Otse Postimehest ⟩ Kiik: vaktsineerimine on jätkusuutlik lahendus kriisi ületamiseks

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Foto: Pilt videost

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles saates «Otse Postimehest», et täna õhtuks jõuame olukorda, kus Eestis on rohkem inimesi esimese doosiga Covid-19 vastu vaktsineeritud, kui on kogu selle 12 kuu jooksul teadaolevalt nakatunuid. Ministri sõnul oleme koroonapandeemia lõpusirgel ning vaktsineerimise abil õnnestub kriis ka ületada.  «Teame, et vaktsineerimine on jätkusuutlik lahendus selle kriisi ületamiseks. Aga vaktsiini kogused ja vaktsineerimise võimalus ei ole veel nii suur, et saaksime loota puhtalt selle peale,» ütles Kiik. 

Kui keeruline on praeguses koalitsioonis piirangute kehtestamise osas üksmeelele jõuda?

Nagu eelmises valitsuseski, ei jookse need arvamused alati erakonnaliini pidi. Ikka on alati neid, kes tahavad rangeid piiranguid, neid, kes tahavad leebemaid. Meil oli eelmises valitsuses pikki debatte ja on selles ning  tuleb ka kindlasti edaspidi. Tänane otsus on loomulikult kompromiss. Minu sõnum nii avalikkusele kui ka valitsusele on see, et meil tuleb rahulikult peale vaadata veel ka teisipäeval, kui teadusnõukoda on vahepeal kogunenud, hinnanud neid piiranguid ja teeb enda poolt veel ettepanekuid vaadates nakatumise näitajaid, haiglaravitrende, muudes riikides toimuvat ja ka erinevad uusi tüvesid, mis paratamatult seda ohtu tõstavad.

Kordame väga kiiresti üle, mis need uued piirangud siis on, mis valitsuse istungil ära otsustati?

Oleme otsustanud, et avalikel üritustel osalejate piirarvud, mis on praegu siseruumides 400, välisruumis 500, saavad olema poole väiksemad 200 ja 250. Erandiks on siin statsionaarsete istekohtadega üritused, kus seda piirangut karmimaks ei muudetud. Kui räägime huvitegevusest, siis kõikvõimalikke grupitegevusi piirame ajutiselt järgmise kahe nädala jooksul, alates esmaspäevast kuni 7. märtsini. Haridusvaldkonnas on pärast koolivaheaega üks nädal vähemalt distantsõpe - klassidele 5 - 12. Sama soovitus on loomulikult ülikoolidele, kes paljuski seda juba täna teevad.

Miks ei kehtestatud piirkonniti erinevaid piiranguid?

Täna on Eestis 10 maakonda, kus on nakatumisnäitaja üle 500 saja tuhande elaniku kohta. On üksikuid maakondi, kus see on nelja-viiesaja vahel ja üks maakond, kus on alla 400. Ehk tegelikult selles olukorras hakata mingeid piirkondlikke erisusi tegema oleks päris kummaline ja arusaamatu. See oli ka teadusnõukoja ettepanek läheneda üleriigiliselt ja hiljem, edasistes etappides veel märtsikuu jooksul, saab teha vajadusel ka piirkondlikke otsuseid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikomisjoni juht doktor Joel Starkopf sõnas, et praeguses olukorras on piirangud möödapääsmatud, aga Eesti lähenemine on ikkagi suhteliselt leebe, kuidas leida seda kuldset keskteed?

