Otse Postimehest ⟩ Tanel Kiik: 2021 tuleb Covid-19 pandeemia lõpuaasta

Tervise-ja tööminister Tanel Kiik saates "Otse Postimehest" Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on viimaste andmete põhjal koroonaviiruse levik Eestis stabiliseerumas. Samas rõhutas ta, et statistika võib olla ka petlik ning ära tuleks oodata lähipäevade näitajad, kuid ministri jutust hoomas läbi mõningast optimismi. «Tegelikult me võime öelda juba täna, et olukord on parem, kui me kartsime,» nentis Kiik saates «Otse Postimehest».

Peaminister Jüri Ratas tegi oma Facebooki kontol täna üleskutse, kus palus inimestel öelda, mida nad käesolevalt aastalt ootavad – väga paljud soovisid loomulikult normaalse elu taastumist ning koroonaviiruse kontrolli alla saamist – kui reaalne ootus see on?

See on mõistetav soov ja realistlik ootus. Kui me saame Eesti elanikkonna järk-järgult vaktsineeritud, samal ajal peame kinni viiruse tõrjumise reeglitest, siis olen täiesti veendunud, et 2021 aasta tuleb Covid-19 pandeemia lõpuaasta ning me saame kergema südamega külastada oma vanavanemaid, erinevaid üritusi, sõpru, lõpetada siseruumides sellises mahus maskikandmise ja lõpetada ka nii suures mahus piirangud avalikel üritustel, koosviibimistel, reisimisel ja väga paljudel muudel puhkudel.

Väga palju on rõhutatud seda, et normaalsuse juurde pöördumiseks on tarvis vaktsineerida teatud osa ühiskonnast. Hetkel on vaktsineeritud 5009 inimest - ütlesite, et eesmärgiks on Eestis jaanuari lõpuks vaktsineerida 40 000 inimest – on see reaalne eesmärk?

Igati reaalne. Me lähtume sellest, mis on praegused kinnitatud tarned Pfizer-BioNTechilt. Kui meil oleks rohkem tarneid, rohkem vaktsiinikoguseid, siis me tõstaksime seda eesmärki. Aga 40 000 on realistlik ja eeskätt me räägime tervishoiutöötajatest, hooldekodude elanikest ja töötajatest. Oleme juba kaardistanud suuremad hooldekodud, millega alustatakse sel- ja järgmisel nädalal.  

Mille taha see võib takerduda?

Ainukene võimalik probleemkoht, mida ma näen, on see, kui neid järgmiseid tarneid ei peaks tulema lubatud koguses või nende tulek hilineb. Praeguse seisuga on Pfizer-BioNTech kinnitanud meile ära tarnegraafiku. Esialgu esimese kvartali lõpuni ja teatud osas on lubanud, et võibolla need tarnekogused jaanuaris-veebruaris veidi kasvavad. Ehk hetkeseisuga ei ole ühtegi alust arvata, et need kogused jääks tulemata või nad tuleksid väiksemad, kui on lubatud.   

Ütlesite täna hommikul pressikonverentsil, et vaktsiinide kogused, mis meieni on jõudnud, on väiksemad, kui lootsite. Miks see nii on?

Pfizer-BioNTech on põhjendanud seda sellega, et eelmisel aastal oli tootmisest tingitud teatud tarneraskusi, aga kindlasti mõjutas seda ka fakt, et konkreetne Euroopa Liidu müügiluba saadi alles 21. detsembril ehk vahetult enne jõule. Ilmselt oli valdav osa sellest, mis oli seni toodetud, müüdud teistele riikidele – mis seal salata, näiteks USA, Iisrael ja Suurbritannia. Sel hetkel alustati jõulisemat tootmist ka Euroopa suunal, aga ei suudetud enam tarnida neid koguseid, mida oli tegelikult algse graafiku järgi 2020. aasta neljandas kvartalis Euroopa Liidule lubatud.  

Millist muutust tähendaks meie jaoks Moderna ja AstaZeneca vaktsiinide jõudmine turule?

Moderna saab tõenäoliselt müügiloa täna. Moderna on kinnitanud, et esimeses kvartalis on tarned kahjuks suhteliselt väiksed. Eesti puhul me räägime kolmekümnest tuhandest ja järgmise kahe kvartali jooksul 100 000 pluss 100 000 kogust – ehk kolme kvartali peale on see leping jaotatud. AstraZeneca puhul on need kogused märksa suuremad. Aga AstraZeneca müügiloa taotlus ei ole veel nii kaugel, hetkel on see eelhindamise faasis. Ametlikku müügiloa taotlust pole veel sisse antud.

Viimastel päevadel oleme saanud meediast lugeda, et Eesti olevat liiga väike, et üksi suuremate vaktsiinikoguste jahile minna. Kas ei tasuks leida neid suuremaid summasid selle nimel, et majandus seeläbi mõni kuu varem avada?  

Euroopa Liidus lepiti kokku kevadel, et me läheme vaktsiini tarnete peale ühtse meeskonnana – 27 liikmesriiki. Ei ole nii, et suuremad ostavad turu tühjaks ja väiksemad jäävad ilma. Me lähenesime solidaarselt ja ma arvan, et see on just väikeste riikide huvides. Kui mõelda meie ostujõule, siis meil on 0,3 protsenti Euroopa Liidu rahvastikust, seega üksinda konkureerida suurte riikide nagu Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastu, siis ilmselgelt Eesti ostujõud oleks olnud marginaalne. Ka tootjate huvi teha meiega mingeid erilepinguid või eeltingimusi oleks olnud olematu. See, et me oleme olnud Euroopa Liidu ühishanke osa, on kindlustanud, et meil Eestisse tulevad täna toimivad vaktsiinid olukorras, kus enamik maailma riike ja rahvaid on jätkuvalt alles ootel.

Seega sellist plaani meil praegu laual ei ole?

Palusin just täna hommikul kontrollida üle ning teadaolevalt ei ole ükski Euroopa Liidu liikmesriik seda kokkulepet rikkunud, ei ole teinud ühepoolseid lepinguid. On antud teatud teadusarendustoetusi välja, samamoodi on teinud seda Euroopa Liit. See kõik on mõistlik ning on aidanud vaktsiini arendustega kiiremini edasi jõuda. Aga seda kokkulepet pole mindud rikkuma ja ma arvan, et ka Eesti riik ei peaks olema esimene, kes seda teeb. Seda enam, et tulemused oleksid hoopis midagi muud ja märksa negatiivsemad, kui võibolla osadele meeldib ette kujutada.

Vaktsineerimisel ilmnes veel üks takistus – tervishoiutöötajad vajasid koolitust, kuidas vaktsiiniga ümber käia – oli see ettenägematu olukord, kas see aeg venis pikemaks, kui ootasite?

Tegelikult ei olnud, sest Pfizer-BioNTech pakkus esimest võimalust koolitada meie inimesi 25. detsembril ehk esimesel jõulupühal ja seda võimalust ka kasutati. Meie eksperdid kuulasidä ra nende soovitused ja tähelepanekud nii ravimiomaduste kohta kui laiemalt ning esimene suurem koolitus tervishoiutöötajatele tehti 29. detsembril. Kui eelmine nädal poleks olnud pühade nädal, oleks kindlasti esimese nädala kogused olnud kõrgemad. Sel nädala oleme teinud kahe päevaga juba rohkem vaktsineerimisi, kui eelmisel nädalal kokku. Jään selle juurde, et selle nädala lõpuks on üle 10 000 vaktsineerimise. Igal juhul tõmbame tempos järele ja oleme tegelikult ka praeguste numbritega nii oma regioonis, kui Euroopa Liidus üks kiiremaid riike elanike arvu järgi arvestades. On riike, kes pole vaktsineerimist isegi alustanud veel.

Eesti proviisorapteekide hinnangul pole õige riigi otsus korraldada rahva vaktsineerimist koroona vastu vaid perearstikeskustes, miks ei ole apteekritel seda õigust?

Vaktsineerimised laiemalt käivad üldjuhul läbi perearsti süsteemide. Loogika on selles, et perearstil on ligipääs inimese terviseandmetele. Tema teab kõige paremini oma patsiente, nende erinevaid kroonilisi haigusi, nende vanuselist jaotust. Saab otse haigekassalt vajalikke väljavõtteid, saab tugineda Covid-19 vaktsineerimise plaanile, kus on välja toodud diagnoosid, mille puhul on inimene vaktsineerimise eelisjärjekorras. Samamoodi saab ta ka ise hinnata, kui inimene on mingil tervislikult põhjusel eelisjärjekorras, saab teda vaktsineerimisele kutsuda. Meil on Eestis suurusjärgus 800 perearsti nimistut koos pereõdedega – me räägime 2000 inimesest ehk väga suurest jõust, kes saavad edukalt Eesti elanike vaktsineerimisega hakkama. Olen enam kui veendunud, et kui meil need vaktsiinikogused tõusma hakkavad, siis me ei räägi enam tuhandetest nädalas vaid kümnetest tuhandetest. Saame väga kiiresti vajalikud riskirühmad kaetud ja jõuame kevadel laiema elanikkonna vaktsineerimiseni.

Seega proviisorapteekide üleskutse jääb hüüdja hääleks kõrbes?

Hetkel me ei pea vajalikuks laiendada neid õigusi apteekidesse, aga sada protsenti ma seda ei välista. See eeldaks seda, kui meil oleks väga suured kogused vaktsiini ja näeksime, et mingil põhjusel perearstid ehk esmatasand ei suuda või ei jõua sellises mahus põhitöö kõrvalt sellega tegeleda, siis loomulikult tuleb kaasata ka teisi osapooli. Aga hetkel sellist vajadust näha ega prognoosida ei ole. Ma pean väga õigeks ja oluliseks seda, et teeme iga tervisevaldkonna tegevust ja toimingut just selles kõige mõistlikumas instantsis. Apteek on minu silmis kindlasti tervishoiuasutus, aga see on ennekõike mõeldud inimestele käsimüügi ja reteptiravimite müümiseks, raviminõustamiseks, aga mitte vaktsineerimiseks.

Mõned päevad tagasi ilmus arvamus perearst Madis Veskimägilt, kes ütles, et vaktsineerimisega venitatakse kuritegelikult kaua – miks see nii on?

Meil on 785 perearsti nimistut – see on kokku paartuhat perearsti ja -õde. Arusaadav on see, et kõik perearstid päris ühe korraga ei saanud. Eilse seisuga olid üle poole perearstidest ja -õdedest vaktsineeritud. Selle nädala jooksul me soovime jõuda sellega lõpuni. Kokku tegeles perearstide ja -õdede vaktsineerimisega 53 perearstikeskust, mis on nende endi poolt välja valitud. Arusaadavalt ei ole mõistlik seda teha päris 800 kohas üle Eesti, vaid pigem koondada inimesi kokku. See, et on kriitikuid, on arusaadav. Mul on sellest kahju, aga demokraatlikus riigis peab see alati nii olema, et keegi ei ole rahul, keegi ütleb, et on halvasti või liiga hilja. Loomulikult on õigus igal perearstil olemas. Kui me räägime Perearstide Seltsist, juhatusest või perearstidest laiemalt, siis nad on algusest peale kaasatud olnud.   

Kas teie ise usute, et olete vaktsineerimiskavaga hästi toime tulnud?

Oleme täiesti rahuldavalt toime tulnud. Alati saab paremini ja kindlasti oleks ka minul soov olnud, et esimene nädal oleks kiirem olnud, aga kuna oli pühade periood, siis me ei hakanud jõuga nõudma, et 1. jaanuaril või nädalavahetusel tuleb hakata täiendavaid vaktsineerimisi läbi viima.

Terviseamet on öelnud, et vaktsineerimiskavaga on tegeletud alates suvekuudest, kuid terviseameti juht Üllar Lanno väitis, et tema tööle asumisel talle vaktsineerimisplaani eelkäija poolt üle ei antud, mis alustel lasti lahti Simmo Saar, kes väitis seda sama, et plaani pole?

Kui me räägime vaktsineerimise kavast, siis sotsiaalministeerium koostöös ravimiameti, terviseameti, haigekassa ja teiste terviseasutustega hakkas tõesti juba suvel kaardistama erinevaid riskirühmi, hakkas samal ajal tegelema ka Euroopa Liidu ühishangetega, juuni alguses otsustas valitsus selles osalemise printsiibis ära ja suve keskel me tegelikult juba avalikustasime teatud loetelu riskirühmadest, nende hinnangulise jaotuse. Loomulikult nende täpse loetelu ja täpselt nime kaupa väljavõtmise jätsime teadlikult sügisesse ja talve. Tegime seda sel lihtsal põhjusel, et meil ei ole mõtet võtta suvist seisu aluseks, kui hakkame talvel vaktsineerima. Siin on oluline kõige õigem, asjakohasem ja täpsem info inimeste arvude kohta ja nende jaotuse kohta perearstide nimistutes. Mis puudutab terviseameti siseelu või minu hinnangul pahatahtlikke väiteid, mida on endine terviseameti pressiesindaja väljastanud, siis need jäävad tema südametunnistusele.

Kas teie hinnnagul lasti ta lahti nö. õige asja eest?

Mina ei anna hinnnaguid selle lepingu lõpetamisele, aga ma nendin seda, et need väited, mida ta on esitanud, on olnud kas pahatahtlikud või teadmatusest tingitud ja ma jään selle juurde, kuna seal on olnud nii faktivigu, ilmselgelt valeväiteid, kui laimamist, mida tervishoiuvaldkonna inimesed ei vääri.  

Simmo Saare sõnul on praegune praktika see, et kui tahad püsida oma töökohal, siis tuleb suu pidada – kas tõe rääkimine on karistatav?

Kindlasti mitte. Valetamine on pigem probleemne.

Ja te ütlete, et ta valetas?

