Otse Postimehest ⟩ Paet ja Stoicescu: Venemaa tegelikult ei tahtnud, et Navalnõi koju naaseks

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu nõustusid Postimehe otsesaates, et Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi naasmine koju oli Kremli jaoks halb üllatus. Stoicescu ja Paeti hinnangul ootab teda Vene kohtu poolt reaalne vanglakaristus.

Saate vaatamiseks sisene artiklisse tellijana.

Järgnevad väljavõtted saatest.

Miks otsustas Aleksei Navalnõi minna tagasi Venemaale teades, mis teda seal ees ootab? 

Urmas Paet: Ma arvan, et peamine põhjus peitub selles, et tema DNAs on poliitiku ja rahvajuhi veri nii kõvasti sees, et ta sai aru, et kui ta jääb välismaale, siis ta ei suuda mõjutada Venemaal toimuvat. Ta üritatakse siis Venemaal maha vaikida ja aeg töötaks tema vastu. Rääkimata sellest, et tema järgi joonduvad Venemaa inimhulgad oleks jäänud ilma juhita ja mingi aja jooksul oleks ka pettunud. Peamine põhjus ongi see, et tema nii-öelda poliitikuveri vedas ta kodumaale tagasi.

Me teame, kuidas Nõukogude Liit kukkus — siis kui inimesed kaotasid hirmu. 

Kalev Stoicescu: Ma arvan, et tal on olemas missioonitunne ja ta on väga julge inimene. Igaüks ei läheks niimoodi tagasi. Kui ta tuli Saksamaal koomast välja ja algas tema taastumine, siis ta kinnitas juba haiglas, et plaanib tagasi minna. Seda võidi võtta toona naljana, aga nagu näha, siis see ei olnud nali. Järelikult ta tõestas, et on mees, kes teeb seda, mida lubab. Ta teadis, et tal on toetajad, kes tulevad talle vastu ja nii see ka läks. 

Ta jõudis lennujaamas enne vanglasse viimist öelda paar sõna, mis olid minu meelest väga märgilised: «ma ei karda». See on väga kõva avaldus. Me teame, kuidas Nõukogude Liit kukkus — siis kui inimesed kaotasid hirmu. Venemaa režiim püsib võimul tänu hirmule ja terrorile, mida nad inimestele sisendavad. See on kindlasti võime väga ärritav sõnum.

Kas Navalnõi peaks kartma?

Paet: Mõni kuu tagasi nägi kogu maailm, et teda taheti põhimõtteliselt tappa. Ka varem on võim teinud tema ja ka paljude teiste - nii opositsiooniliste poliitikute kui ka ajakirjanikke - elu väga kibedaks, kuni mõrvadeni välja. See kõik on kahjuks sealne igapäevaelu. Kahjuks ei saa öelda, et enam ei pruugi midagi Navalnõiga juhtuda.

Ilmselgelt nad tegelikult ei tahtnud, et Navalnõi Venemaale tagasi tuleks.

Kui vaadata tema mõrvakatset augustis, siis mis peale seda on juhtunud? Lääne laborid on tuvastanud, et teda taheti mürgitada ainega, mis on põhimõtteliselt kättesaadav ainult Vene riigile. Venemaa ise sisulist uurimist selles osas pole algatanud. Venemaa välisminister ütles, et selleks pole ka mingit põhjust, kuna teda ju ei mürgitatud. Jätkuvalt on selle kuriteo osas Vene võimudel täielik eituse faas. See tähendab, et tulevikus võib selles osas kõike oodata.

Navalnõi muidugi teadis, et ta võetakse kinni. See tõenäosus oli ikkagi 99,9 protsenti. Vene võimud olid selgelt välja öelnud, et kui ta tuleb, siis ta võetakse kinni. Miks nad seda ütlesid? Ilmselgelt nad tegelikult ei tahtnud, et Navalnõi Venemaale tagasi tuleks. See oli Venemaa võimudele ebamugav käik, sest nad tegelikult ei tahtnud, et ta tagasi tuleb ja sellega taaskord inimesi konsolideerib ning annab opositsioonilistele inimestele uut lootust. 

Seda me ka nägime. Venemaa võim oli valmis, et vältida nii-öelda inimesi viimasel hetkel, sisuliselt ümber korraldama Moskva lennuliikluse. Peale selle lennuki oli ju veel hulk lennukeid, mis pandi lihtsalt Moskva kohale tiirlema ja osa lende suunati ka ümber. Ebamugavuse vältimiseks oldi valmis tegema tsiviillennunduses tohutuid ümberkorraldusi, mis juba näitab, et tema naasmist võeti ikka väga tõsiselt.

Ma arvan, et Navalnõi kinnipidamine pööratakse reaalseks vanglakaristuseks.

Stoicescu: Ta on praegu Vene võimudele kindlasti kuumaks kartuliks. Seesama lennujaamade ümbermängimine juba näitab, kui närvilised nad on ja kindlasti neil on omad plaanid. Vaatame teisi persoone Putini-ajastust, kuidas nendega on käitutud. Mihhail Hodorkovski, kes on küll teistsuguse profiiliga inimene, pandi kümneks aastaks vangi ja anti läände välja. Võime vaadata Sergei Magnitskit, kes võitles korruptsiooni vastu, pandi aastaks kinni ja tapeti vanglas.

Paet: Ka Boriss Nemtsov tapeti.

