Idapartnerluse Keskuse asejuht: konfliktid ei saa panna elu seisma

Külmutataud ja kuumenenud konfliktid mõjutavad muidugi nende maadega suhtlemist ja nendes riikides töötamist, aga konfliktid ei saa panna elu seisma ja see ei tähenda programmide seiskamist nendes riikides, ütles Eesti Idapartnerluse Keskuse programmide direktor Tiina Ilsen esmaspäeval saates «Otse Postimehest».

Euroopa Liidu idapartnerluse kuue partnerriigi hulgast on hetkel sõjas Armeenia ja Aserbaidžaan, Venemaa ja Ukraina konflikt kestab edasi, külmutatud konfliktikolded on Moldovas ja Gruusias. Valgevenes üritab kodanikuliikumine tõugata võimult diktaator Aleksandr Lukašenkot. Ilseni sõnul ei ole idapartnerlus konfliktide lahendamise esmane instrument ja selleks on Euroopa Liidus eelkõige teised institutsioonid. 

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles hiljuti, et Aserbaidžaani ja Armeenia vahelise sõja ning Valgevene diktaatori rahva vastu suunatud vägivalla tõttu tuleks idapartnerluse projektid nendes riikides ajutiselt peatada. 

Tiina Ilseni sõnul väärivad Valgevene inimesed suurt tähelepanu ja suurt toetust. «Me oleme püüdnud Valgevene inimesi algusest peale erineval moel kaasata, pakkudes neile võimalust osaleda suurematel inimõiguste foorumitel ja nende ajakirjanikele võimalust osaleda rahvusvahelistel koolitustel,» rääkis Ilsen. «Inimestesse tasub alati uskuda ja nendesse panustada, siis säilib nende vaimutugevus. Valgevene puhul on oluline ka põlvkondade vahetus - kui varem valitses arvamus, et Valgevenes igatsetakse tagasi Nõukogude Liitu ja Aleksandr Lukašenko on kõva korra hoidja, siis uus põlvkond on juba näinud, kuidas normaalne elu võib tegelikult välja näha. Nendel sai nüüd mõõt täis,» lisas ta.

Ilsen märkis, et idapartnerluse riigid on liikunud erineval kiirusel. Gruusia, Moldova ja Ukraina on Euroopa Liiduga alla kirjutanud assosatsiooni- ja vabakaubanduslepped ning saanud viisavabaduse, eelmisel aastal uuendas Armeenia erilepingut Euroopa Liiduga. «Idapartnerluse loogika on see, et rohkem antakse neile, kes ise rohkem tahavad olla osa Euroopa väärtusruumist,» märkis Ilsen. 

Tema sõnul on kuues idapartnerluse riigis laias laastus sarnased probleemid: isikukeskne juhtimine, korruptsioon, selle tajumine ja sellest aru saamine, dialoog kodanikuühiskonnaga ning kodanike kaasamine otsuste tegemisse ja nendega vastutuse jagamine, samuti ajakirjandusvabaduse, ajakirjanduse võimekuse suurendamine ja allikakriitiline mõtlemine. 

«Idapartnerluse puhul on oluline julgeolek. Kui partnerriikides on soov integreeruda Euroopa väärtustega, siis haavata saamise võimalus Venemaa manipulatsioonidest on väiksem,» rääkis Tiin Ilsen saates «Otse Postimehest».

Euroopa Liidu idapartnerluse riigid on Aserbaidžaan, Armeenia, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.  Eesti Idapartnerluse Keskus on mõttekoda ja koolituskeskus, mis püüab aidata neil riikidel arendada kodanikuühiskonda, võidelda korruptsiooniga ja suurendada vaba ajakirjanduse tähtsust ühiskonnas.