Otse Postimehest ⟩ Peaprokurör Parmas: ametnikkonna suhtes usaldamatuse õhutamine on tulega mängimine

• Vaenukõne on Eestis karistatav ja vajadust seaduse karmistamiseks ei ole.
• Peaprokurör: ametnikkonna suhtes usaldamatuse õhutamine on tulega mängimine.
• Andres Parmas loodab, et valitsus läheb ERJK volituste suurendamisega edasi.

Riigi peaprokurör Andres Parmas nentis Postimehe otsesaates, et «mõningate poliitiliste jõudude» püüd õhutada ametnikkonna suhtes usaldamatust on tulega mängimine. «Kahtlemata ei ole see hea märk,» sõnas ta.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Järgnevad väljavõtted saatest.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel uuriti, kui tõenäoliseks peetakse prokuratuuri ja KAPO sekkumist poliitikasse. Seda peab tõenäoliseks 35% vastanutest. Kui suurt peavalu see teile tekitab, et märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast selliseid vandenõuteooriaid usuvad?

Kahtlemata ei ole see hea märk. Ma olen kindel, et need protsendid ei tulene mitte prokuratuuri ja KAPO tegevusest, vaid jultunud avaliku arvamusega manipuleerimisest. Mõned poliitilised jõud on ilma igasuguste tõenditeta selliseid väiteid õhku paisanud. Oma riigi institutsioonide ametnikkonna suhtes usaldamatuse õhutamine on tulega mängimine. Õnneks see protsent on kolmkümmend viis mitte suurem. Ma loodan, et oma tegevusega suudame veenda seda 35 protsenti inimestest, et sellistel väidetel ei ole mingisugust tõepõhja.

Kuidas see mõjutab teie tööd?

Otseselt see meie tööd ei mõjuta. Kindlasti on meil tarvis vastata sellistele küsimustele nagu teie mulle praegu esitate ja peame sellega oma kommunikatsioonis tegelema. Iseenesest on meie asutuse kuvand ja see, kuidas meie tegevus väljapoole paistab, oluline ka hoolimata konkreetsetest sündmustest või juhtumitest.

Vabariigi aastapäeva puhul pidas õiguskantsler Ülle Madise kohtunikele kõne, milles kritiseeris viiruse leviku pidurdamiseks loodud piirangute kohati rabistavat kehtestamist. Mõned märksõnad kõnest: ilma loogilise aluseta, õigusvastaselt, ebaproportsionaalselt. Millega te sellest kõnest nõustusite?

Minule õiguskantsleri sõnavõtt väga meeldis. Tema seisukohtades ei olnud iseenesest midagi uut. Sellega, et piirangud peavad olema kehtestatud seaduse alusel ja korrakohases menetluses, tuleb kindlasti nõustuda. Meil ei ole tegemist katastroofilise olukorraga, et kohe kukub midagi pähe ja saame kõik hukka. See kriis kestab tänaseks juba rohkem kui aasta. Tänaseks on meil tegemist juba kolmanda lainega ja antud olukorras on põhjendamatu heitlik kommunikatsioon piirangute kehtestamisel. Samuti see, kui asju ei tehta loogiliselt põhjendatavatena.

Kas tänane praktika võib jääda põhiseaduslikkust või õiguslikku korda saatma ka pärast pandeemiat?

Ma ei usu. Meie õigusriik on piisavalt tugev, et olukorra normaliseerumisel midagi niisugust ei toimu. Ka enne pandeemiaga seotud kriisi vallandumist suudeti Eestis asju ajada õigusriiklikult ja seaduslikul alusel.

Te siis ei usu, et Eesti või Euroopa õigusriiklus laiemalt oleks nüüd kriisi tõttu kannatada saanud?

Kannatada on saanud küll. Toimuv näitab seda, kui hapral pinnasel õigusriiklus põhineb. Meile eeskujuks olevatest vanadest demokraatiatest näeme, kui vähe oli tegelikult tarvis selleks, et pealispind kaoks ja pragmaatilistel kaalutlustel ollakse valmis oma vabadused ja õigused kõrvale heitma.

President Kersti Kaljulaid ei juhtinud vabariigi aastapäeva kõnes tähelepanu sõnavabadusele. Kas oleks pidanud?

Niimoodi küsides leiab kindlasti veel teemasid, mida president jättis käsitlemata. Mina sellest puudust ei tundnud. Kahtlemata on see oluline teema ja väärib tähelepanu.

Ma juhin tähelepanu vaenukõne kriminaliseerimise eelnõule. Kas teie olete aru saanud probleemist tänases Eestis, mida tahetakse selle seaduseelnõuga lahendada?

Vaenukõne on juba seaduses reguleeritud teema ja tänagi keelustatud. Ka omavahelises suhtlemises peab jääma viisakaks ja argumenteerituks, sest solvamine ja laimamine on samuti õigusvastane. Vähemalt tsiviilkorras on võimalik nende vastu õiguskaitset taotleda ja nõuda laimu eest hüvitisi. Teatud juhtudel on solvangud ja laimamine isegi karistatavad teod.