Väga mitmes kohas eksis, jah. Nendes samades eilsetes väidetes, kus ta ütleb, et terviseameti külmikute hange tuli alles hiljem välja. Hange tuli välja detsembri alguses. Selleks ajaks, kui mina kinnitasin pressikonverentsil, et on olemas kokkulepped, selleks ajaks oli võitja juba selgunud, valitsus tegelikult oli need otsused rahastamise teemal teinud 17. novembril. Seega mul on väga raske seda muudmoodi nimetada, kui valetamiseks, mida ta on teinud. Seal on ka arvutus- ja faktivigu. Eks me esindame need õiendid ametlikult ka.

Ma leian, et valitsuse kommunikatsioon vaktsineerimise osas on segane – erisuunalisi seisukohti tuleb nii Lutsarilt, Lannolt, haiglajuhtidelt kui Teilt endalt – miks ei ole selgemalt ja üheselt olukorda kommunikeeritud? Kas see meediapilt on ehk liiga segane ning nendes ütlustes on inimestel keeruline orienteeruda?

Siin kehtibki reegel, mida olen ka enne öelnud, et infot tulebki iga päev ja tihti mitu korda päevas. Meil on endal majas vaktsineerimise koosolekud hommikul vara, õhtul hilja ja vahele mahuvad tihti veel Euroopa Liidu nõupidamised, tänagi on Balti riikide tervishoiuministritega nõupidamine. Ka Euroopa tasandilt tuleb erinevaid sõnumeid. See info pidevalt muutubki  

Kas sotsiaalministeeriumil on üldse selge ülevaade hetkeolukorrast?

Sellepärast me teemegi koosolekuid kaks korda päevas. Hommikul ja õhtul ongi erinev pilt selle kohta, mis vahepeal Euroopa Liidus on toimunud, mis on päevased edasiliikumised vaktsineerimisega. Meil on üsna selge sõiduplaan, mille alusel me teame tarnegraafikuid, mis on meil kokku lepitud Pfizer-BioNTechiga, me teame nende jaotusi, me teame haiglate, perearstikeskuste ja hooldekodude tellimusi. See on see, mida oskame hinnata, aga öelda täna seda, mis seis on 2-3 nädala pärast, mitu müügiluba on Euroopa Liidus, seda ei oska öelda mitte ükski Euroopa Liidu riik.

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega seoses on tekkinud uus diskussioon, kas suurendada kahe doosi vahelist aega. Mida see päästaks või muudaks?

Siin on nagu ikka, mitu eksperti ja mitu arvamust. Praegu ütleb vaktsiini tootja, et kahe doosi vahe peaks olema 21-28 päeva, WHO ütleb, et võib mõne nädala edasi lükata, Suurbritannia on siin rääkinud hoopis pikemast perioodist. Tegelikult keegi pole selliseid uuringuid teinud, kuidas see vaktsineerimise mõju on ehk kui kaua inimesel need antikehad püsivad kui ta saab ühe doosi ja läheb kolm kuud mööda. Selliseid katseid pole tehtud ja väga raske on seda täna soovitada. Ühepoolselt mina seda ei toeta, et hakkaksime seda praktikat muutma. See peaks sellisel juhul olema juba kokkulepe ravimitootajaga, Euroopa ravimiametiga ning eksperttasandil otsustatud, et jah, selline periood on ka mõistlik ning annab ka piisava efekti, aga mitte nii, et me hakkame Eesti inimeste peal tegema mõnes mõttes eksperimente.  

Olete rõhutanud, et vaktsineerimist ei muudeta kohustuslikuks. See on arusaadav, aga kas võib eeldada, et nende inimeste tegevusi hakatakse piirama, kes ed vaktsineerida ei lase?

Pigem on see teistpidi. Ehk nii nagu praegu, inimeste tegevused ongi piiratud – meil on väga paljudes riikides testimiskohustus, eneseisolatsioonikohustus riiki sisenemisel, võidakse nõuda negatiivset testi juba enne lennukisse minekut. Siis samamoodi saab ta olema ka tulevikus, et kui inimene on vaktsineeritud, siis ta piltlikult öeldes tuleb sealt lennuki pealt maha, läheb jalutab sobivasse hotelli, söögikohta, tunneb ennast hästi ja juhul, kui ta osutub nii öelda mittevaktsineeritud inimeseks, siis võib juhtuda, et talle öeldakse, et kaks esimest nädalat peate olema eneseisolatsioonis, enne seda peate tegema koha peal veel testi või halvemal juhul öeldakse teile, et teid ei lubata üldse riiki. Mittevaktsineerimine ei tekita sulle uusi piiranguid, aga vaktsineerimine, kui selline, võib võtta neid piiranguid maha, mis täna inimestele kehtivad. Ehk see annab sulle teatud eeliseid, lisaboonuseid lisaks sellele, et sa tead, et oled Covid-19 haiguse vastu 95 protsendise tõenäosusega kaitstud.