Seda oleme otsinud juba 12 kuud, ehk tegelikult alati on lihtsam panna kõik kinni ja öelda, et me nüüd keskendume Covid-19 pandeemiale, aga me saame aru, et ühiskonna sulgemisel on väga ränk hind ja see saab olla ainult ajutine meede. Vaadates teisi riike, on ka neid kohti, kus täna tegeletakse kolmanda lainega, kuna vahepealseid rangeid piiranguid on tulnud mingi hetk ikkagi leevendada. Ei ole võimalik ühiskonda ja majandust hoida lihtsalt nii-öelda suletuna ja seda laenurahaga kinni maksta. Samamoodi arvestama sellega, et nii tervisevaldkond, haridusvaldkond, kui ka kõik muud valdkonnad peavad toimima igapäevaselt, et inimeste heaolu ja tervise eest seista. Sellistel laussulgemistel on väga palju nähtamatuid ohvreid.

Kas kogemus karmimate piirangutega näitas, et neist oli kasu või inimesed ikkagi kipuvad neist mööda hiilima ja lõppkokkuvõttes ei ole seal vahet, millised piirangud on kehtestatud seni, kuni ei teostata kontrolli piirangute järgimise üle?

Valdav osa inimesi need siiski täidab ja jälgib. Alati on aga ka osa elanikkonnast, kes püüab nii-öelda kõrvale hiilida. See tähendab, et tuleb järelevalvet tõhustada, tuleb vaadata peale, mis on need kohad, kus inimesed reegleid rikuvad, neile keskenduda ja seda ka terviseamet koostöös politsei- ja piirivalveametiga teeb. Kindlasti on siin oodatud ka heas mõttes kodanikujälgimine. Ma ei kutsu kedagi üles kaebama, vaid pigem just märkama neid olukordi - on need pereliikmed, mõned lähedased, sõbrad-tuttavad, töökaaslased, et me kõik reegleid täidaksime ja mõistlikult käituksime.

Kas riigil on üldse sellist ressurssi, et seda kõike kontrollida?

Ei ole ju mõeldav, et paneme kogu ressursi näiteks maskikandmise kohustuse või 2+2 reegli täitmisele ja unustame liiklusjärelevalve, unustame rasked kuriteod, perevägivalla. Meil tuleb seda ressurssi hajutada ja on oluline, et need vastavad asutused saaksid vajalikku lisaraha just nimelt täiendavate patrullide väljapanekuks.

Kas nad saavad selle?

Seni on saanud ja kindlasti taotleme ka edaspidi, et oleks täiendav ressurss tagatud, et oleks võimalik üheaegselt täita nende põhiülesanded ja nüüd ajutisi kriisi ajal tekkinud lisafunktsioone.

Briti ja Lõuna-Aafrika koroonaviiruse muteerunud tüvi on Eestis liikvel ja terviseametil pole ressurssi kontrollida, kas isolatsiooni järgitakse. Need tüved levivad teadupoolest aga kiiremini. Kuidas seda riski maandada?

Me püüame tuvastada võimalikult palju neist uutest tüvedest läbi selle, et me sekveneerime välismaalt toodud positiivseid proove. Eeskätt neile riikidele, kus me teame, et see levik on suurem. Paratamatult tähendab see ka, et meil kõigil endal tuleb olla tavapärasest veelgi tähelepanelikum. See pandeemia on lõpusirgel ja me teame, et vaktsineerimine on jätkusuutlik lahendus selle kriisi ületamiseks. Aga vaktsiini kogused ja vaktsineerimise võimalus ei ole veel nii suur, et saaksime loota puhtalt selle peale. Peame veel neli, kuus, kaheksa nädalat - sõltuvalt vaktsiini tarnetest - tõsiselt pingutama ja aprillis-mais läheb kindlasti olukord paremaks, leebemaks ja meil on võimalik erinevaid piiranguid järk-järgult lõdvendada, mitte enam uusi seada.

Palju on kritiseeritud vaktsineerimisplaani tõhusust, miks see nii vaevaliselt edeneb?