Leidub inimesi, kes ütlevad, et karistusseadustiku paragrahv 151 täna reaalselt ei toimi ja seda oleks vaja täiustada.

Kuidas reaalselt ei toimi? Kui loodetakse sellele, et paragrahvi või koosseisu sõnastust tuleks oluliselt laiendada, siis peame endalt küsima, kas see ikka on tegelik soov. Muuhulgas tähendaks see seda, et mitte ainult teine inimene, kes räägib sinu jaoks ebameeldivat juttu, ei pea rohkem vastutama vaid kõik peavad. Vaenukõne koosseis ei ole loodud mingisugusele ideoloogiale, et mis on meeldiv ja mis ebameeldiv, vaid see on universaalne.

Te olete välja öelnud, et teie seda vaenukõne kriminaliseerimise seaduseelnõud ei toeta.

Nagu ma ütlesin, siis juba täna on vaenukõne Eestis õigusvastane ja teatud juhtudel ka kriminaal- või väärteokorras karistatav. Selle koosseisu märkimisväärne laiendamine ei ole hea mõte. Sellel on mitmeid põhjuseid. Tuleb ka öelda, et see devalveerib kriminaalkaristust kui sellist. Teiseks tähendab see suuremat ressursikulu õiguskaitseasutustele. Meile tuleb sellisel juhul anda rohkem raha või tuleb see millegi arvelt. Näiteks jalgrattavargus või kaklus öises vanalinnas – nende kriminaalasjade menetlemine paratamatult kannataks. Põhimõtteliselt on vastuvõetamatu ka see, kui karistatavaks soovitakse muuta mingite teemade üle arutlemine.

Oluline on välja tuua ka see, et Euroopa Liit on alustanud Eesti suhtes rikkumismenetluse ja peame igal juhul süüteokoosseisu üle vaatama. Ma usun, et leidub mõistlikke võimalusi, kuidas saame enda õigust Euroopa Liidu õigusega paremini kooskõlla viia.

Kas see vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu ongi vaja läbi viia lihtsalt selleks, et järgida Euroopa Liidu direktiivi ja mitte saada trahvi? 

Jah, seoses sellega tuleb meil oma õiguskorda igal juhul muuta. Rõhutan, et seda teemat ei tohi ka üle ideologiseerima ja panna võtmesse, et kohe-kohe kaob Eestis sõnavabadus. Eestis on vaenukõne kuriteokoosseis kehtinud erinevates sõnastustes, sealhulgas palju laiemalt kui tänases seaduses – täielikult kuriteona karistatavana. Ja ennäe imet: meil on endiselt sõnavabadus ja erinevatel teemadel on võimalik rääkida ja ei vaigistata neid, kes on teistsugusel arvamusel. Eestis võib isegi vandenõuteooriaid levitada ilma et kinni pannakse.

Kas võib juhtuda, et vaenukõne seadus hakkab piirama ka loomevabadust?

See on äärmiselt delikaatne küsimus. Seoses (kirjanik - toim) Kaur Kenderile esitatud süüdistusega tõusis see küsimus Eestis rambivalgusesse. Loomevabadus on üks vabadus teiste seas. Kõikide õiguste puhul on minimaalne piir see, et ei kahjustataks teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Ei ole kindlasti õige seada loome- ja ka sõnavabadust täielikuks absoluudiks.

Räägime ka korruptsioonist. Koalitsioonilepingus on korruptsioonivastane võitlus päris suure tähelepanu all. Milline mulje on teile jäänud – kas valitsus plaanib ka reaalselt hakata tegelema korruptsiooni ennetamisega või on see tühi jutt?

Ma väga loodan, et valitsus ikka püüab sellega reaalselt tegeleda. Sõnades on seda tehtud väga kaua ja palju, aga sageli see ongi ainult sõnade vahuks jäänud. Näiteks aastal 2019 esitati muudatus- ja parandusettepanekud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse suurendamiseks ja parandamiseks, aga siiani pole kuhugi jõutud. Lihtsalt arutame ja vaikselt sokutame teema kalevi alla.

Justiitsminister Maris Lauri nentis Postimehele, et ERJK vajab tõepoolest tööjõudu juurde. Aga milliseid pädevusi komisjon vajaks lisaks?

Üks laiem endiselt lahendamata probleem on Eestis see, et vajadusel ei saada inimest kuskilt kätte. See on vajalik, et riik ja ametiasutused saaksid vajadusel inimese kätte. Teine asi see, et ERJK ei saa nõuda kolmandatelt isikutelt dokumentide üleandmist.

Mida see tähendab?

Näiteks, et nõuda tõendite esitamist vara kohta. Veel tooksin välja, et seadus keelab kasutada avalikku raha valimiskampaanias. See on ähmane. Tegelikult oleks praktilisem öelda, et on keelatud kasutada avalikku raha enda poliitiliseks tegevuseks. Selliseid asju on veel, näiteks see, et ERJK otsustused oleksid täitedokumendiks ja nende alusel oleks võimalik reaalselt ka täitemenetluses raha ära võtta. Täna see ei ole nii.

Pikemalt saate kuulata juba saatest.