Esmaspäevase Kuku Raadio ja Postimehe veebitelevisiooni saate «Olukorrast ajakirjanduses» saatejuhid Väino Koorberg ja Rein Lang olid uhked selle üle, et valitsuse juhtpoliitikud on nende hüva nõu kuulda võtnud. Jutuks tulid teiste teemade seas geide tagakiusamine Eestis, väärinformatsiooni ohud Eesti meediaväljaannetes ning valitsuse rahajagamise kajastamine. 

Väino Koorberg viskas õhku mõtte, et viimane Mart Helme väljaütlemine ja selle ümber lahvatanud skandaal on poliitiline spinn. Eelmisel nädalal räägiti Porto Franco rahastamisest ja Hillar Tederi annetusest Keskerakonnale, ajakirjandus kasutas sõnu «korrputiivne», «korruptsioonihõnguline» ja võrdles Eestit Ukrainaga, selgitas Koorberg. «See teema on praegu maha võetud.»

Koorberg tõstis esile tänast Vilja Kiisleri arvamuslugu. Kiisler ütles, et homoseksuaalsete inimeste tagakiusamine käib täistuuridel ning seda ratast ei aja ringi sugugi vaid siseminister Mart Helme, vaid ka teised valitsuse liikmed. Kiisler toob näiteks nimeseaduse ning välisministeeriumi soovimatuse kirjutada alla ühispöördumistele, mis räägivad seksuaalvähemuste õigustest, võttis Koorberg kokku.

«Ärme muutu paranoiliseks. Ma siiski arvan, et tänane Eesti poliitiline võim ei tegutse salamisi geide tagakiusamisega,» ütles Lang. Ta märkis, et kui pidurit ei tõmmata, siis tagakiusamine võib tekkida, ent täna ta sellist ohtu ei näe. «Aga millise kuvandi Eesti vabariigi valitsus endast väljapoole loonud on – see on muidugi üsna äge.»

Koorberg võttis jutuks veel globaalse väärinformatsiooni uuringu, mis käsitles väärteabe riske Eesti meediaturul. Tegemist on riskianalüüsiga, kui tõenäoliselt võiksid Eesti meediakanalid väärinfot levitada, mitte ei hinnata, kas seda tehakse. Vaadatakse, kuidas näeb välja väljaande toimetamine ning milline on avalikkuse hinnang portaali tegevusele. «Tulemus on ühtepidi küsimusi tekitav ja mõtlema panev, sest selle järgi on ainsad madala riskiga portaalid ERRi eesti- ja venekeelne portaal ning Äripäev,» tõi Koorberg välja. 

Teised meediaväljaanded on keskmise riskiga ning see risk on seotud sellega, kas meedia toimib läbipaistvalt, kas enda toimimise kohta antakse infot välja, kas portaali uurides saab teada, kes on omanikud, millised on nende huvid ja kuidas ettevõtet rahastatakse, loetles Koorberg. «Kõige paremini aitab väärinfo leviku vastu usaldusväärsus ning see, et toimetused näitavad, kuidas nad tööd teevad,» võttis ta kokku. 

Lang tõi siiski välja, et tema jaoks tekitab küsimusi uuringu metoodika. Näiteks võis saada punkte selle eest, kui väljaanne on oma lehel öelnud, et tegemist on sõltumatu meediakanaliga. Samuti pole ta veendunud, et sisendit andnud inimesed olid 100 protsenti objektiivsed. 

Kommentaarid (16)