavad maksudest kõrvale hiilida?

 Ei pea. Lihtne – ei peagi.

Ometigi on teie restoranid väga edukad ja teid peetakse Eesti üheks edukaimaks restoraniärimeheks.

Kui edukus on see, et oleme suure käibega. Aga sealt tulenev tulu põhineb sellel, et oleme rahvusvaheliselt kuulsad, unikaalne koht, mille jaoks on taaselustatud kogu keskaegne kultuur. Me oleme elanud sellest. Meie peakokk on viinud Eesti koondiseid kaks korda maailmameistrivõistluste finaalidesse Prantsusmaal. Ja meie toidu tase on ka selline, mida üldiselt mujal maailmas ajaloolistes restoranides ei ole. See kõik on selline kombinatsioon, et meil on käinud peaaegu 7 miljonit külalist varsti 24 aasta jooksul.  

Kallis Kaja Kallas, anna ausatele restoranidele ka mingisugune võimalus saada hakkama.

Kas selleks, et Eestis restoraniäris kaasa lüüa, peab olema endal palju entusiasmi? Teie jutust jääb mulje nagu see oleks peaga vastu seina tagumine.

Lahendus on väga lihtne – hotellide käibemaks on 9 protsenti, see tuleks kehtestada ka restoranidele ja siis kaoks justkui seesama kõrvalehiilimise kasu ära. Ütleme, et sul on fine-diningu koht, töökulutused seal on 50 protsenti, aga sa maksad sellest sots.maksud ja peale selle 50 protsendi sa maksad veel käibemaksu, siis see on täiesti võimatu situatsioon. Sama probleem on Woltide ja Boltidega. Kui keegi maksab maksud korralikult, siis sellisest sajaeurosest tellimusest sellele restoranile jääb umbes 50 eurot. Sealt võetakse Bolti kasum ja riigimaksud ning jääbki umbes 50 eurot, millest restoran hakkab oma kulusid maksma. See jälle suurendab seda vahet. Ma ütleks nii, et «Kallis Kaja Kallas, anna ausatele restoranidele ka mingisugune võimalus saada hakkama.»

Kas 9 protsendine käibemaks oleks hea meede, et restoranid pärast koroonakriisi saaksid edasi tegutsema jääda?

Ma arvan, et see võrdsustaks konkurentsi ja terve suund Euroopas on see, et töö läheb kodust ära. Ehk et igaüks ei peaks pärast rasket tööpäeva hakkama toitu tegema vaid sa saad mõistliku hinnaga minna välja sööki nautima. Siis puhatakse ka ning inimesed ei ole ise sunnitud tegema kõiki neid töid, mida spetsialistid nende eest teevad.

Kuidas on pea poolteist aastat väldanud koroonapandeemia mõjutanud Eesti turismisektorit?

Noh, turistid on ära. Muidugi see on mõjutanud. Võrdleksin seda sellega, et kui kuskil tekivad metsapõlengud, siis hakatakse vaatama, kui palju kustutamine maksab ja keegi tuleb välja sellise mõttega, et seal on ju ka erametsad ja miks me neid peaksime aitama. Mets ikka põleb maha ja siis kasvab uus mets. On ju nii?

Kas te tunnete, et teid on jäetud selles kriisis omapead?

Meie firma on riigilt saanud turisminduse alast tuge 2,1 protsenti minu 2019. aasta riigimaksudest. See on umbes sama, kui sa käid restoranis ja jätad 7 senti jootraha. See on siis vastav summa. Kui on üksikuid firmasid ja hakatakse vaatama, kas me seda või teist peaksime toetama, siis tegelikult on tegemist riigi rahvamajanduse üleval hoidmisega. Minu arvestusti järgi elab Eestis umbes 100 000 inimest sellest turismindusest. Selle eest peaks hoolt kandma.

Turisminduse eest vastutav minister ütles mulle, et ta ei näe, et turismindus oleks Eesti asi.

Kas see mitte piisav tegutsemine on kivi vaid Eesti valitsuse kapsaaias või seistakse ka teistes riikides sama probleemiga silmitsi?

On samad probleemid, aga Eesti valitsuse suhtumist peegeldab see, kui turisminduse eest vastutav minister ütles mulle möödunud aasta alguses, et ta ei näe, et turismindus oleks Eesti asi.

Kõlab uskumatult.

Selline vana mõte, et «nad tulevad niikuinii». Seda olukorda ei võeta tõsiselt. Kui liidu esindaja rääkis nendega tööstusest, siis naerdi ja küsiti, mis tööstus see selline on. See ei ole justkui võrdne IT ning näiteks metsamajandusega. Samas näiteks Tallinna turismindus üksinda on olnud tunduvalt suurem, kui terve Eesti põllumajandus. Riigistruktuuris on olnud ütleme alla kümne inimese, kui põllumajanduses on umbes 300. Kui vaadata näiteks Põhjamaid, siis need on hästi arenenud ja tehakse sihikindlat tööd ja sellest on ka head tulemused.

Maalime värvika pildi, millist elu elavad teie restoranitöötajad praegu – näiteks Olde Hansa töötajad?

Suurem osa on koondatud.

Protsentuaalselt?

Umbes 96 protsenti.

Kuidas see teile mõjub?

Restoran on kinni. Kui ei ole toetusi, et hoida neid tööl, siis mingit muud võimalust majanduslikult ei ole.

