Asjur Roraff: Eesti-USA suhted jäävad valimistulemusest sõltumata tugevaks

Copy

Presidendivalimiste tulemustest sõltumata jäävad Eesti ning USA suhted tugevaks, see on Ameerika Ühendriikides parteideülene konsensus, kinnitas USA saatkonna asjur Brian Roraff teisipäeval saates «Otse Postimehest».

Kuidas te võtaksite kokku Ühendriikide ja Eesti koostöö viimase nelja aasta jooksul, mil Valges Majas on olnud president Trump?

Ma arvan, et neil aastatel on koostöö olnud väga tugev. Kui vaadata tagasi USA ja Eesti suhte ajaloole, minnes tagasi aega, kui Eesti taastas oma iseseisvust, on see suhe olnud väga tugev. Meil on viimase nelja aasta jooksul olnud mitmeid Eesti visiite – sealhulgas asepresident Pence, spiiker Paul Ryan, mitmeid visiite riigi- ja kaitseametkondadest ja on olnud ka mitmeid delegatsioone kongressist, John McCain oli siin. Ja ma arvan, et Kongressi delegatsiooni puhul on näitajaks see, et toetus Eestile on kaheparteiline – nii demokraatide kui ka vabariiklaste poolt. President Trumpi juhtimisel on see suhe jõudnud uuele tasemele ja ma eeldan, et see nii ka jätkub. 

Millistes valdkondades oleks teie hinnangul veel arenguruumi?

Ma ei leia, et arenguruumi eriti oleks. Ma näen, et on ruumi elevuseks, intensiivistumiseks, turvalisuse valdkonnas on alati rohkem tööd vaja teha ja sellega pean ma silmas, et meie toetus Eestile ja NATO-lt läbi Eesti ja USA sõjaväe ühiste õppuste ja harjutuste tulenev turvalisus on midagi, milleks otsime saatkonnas alati rohkem võimalusi. Aga üldiselt, mis puudutab koostööd, ei näe ma selles osas nõrku kohti, ehkki alati saaks kõikjal midagi enamat teha. 

Presidendivalimiste kampaania on olnud üsna riiakas ja karm, kui palju seesugune kampaaniaperiood mõjutab hetkel näiteks Eesti ja Ühendriikide koostööd või kandub see üldse kuidagi üle ka välispoliitikale?

Tegelikult mitte. Oleme mõlemad demokraatlikud riigid ja saame aru, et valimised suurendavad inimeste osavõtlikkust, entusiasmi ning pealkirju, kuid igapäevastes asjades, arvestades valitsuste koostööd, siis valimised sellele mõju ei avalda. Me räägime igapäevaselt terrorismivastasest tööst ning üks teema, mida mina enda Eesti valitsuses olevate kolleegidega arutan, on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus. Seal räägime maailmast – Iraanist, Liibüast ja Valgevenest. Meil on valimistest sõltumata väga palju teha. Seega pole valimistel mingit mõju selles osas olnud.

Kui palju on nende valimiste kampaania teie hinnangul erinenud eelmiste valimiste omast? 

Kõik valimised on erinevad. Väga palju on näha entusiasmi ja osavõtlikkust. Kui vaatame USA eelhääletuse numbreid, siis maakonnas, kus ma elan, on juba praegu osalenud rohkem inimesi, kui eelmistel valimistel, sest meil on eelhääletuse ja posti teel hääle andmise võimalus. Loomulikult on Ühendriikides emotsioonid hetkel laes. Need on viiendad või kuuendad valimised, kus ma oma hääle andnud olen ja USA presidendivalimistel on alati palju kaalul ning seega on alati ka palju võimendunud emotsioone. 

Kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud USA poliitikat kõrgemal tasemel? 

COVID-19 on loomulikult valimiste üks peateemasid. Aga kõikide USA presidendivalimiste juures on alati mitmeid probleemteemasid – olgu see siis reformipoliitika või pandeemia. Aga ma arvan, et kõige rohkem on see avaldanud mõju sellele, kuidas ameeriklased hääletavad. Me näeme, et väga paljud ameeriklased kasutavad ära posti teel hääletamise võimalust ning eelhääletust, et kõik valimispäeval ühte kohta kokku ei koguneks.

Jättes pandeemia kõrvale, millised on need peamised probleemid, millega järgmine president peab tegelema?

Minu vaatenurgast saab järgmise presidentuuri olulisemaks osaks olema, olgu see siis teine ametiaeg president Trumpile või mitte, USA ja Eesti suhted. Ja mis iganes ka ei juhtuks, siis USA ja Eesti suhted jäävad tugevaks. Nagu juba ütlesin, siis selles osas on USA-s parteideülene konsensus. NATO peab säilitama oma tugevuse, et Venemaad heidutada ja ma näen, et see jätkub olenemata sellest, mis valimistel juhtub. 

Kuidas te seda Eesti vaatenurgast hinnatuna näete, kas eestlased, kellega teie koostööd teete, mõtlevad palju valimistulemustele? Kas nad on mures selles osas, mis suunas liigutakse?

Ma ei ütleks, et nad on ühe või teise suuna pärast mures. Aga vestlustes, mida olen eestlastega pidanud, on nad USA-s toimuvast väga huvitatud. Enamus vestlustest, mida pidanud oleme, keerlevad pigem USA valimissüsteemi ja meie protsesside ümber, sest meil pole tsentraliseeritud valimissüsteemi. Meie valimised on organiseeritud osariikide poolt ja paljudes osariikides on igal maakonnal oma süsteem – olgu see siis eelhääletus või posti teel hääletamine, või hoopis see, millal hääli lugema hakatakse. On olnud palju vestlusi nende protsesside, meie valimiskogu ja võtmeosariikide teemal. Aga minu vestlustes eestlastega, kus arutame, mis nendel valimistel kaalul on, tahetakse teada, mida need valimised Eesti jaoks tähendavad. Ja nagu ütlesin, siis ei osale ma Eesti-USA suhte nõrgestamises ega muutmises. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles