Taiplikum osa nõukogude inimestest õppis lugema ridade vahelt. Seda oskust enam vaja ei ole. Nüüd on hoopis olulisem meediakirjaoskus ja teiselt poolt probleemiks meediataibu puudumine.
Tegelikult on ka täna vaja oskust ridade vahelt lugeda. Tekstikriitilisus ja kriitiline mõtlemine on tänapäeval veelgi olulisem kui tookord. Tekstist lausete lugemine on üks kommunikatsiooni viise, ent väga oluline on see, kes räägib, kuskohas ta räägib, kellele ta räägib, miks ta räägib ja mida ta räägib ning kuidas ta seda teeb. Sama lause võib ühes kontekstis tähendada ühte ja teises kontekstis hoopis teist. Kui ei suuda seda enese jaoks mõtestada, kui meile ei ole juba lapsena antud kriitilise mõtlemise oskust, siis me võime sattuda väga valedele radadele.