Vaktsineerimise tempo sõltub eeskätt sellest, kui palju vaktsiini riiki jõuab. On olnud nädalaid, kus me vaktsineerisime isegi rohkem, kui vaktsiini riiki on jõudnud, kuna oleme varasemast nii-öelda laojäägist seda reservi vähendanud. See on tekitanud kohati olukorra, kus Terviseameti laos on olnud liiga vähe vaktsiine, et nõudlust rahuldada. Praegu on lisandunud AstraZeneca tarned, mis tõesti on nüüd võimaldanud rohkem vaktsineerimisi teha. Eelmine nädal oli omajagu tööd eesliini vaktsineerimise käivitamisega, nimekirjade koostamisega, logistika ja kogu korralduse ülevaatamisega. See ajatempo tuli mõnevõrra ootamatult selles vaates, et meie ajaline arvestus oli see, et jõuame eesliinini pigem veebruari lõpp - märtsi algus. Nüüd tuli kogu protsess ettepoole tuua. Aga praeguseks võib öelda, et on edukalt käivitunud. Näeme iga päev nüüd, et vaktsineerimise tempo tõuseb. Täna tuli uus rekord, olen üsnagi kindel, et neid rekordeid tuleb sel nädalal veel. Käesoleva nädala vaktsineerimise maht saab olema suurem, kui eelmisel nädalal, mis omakorda oli üle 15000 ja seni kõige kõrgem näitaja.

Kui tihedas suhtluses on Eesti valitsus olnud Soome ametikaaslastega, kas olete Soome piiriküsimuses lähenemas konsensusele, kuidas seda olukorda leevendada ja paremaks muuta?

Oleme kõik tegelikult suhelnud oma ametikaaslastega, mina oma terviseministrist kolleegiga, samamoodi välisministrid ja peaministrid omavahel. Asi, mida Eesti saab paremini teha, on näiteks vastastikune testide tunnustamine, samuti oleme välja pakkunud testimise võimaluse neile, kelle puhul Soome riik seda riiki sisenemisel nõuab. Need on kohad, millele mõelda. Aga sellist lausavatust või reeglite leevendamist saame oodata siis, kui Eesti nakatumisnäitaja läheb allapoole. Täna see vahe Soomega on lihtsalt niivõrd suur ja nende enda mure selle osas, et nakatumisnäitaja hakkab tõusma, kas siis tulenevalt Eesti või Rootsi või muu nii-öelda naaberriigi inimeste liikumisest, on kõrge. Nakatumisnäitajate allasurumine aitab kaasa kõikvõimalike liikumisvõimaluste avardamisele.

Seega praegu on tõenäoline, et Soome võib piiri kinnihoidmist pikendada?

Ma ei hakka siin spekuleerima. Aga selge see, et iga riik käitub eeskätt lähtuvalt oma kodanike huvidest. Soome näitajad on ju Euroopa mõttes ikkagi rekordiliselt head. Soome riik on ülihästi toime tulnud selle kriisiga, selle eest tuleb neid tunnustada. Eesti on suutnud suvel-sügisel olla tegelikult samuti kohati Euroopa parimate riikide hulgas. Täna me teame, et meie leebem, avatum ühiskond on kaasa toonud ka kõrgema nakatumise. See on hind, mida on tulnud maksta selle eest, et majandust, ühiskonda, kultuurivaldkonda lahti hoida. Aga siin peab vaatama, et see hind ei tohi minna liiga kõrgeks.

Kas tänases keerulises olukorras on teil ka mõni helgem sõnum inimestele öelda?

Absoluutselt, kui me räägime näiteks vaktsineerimise näitajatest,siis täna õhtuks jõuame olukorda, kus Eestis on rohkem inimesi esimese doosiga Covid-19 vastu vaktsineeritud, kui on kogu selle 12 kuu jooksul teadaolevalt nakatunud. Samamoodi teame, et ka vaktsineerimise mahud ja tarned, mis tulevad riiki, tõusevad väga kiiresti. Detsembrikuus alla 10 000, jaanuaris 42 000, veebruaris ootame 115 000 doosi, märtsis juba 200 000 ja nii edasi.