Otse Postimehest ⟩ Kasemets: vaktsineerimispass annab hüvesid, aga kaitsepooge kohustuslikuks ei muutu

• Euroopa Komisjon tegi ettepaneku võtta ELis kasutusele roheline digitõend
• Tõend on tasuta ja kättesaadav kas digitaalselt või paberil
• Rohelise digitõendi süsteem on pandeemia tingimustes ajutine meede
• Eesmärgiks on hõlbustada ELis turvalist vaba liikumist pandeemia ajal

Postimehe otsesaates oli Euroopa Komisjoni (EK) Eesti esinduse juht Keit Kasemets. EK tutvustab täna vaktsineerimis- ehk rohelise passi ettepanekut. Kasemetsa hinnangul annab see covid-19 kaitsepookimise digitunnistus tulevikus inimesele hüvesid, aga vaktsineerimine kohustuslikuks ei muutu.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Järgnevad väljavõtted saatest.

Kui kaugele on Euroopa Komisjon jõudnud nõndanimetatud vaktsineerimispassi ettepanekuga?

Euroopa Komisjon esitleb täna (kolmapäev - toim) digitaalse rohelise tõendi ettepanekut. Edasi tuleb loota, et liikmesriigid ja Euroopa parlament arutavad selle kiiresti läbi ja kiidavad heaks. Lühidalt on ettepaneku mõte selles, et oleks digitaalne pass, mida peab saama ka välja printida. Sertifikaat tõendab inimese vaktsineeritust covid-19 vaktsiiniga, mis on saanud Euroopa ravimiameti poolt heakskiidu. Lisaks jääb veel kaks võimalust: tõendile saab märkida, kas inimene on hiljuti testitud või on covid-19 läbi põdenud. Tõend peab olema kõikide liikmesriikide poolt tunnustatav. Jätkuvalt jääb liikmesriikidele otsustamisruum selles, milliseid hüvesid täpsemalt see sertifikaat pakub. Kedagi ei tohiks selle sertifikaadi alusel diskrimineerida, aga seda Euroopa Komisjon reguleerida ei saa.

Ega ei teki ohtu, et näiteks ilma immuniseerimispassita enam lennata ei saa?

Ma arvan, et tänane süsteem jääb alles. Kui tõendit ei ole, siis on olenevalt sihtriigi nõuetest vajalik testimine ja isolatsioon. Päris nii see kindlasti ei lähe, et kui tõendit ei ole, siis tuleb lihtsalt kodus istuda. Pigem annab see roheline tõend lisavõimalusi, näiteks reisimisel. Rohelise tõendi kasutusvõimalused olenevad ka ettevõtetest ja sellest, kuhu jõuame globaalselt. Eesti veab koos Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga globaalse digitaalse tervishoiutõendi projekti, ennekõike just tehnilise lahenduse poolt.

Näiteks Iisraelis on sarnane roheline pass juba käibel ja seal ei saa ilma selleta vist isegi restorani minna.

See oleneb nõuetest, mida riigid paika panevad. Ma ei usu, et Euroopas saavad selle tõendi kasutusvõimalused nii laialdased. Euroopa Komisjoni ettepanek puudutab ennekõike seda, et oleks ühtne vastastikku tunnustatav tõend ning see toetaks ka testimise ja läbipõdemise tõendit. Sertifikaadi kasutusvõimalused on siiski liikmesriikide enda otsustada.

Millal võiks see ettepanek ka tegelikult realiseeruda?

Loodame, et võimalikult kiiresti. Kõik vaatavad ju suvele ja mõtlevad, milliseks see kujuneb. Palju oleneb liikmesriikidest, kes peavad selle ettepaneku heaks kiitma. Samal ajal peab Euroopa Komisjon saama valmis tehnilise lahenduse, et oleks telefonis QR kood või digitaalne sertifikaat, mida saab kaasas kanda. Loodame, et see õnnestub, sest muidu tekivad erinevad kahepoolsed kokkulepped, mis loovad inimestes segadust. Ühtne süsteem kehtiks pandeemia ajal, mille lõppemisel on võimalik sellest ka loobuda.

Kas rohelise tõendi tulek tähendab seda, et de facto on vaktsineerimine kohustuslik?

