Otse Postimehest ⟩ Jüri Ennet: alkoholism on Eesti riigi aeglane suitsiid

Oktoober on rahvusvaheline vaimse tervise kuu ja laupäev on vaimse tervise päev, mis on tänavu pühendatud koroonakriisi pingetega toimetulekule. Psühhiaater Jüri Ennet ütles Postimehe otsesaates, et Eestis on alkoholi, narkootikumide ja psühhoaktiivsete ainetega olukord halb. «Alkoholism ja narkomaania on Eesti riigi aeglane suitsiid,» sõnas ta. Vaimuhaiguste arst soovitas inimestel üleliigse stressi ennetamiseks luua kindel päevaplaan. «See tekitab rahulikuma õhkkonna,» selgitas Ennet.

Kas koroonakriisi ajal on vajadus vaimse abi järele kasvanud?

Inimene on tervik: nii füüsiline, vaimne kui ka sotsiaalne pool. Abi peab andma igal tasandil: töökorraldus, sotsiaalne poole, füüsilise ja vaimse tervise jälgimine. Kõigi vaimsete asjade tuum on kokku pandud juba enne suurt pauku, need on emotsioonid. Kui emotsionaalne tase hakkab lainetama, siis tulevad sisemised ja välimised pinged. Kuna elus on suur sotsiaalse elukorralduse muutus, siis loomulikult see mõjutab vaimset tervist.

Palju mõjutab inimest ka info, mis tuleb meediast. Ma ütleksin, et kõige suurem tohter ja ennetaja ongi meedia. Informatsioon ei peagi alati olema sada protsenti õige. Piisab, kui info vastaks tõele 99 protsenti ja see ei tohi kõikuda nii, et üks tark ütleb ühte ja teine teist.

Koroonakriisi iseloomustavad märksõnad nagu ebamäärasus ja ebakindlus. Kuidas tulla toime sellest tuleneva stressiga?

Inimene vajab plaani. Enne olgu plaan ebakindel kui täiesti planeerimata tegevus. Tegevusplaani peab iga inimene endale ja ka perekonnas koostama. See tekitab rahulikuma õhkkonna. 

Siin kehtib ka üks oluline reegel. Inimene on armastab hierarhiat. Aga tegelikult pinged ei kao ja koduses õhkkonnas pidurid kaovad. Kodus võib asi kontrolli alt väljuda. Seega kodus võivad tekkida veel lisapinged. 

Eneseisolatsioon ja karantiin on hirmuäratavad sõnad. Kuidas tulla toime olukorras, kus on vaja kaks nädalat üksi kodus veeta?

Siin mängivad rolli inimtüübid: ekstravertsus ja introvertsus. Mõne inimese jaoks on see isolatsioon lausa lausa jumalik paradiis. Hea võimalus omaette mõtiskleda ja mõnda raamatut sirvida.

Ma kujutan ette, et sellised inimesed on ikka vähemuses?

Seda komponenti on nii ühel kui teisel ja teatud situatsioonis annab isiksuse omapära rohkem tunda. Variante jätkub mõlema jaoks, kas ta on siis väljapoole või sissepoole elav inimene. Põhimõte on selles, et kui inimene ise ennast rohkem kontrollib, siis saab ta ka oma lähedasi rohkem aidata.

Ma arvan, et suurem osa inimestest on alates tänavu märtsist olnud pidevas stressis. Miks on just pikaajaline stress vaimsele tervisele kõige koormavam?

Lühiaegne stress on samuti koormav. Põhimõte on selles, et kui stress kestab lühiajaliselt, siis elame selle lihtsalt üle. Kui stress kestab aga pikalt, siis on inimese psüühikas terve rida nõrgemaid kohti. Kõigil jätkub neid nõrgemaid kohti üle viiekümne ja kõige nõrgem koht hakkab endast tunda andma. Mida tunde hellem on inimene, seda varem see väljendub. Kestev pingeseisund tekitab järjest uusi probleeme juurde.

Sinna juurde ka kaasuvad füüsilised probleemid.

Jah, tulevad ka uued probleemid, mis olid esialgu kontrolli all ja ei andnud tunda. Väga palju on paanika ja ärevushoogusid.

Psühhiaater Jüri Ennet saates «Otse Postimehest». Foto: Kaader videost

Kuidas saab inimene ise endal ära tunda vaimseid probleeme?

Sotsiaalsel tasandil on terve rida mõõdikuid, milles tuleks leida tasakaal. Näiteks enesetunne, reipus, virge olek, töövõime, rõõmutunne. See on siis isiklik mõõde. Nüüd me jõudsime jälle selle juurde, et kõige parem tohter on meedia. Ajakirjanduses ei tohi olla poliitilist ärapanemist. Tuleb käia ühte sammu, mitte nii üks asutus ütleb mask on oluline ja teine vastupidist. Info peab olema konkreetne, ühtne ja positiivse ning positiivse komponendiga.

Kui suur on tõenäosus, et töötuks jäänud inimene peab ühel hetkel pöörduma hingehädas arsti vastuvõtule?

Sotsiaalne staatus on inimese jaoks väga tähtis ja töötuse küsimus on väga tõsine. Töötuna lähevad sisepinged ja depressioon suuremaks. Kõige hullem on veel siis, kui inimene hakkab mõtlema suitsiidist. Suitsiidiprobleem on tõsine.

Kuidas on võimalik end stressi suhtes vastupidavamaks muuta?

Keha ja psüühika on üks tervik. Ürgajast tänaseni on inimene liikuv olevus – liikumine, liikumine, liikumine! Isegi kui sportliku kogemust ei ole, siis aitab tavaline kõndimine ja jalutamine. Lisaks on olemas harjutused, kus saab pingeid maandada. Eriti hästi mõjuvad näiteks harjutused kaelale, õlgadele ja vöökohale.

Üks asi, mida rahvas alateadlikult kasutab, on neelamine. Iga neelamine rahustab. Kui veel jook on kuum, siis tuleb kuuma komponent juurde ja neelamine mõjub palju paremini. Kui on suured pinged, siis paljud inimesed maandavadki stressi neelamise kaudu. Tõusev kehakaal on märk depressioonist. Neelamine rahustab ja tuleb süüa päevas mitu korda, aga kogus peab olema väike.

Stressi olukorras hakkavad inimesed tihti neelama ka erinevaid alkohoolseid jooke. Kui suur on tänases Eestis alkoholiprobleem?

Alkoholi, narkootikumide ja psühhoaktiivsete ainetega on Eestis olukord halb. Alkoholism ja narkomaania on Eesti riigi aeglane suitsiid. Näitajad on üle kümne liitri absoluutset alkoholi inimese kohta ja see on väga suur.

Arvatakse, et aastaks 2030 on vaimne tervis kujunenud suurimaks rahvatervise probleemiks maailmas. Kaasaja mured viivad hauda?

Aeglane suitsiid ja asi on naljast kaugel. Kui ostetakse enne alkoholi müügipiirangut ämbriga viina kokku, juuakse edasi ja kui veel räägitakse, et kaupmeestele tehakse liiga, siis on asi halb. Aga kui inimene saab viiruse ja sureb, siis ei ole seda kaupmeest kuskil näha. Siin on mitu tahku.