Aasta tagasi te ütlesite, et Eestis elatakse nii nagu viirust ei olekski. Kas pilt on teie hinnangul tänaseks muutunud ja kas see on muutunud õiges suunas?

Mitte ainult Eestis, aga terves maailmas on see kõige suurem kommunikatsioonikatastroof, kus professionaalsed inimesed on asendatud amatööridega. Ma ei tea, et üheski riigis oleks tehtud korralikku kampaaniat, kuidas sellesse viirusesse õigesti suhtuda. Eesti ei ole siinkohal erand. Samas on olnud väga tugevad viirust eitavad kampaaniad. Üks neist sai alguse Donald Trumpist ja teine Venemaalt ning Valgevenest, kus eirati viiruse mõju. Seetõttu on minu hinnangul praegune situatsioon selline, et muidu täie mõistusega inimesed ütlevad, et seda viirust vist tegelikult ei olegi. Inimesed surevad haiglates, eriti üle 40. eluaastates mehed, kes eiravad ohtu lõpuni ja kinnitavad, et neil ei ole seda viirust vaid mingi muu haigus.

Kui valitsus ei tule välja piisavate toetusmeetmetega restoranidele, kas siis restoraniomanikel peaks olema nii öelda «plaan B» põuetaskus?

Hea küsimus, raske öelda vastust.

Kas teil on?

Ega see olukord igavesti ei kesta. Inimeste tahe tulla Olde Hansasse on väga suur ja samas meil on igasuguseid uusi pakkumisi menüüs, mis loovad mingil moel kaasaegsust. Soomest on väga suur huvi tulla Tallinnasse ja ma arvan, et see turismindus algab suvel ilusti, kui soomlased on kõik vaktsineeritud. See normaliseerumine on juba lähedal.

Ehkki meie valitsus ja terviseamet hoiatasid, et kui nakatumiste arvu alla ei saa, siis see suvi jääb Eestis vahele. Kas see oleks kirstunael teie ettevõttele?

Ei ole, kui hoida restoran lihtsalt kinni ja kulud miinimumis. Aga tähelepanu tuleks siiski pöörata sellele, et teha korralikku professionaalset kampaaniat. Kui poliitik räägib koroonast, siis juba alustuseks on ta vale inimene sellest rääkima, sest nad jagavad rahvast oma arvamusele vastavalt. Seetõttu peaks seda kampaaniat vedama profid ning tuleks teha uuringud ning segmenteerida inimesed, milline on nende suhtumine. Ja siis peale kampaaniat hindama, mis on tulemused.

Milline kampaania tuleks teie hinnangul Eestis viivitamatult käima lükata?

Selline, mida teevad professionaalid. Võtame näiteks rekkamehed, kui nendele näidatakse lihtsalt mingit statistikat ja öeldakse, et nüüd te peate käituma nii, siis see ei mõju. Aga kui seal oleks üks nendest ja öeldakse, et «hoolitseme Andruse jama eest – tal on eakas ema, kelle eest ta hoolitseb, hoolitseme meie selle eest, et Andrus ei nakatuks,» siis see muutuks nende jaoks reaalsuseks. Mitte ei oleks küsimus, kas sa oled valitsuse poolt või vastu.

Kas teile tundub, et Eesti poliitikud kasutavad koroonakriisi liiga palju poliitmängudes ära ja üritavad lõigata sealt oma erakonna jaoks profiiti?

See on osa poliitiku tööst.

On see praeguses olukorras vastutustundetu?

Terves maailmas tehakse nii, see ei ole Eesti eripära. Meie põhitahe on seista teineteise tervise ja heaolu eest, me oleme demokraatlik riik. Aga praegu me lõikame selle tegemata töö viljasid, aga samas ei ole veel liiga hilja. Üks vaktsiinidoos maksab 3 eurot, 3 miljoni eest saaksime miljon vaktsiini. Tuleks teha kõik, mis võimalik, et saada vaktsiinid ruttu siia. Ja see, kui ei tehta kõike, mis võimalik, on andestamatu. Kui meil on teada, mis olukorda parandab, siis tuleks selles suunas võimsalt tegutseda.

Milline oleks teie pöördumine praeguse valitsuse poole, mida restoraniärid vajavad?

Kõigepealt tuleks teha korralik kampaania viiruse teemal ja see tuleks anda proffidele teha. Siis tuleks langetada restoranide käibemaks 9 protsendi peale, sest alati leidub uusi võimalusi, kuidas «saada hakkama» restoraniäris, kuni valitsus hoiab näilist 20-protsendilist käibemaksu.

Kas tuleks kehtestada ka tugevam kontroll restoraniäri üle?

Muidugi. See ju ei ole mõeldav, et lastakse olla seadustel jõus, kuid samal ajal teatakse, et nende järgi ei toimita ja siis imestatakse veel, kui keegi neid seadusi järgib. See ei ole Eesti ja sellepärast ma ütlesingi, et see on nagu riik riigis. Äkki saaks lahti sellest Nõukogude Liidu pärandist. Ja ma võin kõikidele poliitikutele öelda, et küll nende sõprade restoranid oleksid väga rahul sellega, et nad saaksid ausalt oma tööd teha. Ja lisaks see tooks väga vajalikke välisinvesteeringuid. Eestist on paljud investeeringud ära läinud seetõttu, et müüdavate restoranikettide äri ei ole puhas.