P, 5.02.2023

Reemo Voltri: õpetajate palk peab olema keskmisest 20 protsenti kõrgem

Ainar Ruussaar
, ajakirjanik
Reemo Voltri: õpetajate palk peab olema keskmisest 20 protsenti kõrgem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3

Õpetajate palk peaks olema Eesti keskmisest palgast vähemalt 20 protsenti kõrgem ja ulatuma teiste valdkondade kõrgharidusega töötajate palgatasemeni, ütles haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri kolmapäeval saates «Otse Postimehest». 

Eesti ei ole Itaalia või Kreeka. Eestis on streik pigem erakorraline sündmus. Kas õpetajate streigist rääkimine on pigem hoiatus või pigem ähvardus?

See on tähelepanu juhtimine probleemile. Tegelikult õpetajad ei taha streikida. Me ei oleks streigiähvardusega välja tulnud, kui jutt käiks õpetajate töötasude külmutamisest ainult järgmisel aastal. Me saame ju aru, et olukord majanduses on keeruline ning paljud inimesed on töö kaotanud või nende töötasu vähenenud. Kui aga valitsus ütleb, et külmutab neljaks aastaks õpetajate töötasu, siis see on meie jaoks väga suur ohumärk. 

Te olete viidanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringule, mille kohaselt kaalub 40 protsenti Eesti õpetajatest lähema viie aasta jooksul just nigela palga tõttu ametist lahkuda. Kõlab uskumatuna. 

Eelkõige on lahkumise põhjuseks ilmselt ikkagi palk. Eesti õpetaja töötasu tuleb võrrelda teiste kõrgema haridusega spetsialistide töötasuga ja see on Eestis 20 protsenti keskmisest töötasust kõrgem. Sellel aastal on Eestis kõrgema haridusega töötaja palk prognooside kohaselt üle 1700 euro, õpetaja arvestuslik keskmine töötasu 1540 eurot. 

Magistrikraadiga õpetaja saab oma töö eest 20 protsenti vähem kui magistrikraadiga töötaja mujal?

Just! Ja kui me räägime täiskohaga töötava õpetaja palgast, mille ta välja teenib ja kust lähevad maksud maha, siis see on 1315 eurot ehk veerandi võrra vähem.

Neid õpetajaid, kes selle arvestusliku 1540 euro eest kuus tööd teevad, on ilmselt ikkagi vähe?

Vastupidi. Õpetajaid on meil Eestis umbes 15 500, aga õpetajate ametikohti on suurusjärgus 13 000. See tähendab, et paljud õpetajad töötavad osakoormusega, kuid see ei ole sageli nende vaba valik. Meil on palju väikesi koole, kus õpetaja ei saa täiskoormust. 

Ma tean, et paljud õpetajad töötavad mitmel ametikohal – kes on õhtul küünetehnik, kes tõlgib raamatuid, kes on koolivaheajal kelner...

Kas õpetaja peaks seda tegema? Seaduse kohaselt peaks õpetaja olema tööl 35 tundi nädalas, uuringud näitavad, et täiskoormusega õpetaja on tööl vähemalt 45 tundi nädalas. Õpetaja peaks oma tööst ülejäänud aja jooksul ennast täiendama ja arendama, mitte muude asjadega raha teenima. Selle tõttu kannatab ju kvaliteet, hariduse kvaliteet ei tohi pihta saada. Uuringud näitavad, et Eesti on hariduse kvaliteedilt maailma tippude hulgas. Muret teeb aga see, et õpetajate pealekasvu ei ole. Kui midagi põhimõtteliselt ei muutu, siis meil ei ole viie aasta pärast õpetajaid.

Samas jõuab teadus- ja arendustegevuse rahastamine esmakordselt ühe protsendini SKP-st. 

Väga oluline samm! Kõrghariduses on palgad kohati isegi probleemsed, kui üldhariduses. Mõnel juhul on isegi nii, et õpetajate õpetajad saavad vähem palka, kui õpetajad. Õpetaja, kes läheb kooli, saab mõnel juhul rohkem palka, kui see, kes ta ülikoolis õpetajaks õpetas. See ei ole normaalne olukord. 

Milline oleks tänase õpetaja aus palk?

Õpetaja palk peaks olema võrreldav kõrgharidusega spetsialisti keskmise töötasuga. Õpetaja palk peaks olema 20 protsenti Eesti keskmisest palgast kõrgem. Lisaks tuleks rakendada õpetaja karjääriredelit. Praegu tuleb noor õpetaja kooli, kuid tal ei ole kuhugi pürgida, puudub motivatsioon. Direktori ja õppealajuhataja koht ei ole õpetaja karjäär. Õpetaja karjäärimotivatsioon ei pea olema seotud staažiga, vaid tema arengunäitajatega. 2014 lõpetati õpetajate atesteerimise süsteem, mis tagas erinevate järkude õpetajatele kõrgema töötasu. Praegune kutsestandardite süsteem ei taga õpetajale kõrgemat töötasu. Noor õpetaja ei näe täna kooli tulles enda arenguperspektiivi.

Täna on siis nii, et noor matemaatikaõpetaja tuleb kooli teadmisega, et ta läheb matemaatikaõpetajana pensionile sama keskmise õpetaja palgaga?

Jah, talle on kehtestatud valitsuse määrusega miinimum töötasu ja rohkem teenib ta siis, kui ta teeb lisaülesandeid. Aga tema eneseareng ei taga tema töötasu suurenemist. Me peame vaatama ka koolide juhtimiskvaliteeti. Meil on palju tublisid koole ja koolijuhte, aga on ka koole, mis ei ole viimastel aastakümnetel arenenud. See võib olla üheks põhjuseks, miks noored õpetajad mõnda kooli ei lähe. 

Kas te teate, kes valitsuses selle õpetajate palga neljaks aastaks külmutamise idee taga oli?

Ei tea. Haridus- ja teadusminister on kinnitanud, et tema seisis õpetajate palgatõusu eest. Juba teine riigieelarvestrateegia ei näe ette õpetajate palgatõusu. See ei ole juhus ega ainult koroonast tulenev suhtumine. See teebki meid ärevaks. 

Äkki on rahandusministril oma kooliajast mõni õpetajatega tekkinud konfliktist pärit trauma? 

Ma ei ole rahandusministriga otse suhelnud ja ei oska öelda. Ma loodan, et valitsus vaatab kevadel riigieelarve strateegia uuesti üle ja muudab õpetajate töötasude perspektiivi. Kui see jääb nulli, siis astuvad õpetajad Eesti hariduse kaitseks välja. 

Mida me viirusest tingitud kevadisest kaugõppest ja praegusest kohatisest kaugõppest õppisime?

Õpilased õppisid rohkem iseseisvalt töötama ja aega planeerima. Õpetajad õppisid rohkem kasutama digilahendusi ja tänapäevaseid õppevahendeid. Kui meil jätkuks vaid õpetajaid, siis saame selle kogemuse toel teha uue hüppe hariduse kvaliteeti.

On kõlanud uljaid mõtteid, et tulevikus ongi pooled koolid ainult kaugõppel.

Ma ei usu sellesse. Koolis ei ole ainult aineõpetused, kool on inimeseks kasvamise koht ja arutelude paik. Tunnis ei ole mõtet käia ainult selle pärast, et füüsikat õppida – tuleb ka teistel teemadel arutleda ja elust enesest rääkida. Ainult aine õppimise pärast ei ole tõesti mõtet koos käia. Kool ei kao füüsiliselt ära, õpilased vajavad õpetajaid ja õpetajad oma õpilasi. 

Märksõnad
Tagasi üles