Kõik avalikus ruumis olevad monumendid ja mälestusmärgid on mingil moel ideoloogilised, küsimus on selle ideoloogia tajumises, ütles kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm kolmapäeval saates «Otse Postimehest».
Mart Kalm: kõik monumendid on mingil moel ideoloogilised
Tema sõnul tekitavad uued monumendid sageli emotsioone, kuna alati on inimesi, kes tahavad midagi uut ja on inimesi, kes ei taha uut. «Ilmselt on inimesi, kes ei pea Jaak Joalast ja neile lihtsalt ei meeldi, et tuleb Joala monument. Ilmselt on ka inimesi, kellele ei meeldi selle monumendi kunstiline lahendus. On kolmandad, kellele meeldivad mõlemad. Meeldib või ei meeldi variantide hulk on alati lõputu,» rääkis Kalm.
Viljandis tekitab vaidlusi kavandatav Jaak Joala monument, mille vastu on teinud pöördumise sadu inimesi, suunatud konkursiga pole rahul ka kujurite ühendus. Ühiskonnas ja kunstnike hulgas on tekitanud diskussiooni ka Tallinna südalinna kavandatav Konstantin Pätsi mälestusmärk. Aastate eest põhjustas hulgaliselt eriarvamusi Tallinna keskväljakule püstitatud Vabadussõja Võidusammas.
«Konstantin Pätsil on Eesti ajaloos vaieldamatult väga oluline roll. Kui ma vaatan praeguseid poliitikuid, Helmeid või Savisaart näiteks, siis sellises olukorras Pätsile midagi ette heita oleks patust,» märkis Kalm. «Loomulikult oli Pätsi aeg autoritaarne, enamikes riikides olid tol ajal autoritaarsed režiimid, kuid Pätsi kultiveeritud rahvuslus aitas meil nõukogude aja üle elada. Kui nimesid ei oleks eestindatud ja lippu niimoodi au sisse tõstetud ning poleks olnud kodukaunistamise liikumist, siis ilma kõige selleta oleks eestlus nõukogude ajal palju hõlpsamini lahustunud «rahvaste vennalikus peres» ja meil võib-olla poleks olnud Laulvat revolutsiooni,» rääkis kunstiakadeemia rektor.
Kalmu sõnul käib mälupoliitikas lakkamatu võitlus enese huvide kehtestamise pärast. «Erinevad huvigrupid soovivad oma kangelasi ja nende kaudu oma ajalookontseptsiooni kehtestada ning vajavad selleks ka avalikku ruumi. Selline orgaaniline võitlus jääb igavesti,» sõnas Kalm.