Stoicescu: Võib-olla tekib Navalnõiga nüüd mingisugune kolmas stsenaarium ja võimud peavad vaatama, millised on siseriiklikud reageeringud. Ma arvan, et Navalnõi kinnipidamine pööratakse reaalseks vanglakaristuseks. Kui ta istub seal vaikselt vanglas ja tema häält ei ole kuulda, siis on see võimule parem.

Ei oska öelda, kui hästi tajutakse Venemaal ja mujal Navalnõi isiksust ja tema ambitsioone. Olen lugenud päris palju analüüse tema kohta: kui palju on ta nii-öelda liberaal ja kui palju natsionalist või lausa šovinist. Tegelikult on Navalnõil kaks nägu.

Mida arvata võimalusest, et Navalnõi on Venemaa jaoks kui «vahetuskaup», mida saab vajadusel lääneriikidele loovutada?

Stoicescu: See oleks enam-vähem Hodorkovski stsenaarium, et ta istub mõnda aega vanglas ja siis ta vahetatakse kellegi vastu välja või tehakse mingisugust kaupa. Küsimus on selles, kas lääs on sellest huvitatud? See oleks muidugi kasulik Venemaa jaoks: saavad Navalnõist lahti ja saavad veel midagi peale kauba.

Ma tuleksin tagasi Navalnõi poliitilise ambitsiooni juurde, sest teda natuke liiga palju idealiseeritakse. Ühest küljest paljud Venemaa liberaalselt meelestatud inimesed toetavad teda, sest ta on Putini režiimi vastu, seisab õigusriigi eest, võitleb korruptsiooniga ja kohtute sõltumatuse eest. Teisest küljest oleme näinud ka muud, juba Gruusia sõjast alates. Kuidas ta tegelikult toetas sisuliselt Venemaa agressiooni Gruusia vastu, nii nagu oli ka Krimmi hõivamine. 2008. peale Gruusia sõda ta isegi nõudis, et grusiinid saadetaks Venemaalt välja. Ta osales ka nii-öelda natsionalistlikus Vene marsis ja nii edasi. Need on vanad asjad ja võib-olla on ta muutunud, aga ta on küllaltki vasturääkiv persoon. Ta ise on selgitanud, et tema nii-öelda natsionalistlik agenda on pigem selline realistlik mitte äärmuslik. Ta pigem süüdistas võime tema kompromiteerimises, tema maalimises ekstremistiks, aga fakt on see, et ta on Vene natsionalist ja väga meelekindel. See hulljulgus, millega ta läks tagasi Venemaale, on vägagi ilmekas. 

Ajaloos leiame näiteid sellistest prominentsest isikutest, kes olid totaalses vastuolus riigivõimuga ja tuli otsustada, kas jätta inimene ellu või mitte. Aga kuivõrd inimene on nii meelekindel ja tuntud, siis tekib küsimus, mis temaga teha — kas muuta märtriks? Siin on palju küsimusi, millega Kreml ilmselt praegu maadleb.

Balti riikide välisministrid tegid ühisavalduse, kus mõistsid Navalnõi kinnipidamise hukka ning nõudsid Vene opositsiooniliidri kohest vabastamist. Kutsutakse üles, et EL peaks kehtestama uued sanktsioonid. Kohati tundub, et Putini režiimi jaoks on sanktsioonid nagu hane selga vesi?

Paet: Päris hane selga vesi ikka ei ole. Iga otsus jätab ikka mingi jälje — kas väiksema või suurema. Selge on see, et täna on Putin ja tema režiim sellega arvestanud. Navalnõi arreteerimine ja võimalik edasine temavastane repressioon suhteid läänega kindlasti ei paranda, ikkagi vastupidi. Arvestame ka seda, kui palju Euroopa, sealhulgas Saksamaa, ju sõna otseses mõttes investeeris sellesse, et Navalnõi üldse ellu jääks. 

Sellel Saksamaa tegevusel oli ka väga lai ühiskonna toetus. Euroopa ei saa jätta täna reageerimata, mis tähendab seda, et poliitilisi avaldusi oleme juba kuulnud ja kuuleme kindlasti veel. Ma väga loodan, et Euroopa võtab lähiajal ka selge ühise välis- ja julgeolekupoliitilise seisukoha.

[...]

Võimalusi rahvusvahelisel areenil on veelgi. Näiteks Euroopa Nõukogu ja tema Parlamentaarne Assamblee kavatseb taastada Venemaa peatatud volitusi. See on minu teada kavas järgmisel nädalal. Navalnõi arreteerimise valguses ei ole see minu meelest õige otsus. Ka selles suunas tuleb töötada. Mis puudutab sanktsioone, siis ilmselt nii-öelda isikuvastaste sanktsioonide nimekiri pikeneb ehk need inimesed, kes on otseselt seotud Navalnõi vahistamisega ja tema represseerimisega, lisatakse sinna nimekirja. See ilmselt tuleb.

Kas näeme Navalnõid veel kunagi vabaduses?

Stoicescu: Ma tahaks väga loota, et me näeme seda. Venemaa õigusriik ei saanud piirduda sellega, et mitte lubada oma kodanik Aleksei Navalnõi vastuvõtmisest riiki. Ma nägin isegi Venemaa nii-öelda opositsioonilises meediaruumis ühe variandina seda, et Venemaa keeldub teda vastu võtmast. No ei saa keelduda, sest ta on Venemaa kodanik ja nii palju seda õigusriiki (Venemaal - toim) on ikka. Ehk kunagi vahetub ka Putini-režiim ja loodame kõige paremat.

Paet: Ma ei tahaks olla ka liiga pessimistlik ja ma arvan, et ühel või teisel moel teda vabaduses ikka näeme.

Pikemalt kuula juba saatest!