Ei, see ei tähenda seda. Ei pea ju olema vaktsineeritud, sest jääb valik teha negatiivne covid-19 test ja see annab samasugused võimalused. Isegi juhul kui üldse tõendit ei ole, siis on ikka võimalik reisida. Küsimus on selles, et millistel tingimustel. Arvatavasti jääb isolatsiooninõue ja reisimine on lihtsalt keerulisem.

AstraZeneca vaktsiin on saanud päris kõva mainekahju.

Euroopa Ravimiamet on kinnitanud, et jätkuvalt võib AstraZeneca vaktsiiniga süstimist jätkata. Neljapäeval annab Euroopa ravimiamet sellest pikema ülevaate. Loomulikult see mõjutab inimeste suhtumist vaktsiini. Seetõttu ongi oluline viia Euroopa ravimiameti poolt läbi täiendav kvaliteedikontroll.

12 riiki on pannud AstraZeneca vaktsiini kasutamise pausile. Kas see tähendab, et Euroopa ravimiametit ei usaldata?

Ei, nii ei saa öelda. Ravimiamet annab üldise suunise ja selle vastu ei ole mõistlik ja soovitav liikmesriikidel minna, aga võimalik on lisaks võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid, mida üle kümne riigi on kasutanud. See on vajalik kodanike kindlustunde tagamiseks.

Juhul kui Euroopa ravimiamet peaks teatama, et siiski ei soovita AstraZeneca vaktsiini kasutada, mis siis saab?

See oleneb. Euroopa ravimiametil on erinevaid võimalusi. See on detailirohke teema. Võimalik on anda suuniseid nagu mõned riigid on juba teinud, aga see on tõesti väga teoreetiline võimalus.

Aga riikidel on AstraZenecale raha juba makstud.

Rahaga seotud probleemi ma siin ei näe. Euroopa on võrreldes USA ja brittidega erinevas seisus, sest ravimiamet on andnud vaktsiinile tingimusliku turuloa, mis tähendab, et tootja vastutab vaktsiini kõrvalmõjude eest. Sellisel juhul on vastutus ennekõike AstraZeneca kanda. Arvan, et selle üle ei ole mõtet spekuleerida, sest pigem areneb arutelu selles suunas, et vaktsiin on ohutu.

Ma saan aru, et Euroopa Komisjon on pöördunud USA poole palvega, et saada seal ladudes olevast 30 miljonist doosist AstraZeneca vaktsiinist midagi endale. Kui kaugele sellega on jõutud?

Täpsemalt on AstraZeneca pöördunud USA võimude poole, et saada luba selle vaktsiini kasutamiseks. Samal ajal toimuvad paralleelselt Euroopa Komisjoni ja USA administratsiooni arutelud laiemalt, kuidas tõhustada koostööd vaktsiini tootmisel. Tarvis on rohkem vajalikke algkomponente, mille tulemusel jõuaksid USAs toodetavad vaktsiinid ka mujale. Täna oleme olukorras, kus ainus suurem lääneblokk, kes vaktsiine toodab ja neid ka ekspordib on Euroopa Liit. USAs toodetud vaktsiinid jäävad sinna ja samuti Suurbritannias toodetud vaktsiinid jäävad Suurbritanniasse.

Vaktsiinitootja AstraZenecal on pidevad tarneraskused. Kui suur on Euroopa institutsioonide võimekus neid tarneraskused parandada või ära hoida või?

Vaktsiine toodavad siiski ettevõtted ja vastutus jääb neile. Kui üks lepingupartner oma kohustusi ei täida, siis küsitakse, et miks ei tehta trahvi? Seda võib kaaluda ja see oleks ka tulemuslik strateegia, aga see ei too vaktsiine juurde. Täna on eesmärk saada võimalikult palju vaktsiine. Euroopa Liidu kogused on ikkagi väga suured, sest Euroopa Liit on populatsiooni poolest veerandi võrra suurem kui USA ja umbes kaheksa-üheksa korda suurem kui Suurbritannia. ELi jaoks on protsessi keeruliseks muutnud just hästi suured mahud. Alguses alahinnati masstootmise ja logistika keerukust, mis on ka peamine ravimitootjate tarneraskuste põhjus.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.