Otse Postimehest ⟩ Perearst Perkson: küsimus seisneb selles, millal täpselt vaktsiinid meieni jõuavad (4)

Toomas Kask
, Saatejuht
Copy

Perearst Triin Perkson nentis Postimehe otsesaates, et perearstid on veebruaris planeeritud riskirühmade vaktsineerimiseks üldiselt valmis. «Kõige suurem küsimus ongi see, millal need vaktsiinid täpselt meieni jõuavad,» märkis ta. Murekoht, mille suhtes ei ole veel täna otsust langetatud, on riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine, kes pole võimelised ise perearsti juurde minema.

Järgnevad väljavõtted saatest.

Veebruarist saab alguse riskirühmade vaktsineerimine perearstikeskustes. Kas keskused on selleks valmis? 

Ma arvan küll, et suures osas on perearstikeskused selleks valmis. Meil on olemas inimeste nimekiri iga nimistu kohta, kellega hakkame aktiivset tööd tegema. Töö käib selle nimel, et asjad saaksid sujuvalt jooksma niimoodi, et mugav oleks meil ja patsientidel ning et terviseamet jõuaks vaktsiinid meieni toimetada.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on enamus perearstikeskuste töötajatest vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud. Kuidas on lood teie perearstikeskuseks (dr Perkson töötab Jürgensoni perearstikeskuses - toim)?

Meie perearstikeskuses on väga hästi. Meil on kõik inimesed saanud ka teise doosi vaktsiini. Meie keskus on ka vaktsineerimiskeskuseks, kes siis tegeleb teiste perearstikeskuste vaktsineerimisega. Meil on jäänud vaid paar üksikut inimest - täpsemalt siis kuus -, kes on veel vaktsineerimata ja nendega on plaanid juba tehtud. Meie oma meditsiinitöötajate vaktsineerimisega saame ühele poole juba kohe varsti.

Te olete terviseametilt vastavad juhendid saanud, kuidas täpselt riskirühma vaktsineerimine veebruaris toimuma hakkab?

Kui räägime sellest, milliseid inimesi täpselt vaktsineerima hakatakse, siis, jah, need asjad on paigas ja täpselt teada. Millised inimesed on meie jaoks prioriteet, ehk esimeses rühmas, keda tahame kõige kiiremini kaitsta? Need on üle 80-aastased inimesed, sest me tõesti hoolime vanuritest ja tahaksime, et nemad ei peaks viiruse pärast muretsema.

Seejärel tulevad teatud haigustega inimesed. See vaktsineerimine ongi mõeldud pikema aja peale. Me lõpetame ühe grupiga ära ja siis liigume edasi. Kõik, kes vaktsiini vajavad, seda kindlasti ka saavad. Ei tasu muretseda, et keegi võiks sellest ilma jääda. 

Lihtsalt praegu ongi see hetk, kus peame panema paika, kes ja millal saab (perearstikeskusesse tulla - toim.). See sõltub ka sellest, kuidas vaktsiini tarned meieni jõuavad. Aga plaan on suures osas koos.

Mainisite, et põhiliseks küsimuseks on see, millal vaktsiin kohale jõuab. Kas võimalikud tarneraskused takistavad teie tööplaani?

Mõjutab kindlasti selles mõttes, et tahame võimalikult pikaaegset endale plaani ette teha, et teaksime, mis päeval ja keda hakkame vaktsineerima. See mõjutab sellel määral, et me võib-olla ei saa nii palju inimesi selleks perioodiks (vaktsineerima - toim) kutsuda, kui tahaksime. Aga tarneraskused ei tähenda seda, et jääksime vaktsiinist ilma. See tähendab seda, et (vaktsineerimise perioodi - toim) aeg võib venida. Ma usun, et see ei ole tegelikult väga suur probleem.

Vaktsineerimisplaan näeb ette, et riskirühmad peaksid saama vaktsineeritud mais. Kas sellest graafikust on võimalik kinni pidada?

Ma arvan küll, et sellest graafikust on küll võimalik kinni pidada. Kõige suurem küsimus ongi see, millal need vaktsiinid täpselt meieni jõuavad. Seda me teame, et nad tulevad teatud hulkadena ja teatud aegadel, aga need hulgad on natukene voolavad. Täpset numbrit me ei tea, aga ma arvan, et see ei muuda vaktsineerimist oluliselt pikemaks. Me tahaksime selle töö võimalikult kiiresti ära teha. Sellepärast ongi oluline see, et meil inimesed rühmadeks jaotatud.

Kuidas see riskirühmade vaktsineerimise protsess siis välja näeb? Te peate terviseametile kinnitama nimekirja, kui mitu inimest ja mis päeval teie juurde tulevad?

See tsükkel näeb välja nii, et me lepime inimesega kokku ja ütleme terviseametile, kui palju me vaktsiine vajame. Siiani käis vaktsineerimine niimoodi, et tegime inimestega plaani ära ja andsime terviseametile teada, et meil on sellel päeval vaja nii palju viaale. Ühes viaalis on viis kuni kuus doosi vaktsiini. Edasi saadab terviseamet need meile kulleriga, ehk siis nende töötaja toimetab need külmakastis meile. Meie lahustame vajalikus koguses selle vaktsiini ära ja siis põhimõtteliselt saamegi alustada vaktsineerimisega.

Kui juhtub, et tellime endale rohkem (doose - toim), kui tolleks päevaks on vaja, siis ei juhtu midagi, sest üles sulatatud vaktsiin säilib tavalises külmkapis viis tööpäeva. Kui esmaspäeval saame viaalid kätte, siis saame nädala töö kenasti ära planeerida.

Kui vaktsiin jõuab teile kohale, mis peab olema tugevas külmas, siis pärast lahustamist see vaktsiin säilib viis päeva ja hoiustamisega probleemi ei ole?

Tegelikult säilib vaktsiin enne lahustamist. Me paneme ta külmkappi ja siis lahustame vahetult enne kasutamist. Ülisuur külmakraad on vajalik selleks, et vaktsiin Terviseameti keskkonna säiliks pikemat aega. Kui ta juba on teel meieni või kohal, siis neid tingimust ei ole enam vaja. Kui ta sulab üles, siis võib vaktsiini panna rahulikult tavalisse külmkappi.

Kuidas on mõeldud võimaliku olukorra peale, kui riskirühma kuuluv vanem inimene ei ole võimeline perearsti juurde kohale tulema?

Praegu on haigekassas läbirääkimisel küsimus, et kui tõesti on kodune patsient, kes ei ole võimeline tulema kohale vaktsiini saama, siis oleks mõistlik vaktsineerida hoopis omastehooldaja. Tema käib ringi ja on tõenäolisem, et just tema toob selle viiruse koju.

See küsimus on alles arutluse all, ehk midagi konkreetset ei ole plaanitud?

Need on alles mõtlemisel, et midagi konkreetset veel paika pandud selles küsimuses ei ole. Selles küsimuses konkreetseid kokkuleppeid ei ole tehtud, aga see on väga oluline, et see juba praegu on mõtlemisel. See on kindlasti teema, millega peab tegelema.

Kui palju on teil nimekirjas patsiente, kes pole võimelised ise kohale tulema?

Selles osas jään vastuse võlgu. Aga meie esimeses rühmas ehk üle 80-aastaste inimeste hulgas on (keskuse nimekirjas - toim) on umbes 150 inimest, kes tuleb ära vaktsineerida.

Pikemalt kuula juba saatest!

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles