/nginx/o/2019/07/02/12320715t1h7f83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/04/12435008t1h4ea9.jpg)
Estonia huku asjatundjate komisjoni endine juht Margus Kurm ütles saates «Otse Postimehest», et tõenäoliselt põhjustas laevahuku kokkupõrge Rootsi allveelaevaga. «On ka täiesti võimalik see, et allveelaev ei sõitnud otsa mitte Estoniale, vaid Estonia riivas allveelaeva, tekitades sinna vigastuse. Ehk kogu küsimus on tegelikult selles, mida tegi see allveelaev Estonia trassil,» ütleb Kurm ja lisab: «On tõenäoline, et see allveelaev turvas Estoniat sellepärast, et Estonia peal oli mingi sensitiivne saadetis.»
Margus Kurm tegi koostööd dokumentaalsarja «Estonia - leid, mis muudab kõik» loojatega ja osaleb ka ise filmis. Filmist selgub, et laevakeres on suur auk, mis lükkab ümber senise ametliku versiooni, mille järgi laevakere on terve.
Mis nendest kaadritest ilmneb?
Tegemist on rebendiga, mis on kogu pikkuses umbes neli meetrit ja laiuses 1,2 meetrit. Ehk kui te kujutate ette, et kui te lööte paberisse augu, siis keskele tuleb selline augu moodi asi ja äärtesse tekivad rebendid. See asub allpool veepiiri, kuid ulatub ka ülespoole veepiiri kuni autotekini.
Mida see rebend teile ütleb?
No see ütleb seda, et Estonia põrkas millegagi kokku ja see miski oli piisavalt suur selleks, et laevakere läbistada.
Dokumentaalfilmi läbiv telg ongi väide, et laeva uppumisele aitas kaasa väljaspoolt laeva tabanud tundmatu objekt. Mis see siis oli ja kui suure jõuga ta laeva pihta läks?
Selles dokumentaalfilmis on eksperdid neid jõude analüüsinud ja ühe lihtsa näitena, mis nad seal välja toovad, on see, et selle augu tekitamiseks piisav jõud on näiteks see, kui nii-öelda üks selline väiksem kalalaev sõidab kiirusega neli sõlme või kui on tegemist veel suurema laevaga, siis on kiirus väiksem, näiteks kaks sõlme. Seal öeldakse selgelt välja, et see ei saa olla mingisugune meres ulpiv puunott või seesama visiir, mis eest ära kukkus ja mis siis laevatee peale ette jäi. See visiir oleks pidanud olema 20 korda suurem, et sellist vigastust tekitada. Sealt tuleb selgelt välja, et et see pidi olema kokkupõrge millegagi, mis on võrreldav laevaga.
Valitsuse pressikonverentsil ütles välisministri nõunik Mart Luik, et laev võis põhja minnes kokku põrgata kiviga ja nii võis auk tekkida.
No ma ütleks, et see on asjatundmatus või siis soovmõtlemine. Esiteks, see laevakülg või see osa laevast, kus praegu see auk on, ei ole mitte kunagi merepõhja puudutanud. See laev ei ole mere põhjas mitte külili vaid piltlikult öeldes pea peal või nii-öelda nagu ühe kõrva peal. See laeva asend fikseeriti 94. aastal toimunud sukeldumise käigus ja kui see panna graafiliselt paberile, siis on igaleühele näha, et see laeva põhja osa ja ka autoteki osa on põhjast kõrgemal. Sellest tuleneb ka vastuväide siin juba välja öeldud teisele mõttele, et see osa ei olnud varem ligipääsetav. Oli täielikult. Kõik see piirkond, kus praegu see vigastus avastati, oli 94. aastal ligipääsetav, uuritav, filmitav.
Nii et see väide, mis valitsuse pressikonverentsilt kostus, et varem seda auku polnud näha, aga nüüd on see laev ajaga veidi nihkunud ja augu nähtavale toonud, see on vale?
Võib öelda tõesti, et see on vale. See laev on praegu ennast küll natukene kergitanud, aga nagu ma ütlesin, et laev põhimõtteliselt kukkus pea peale, kuid omal ajal on ta natukene tõesti rohkem oma põhja üles keeranud. Kuid omal ajal oli see põhi täielikult nähtav. Rääkides rvude keeles, iis selle 94. aastal toimunud sukeldumise puhul fikseeriti laeva asendiks 211 kraadi, nüüd on see 235 kraadi. Kui ma nüüd peast õieti mäletan, et ta on natukene tõusnud, aga ka see 211 kraadi nurk tähendab seda, et laeva põhjaosa täielikult, ka autotekk, olid põhjast kõrgemal. Selleks on olemas nii-öelda pildid, seda saab graafiliselt näidata ja iga inimene saab ise selles veenduda.
Aga kuidas on siis võimalik, et seda auku varem ei nähtud?
Teoreetiliselt on kaks võimalust. Esimene võimalus on see, et seda asja tol ajal uurinud inimesed, spetsialistid ei pidanud laeva põhja uurimist vajalikuks aga teine võimalus on see, et seda küll uuriti, see vigastus fikseeriti, aga sellest ei ole lihtsalt avalikkusele teatatudki. 94. aasta detsembris toimus sukeldusmisoperatsioon, mis filmiti ja millest tehti kaks originaalfilmi. Üks jäi selle seda operatsiooni teostanud firmale Rockwater ja teine jäi Rootsi meresõiduametile. Rockwateri käes olevad filmid põletati ära varsti pärast nende tegemist ja Rootsi meresõiduametile jäänud originaalfilmid on kadunud. Keegi ei oska öelda, kus on siis 94ndal tehtud sukeldumise filmide originaalid. See, mis on täna kätte saada ja mis oli kättesaadav ka uurimiskomisjonile, on koopiad ja nende koopiate kohta on teada, et need on manipuleeritud ehk need on kokku lõigatud. See ei ole mingi spekulatsioon, seda on oma uurimistöös kirjalikus raportis öelnud välja Rootsi kriminalistikalabor. Ehk need filmide koopiad, mis tänaseks on avalikustatud, on manipuleeritud, kokku lõiganud.
Kas nende filmide peal on näha ka sedasama kohta, kus peaks praegu see auk olema ja seal auku pole?
Selles küsimus ongi, et laeva põhjast tehtud filme ei ole olemas või vähemalt neid ei ole kunagi kelleglegi näidatud. Ja kui mina seda asja 2005. aastal uurisin, siis ma püüdsingi selgust saada, et mis siis juhtus, kas jäeti uurimata, või siiski uuriti, aga lihtsalt ei filmitud. Rääkisin selle uurimiskomisjoni Eesti-poolsete liikmetega, nemad ei oska öelda, sest neid selle sukeldumiste juures ei olnud. Sama ütlevad soomlased. Soome-poolsed uurimiskomisjoni liikmed väidavad, et neid seal ei olnud: sukeldumisel ei osalenud ühtegi soomlast. Seda sukeldumist Rootsi poolt juhtinud inimene oli tolleks hetkeks (2005. aastaks - toim) kahjuks surnud. Nii et lõppkokkuvõttes ma ei suutnudki välja selgitada, kas seda põhja uuriti või seda lihtsalt ei filmitud.
Kas see Rootsi-poolne sukeldumisjuht suri ikka loomulikku surma?
Seda ma ei oska kommenteerida, aga tegemist ei olnud noore inimesega ja ta võis tõesti surra. Ma rääkisin ka seda operatsiooni täielikult juhtinud inimesega, kelleks oli Rootsi meresõiduameti juht. Et kuidas tema kommenteerib, et kas siis filmiti põhja või ei filmitud ja kui uuriti, siis miks ei filmitud. Ja tema ütles selle peale, tema ei tea. Sest tema vastutus oli selgitada välja, kas on võimalik hukkunuid üles tuua ja see, mida siis uurimiskomisjoni inimesed seal filmisid või ei filminud, seda tema lihtsalt ei tea.
Vahepeal taheti seda laeva ka betoneerida ja tassiti sinna tohutus koguses kruusa, kas seda kruusa viidi just augu kohale?
Tegelikult küll, jah. See algne laeva asend pärast uppumist, siis oli see põhi ka augupoolsest küljest täielikult nähtav, siis tõepoolest kallati sinna peale 400 000 kuupmeetrit liiva ja kruusa.
Rootslaste ettepanekul ja eestvedamisel.
Jah, rootslaste eestvedamisel ehk tõepoolest - sellega see osa laevast ja ka see vigastus ära peideti. Ja nüüd, mis on juhtunud, see laev on veel oma põhja üles ajanud, osa sellest liivast on lihtsalt alla valgunud ja see vigastus on uuesti päevavalgele tulnud. Ehk lühidalt kokku võttes: 94.aastal pärast laevahukku oli see piirkond täielikult nähtav, vahepeal peideti liiva alla, aga nüüd võib-olla siis merejumala soosingul, on see jälle nähtavale tulnud.
Mida see teile kui endisele riigiprokurörile ütleb? Kuriteo varjamine?
Ma õiguslikke termineid siin ei kasutaks, aga tõepoolest, paneme need faktid ritta. Alustame sellest, et Rootsi on vana mereriik, tal on allveelaevastik. Tal oli allveelaevastik, tal oli täielik võimekus teha merealuseid uuringuid, nii militaarvõimekus kui tsiviilotstarbelinevõimekus. Ja ta ei kasutanud seda. Ametlik versioon, mida on 26 aastat meile räägitud, on, et ainus sukeldumine toimus detsembris 94 ehk kaks kuud pärast õnnetust. Seda sukeldumist teostas erafirma, mille meeskond oli siis rahvusvaheline. Meid on 26 aastat püütud panna uskuma, et Rootsi riik ei kasutanud neil olemasolevat võimekust, et seda õnnetust uurida. Kujutate ette, 850 inimest upub, suurim rahuajal toimunud laevaõnnetus ja Rootsi riik ei tee midagi. Ta ei kasuta tema võimuses olevaid tuukreid, allveeroboteid, mitte midagi. See ei ole ju mõistuspärane.
Miks, mis te arvate, mis on selle taga?
Ma arvan, et tegelikkus on vastupidine. Tegelikkus on see, et esimesel võimalusel saadeti sinna tuukrid alla, kes fikseerisid kõike, mis vajalik oli. Lihtsalt kõike seda on varjatud. Aga kui me läheme edasi: juba oktoobris 94 tuldi välja ideega see laev betooniga katta. Rahvusvaheline uurimiskomisjon polnud oma tööd õieti saanud alustadagi, aga juba oli otsustatud see, et katame vraki betooniga. Ja siis 95. aasta veebruaris sõlmiti hauarahuleping ja hakkas selle kruusa ja liiva kallamine vrakile. Jällegi rahvusvaheline uurimiskomisjon ei ole oma tööd lõpetanud, uurimise põhjused on välja selgitamata, kinnitamata. Aga kõige olulisem asitõend pannakse lukku. See ei ole mõistuspärane. Seda jada võib siin jätkata. Kõiki asjaolusid arvestades, kui iga aus ja mõistusega inimene nendele faktidele otsa vaatab, jõuab ta järeldusele, et tõenäoliselt on siin tegemist lihtsalt kinni kinnimätsimisega.
Ja kui me lisame sinna veel selle nüansi, et vrakile sukeldumine on tehtud lausa kriminaalkuriteoks.
Ja mis on ka tähelepanuväärne. Seal filmis arutatakse ka, kas see auk võib olla sinna tekkinud hiljem, et keegi teine on võib-olla siis mingil ajal käinud ja läbi seal ees oleva kruusa ja liiva selle augu sinna sisse sõitnud, mis on ju teoreetiliselt võimalik. Aga seda vrakki on kogu aeg väga tähelepanelikult valvatud. Sealt filmist on hästi näha, siis kui filmimeeste laev sinna sündmuskohale - vraki asukohale - jõuab, on Soome piirivalve juba ees ootamas. Sama oli ka Juta Rabe ettevõtmisega 2000. aastal. Kui Juta Rabe ja tema meeskonna laev kohale jõudis, olid soomlased ja rootslased juba platsis. Lihtsamini öeldes, kui ajakirjanikud lähevad selleks, et asja ajakirjanduslikust huvist uurida, siis on piirivalvurite sõdurid kohal. Aga kui keegi, mis iganes põhjusel, laeva põhja augu sõidab, siis seda ei pane keegi tähele.
Siin on räägitud ka sellest, et allveelaev võis sinna vastu sõita. Mis te sellest versioonist arvate. Mis see ikkagi siis oli, mis põrkas kokku Estoniaga?
No arvestades seda, et see vigastuse kese on allpool veepiiri ja arvestades ka seda, et ükski pääsenutest ei ole rääkinud, et seal kõrval oleks olnud mõni vee peal sõitev laev, siis on väga tõenäoline, et see, millega Estonia kokku põrkas, oligi allveelaev. Aga täpsustan, et kui räägitakse kokkupõrkest allveelaevaga, siis kujutatakse ette, et Estonia sõitis ja allveelaev rammis külje pealt sisse. See ei pruugi nii olla. Hoopis tõenäolisem on see, et need laevad sõitsid ühes suunas. Ja nad piltlikult öeldes põrkasid samas suunas sõites külgepidi riivamisi kokku. Ja on ka täiesti võimalik see, et mitte allveelaev ei sõitnud otsa Estoniale, vaid Estonia riivas seda allveelaeva, tekitades sinna selle vigastuse. Ehk kogu küsimus on tegelikult selles, mida tegi see allveelaev Estonia trassil.
Mida te seal siis tegi?
Ega see allveelaeva versioon ei ole ka midagi uut, see on varem välja käidud ja siin on tegelikult nii-öelda kaks versiooni. Esimene on see, et samal perioodil toimusid seal piirkonnas Rootsi sõjaväeõppused, et isegi tsiviillaevade sillalt oli võimalik binokliga vaadata, kuidas helikopterid tegid mereväelist operatsiooni. See on üks versioon. Teine versioon on see, et see allveelaev turvas Estoniat, sellepärast et Estonia peal oli mingi sensitiivne saadetis. Ma kaldun arvama, et see teine on tõenäolisem. Kui see oleks olnud lihtsalt inimlik õnnetus, et seal asja pärast olnud allveelaeva ja Estonia teed õnnetult ristusid, ei usu ma, et siis sellist varjamist oleks ette võetud. Ja seetõttu tõenäolisem on, et see allveelaev oli seotud Estonia lastiga ja see on see suur saladus, mille pärast on tulnud seda õnnetuse põhjust ja asjaolusid varjata.
Kas selle info valguses me võime öelda, et on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud - võib-olla küll kogemata, aga siiski - massimõrv?
Ma ei tahaks selles mõttes neid kriminaalõiguslikke mõisteid siia sisse tuua, sest endise kriminaaljuristina ma tean, et, et mõrval on omad tunnused ja nii edasi. Ma jätaksin need kõrvale. Küll aga mulle meeldib sõna kahtlus, see on ka üks kriminaalmenetluses väga oluline termin. Et kui on olemas kahtlus, et on toime pandud kuritegu, siis tuleb uurida. Ei pea olema kindlus, kui on kahtlus, tuleb uurida. Ehk kahtlus on selles mõttes oluline asi, et kui tekib kahtlus, siis tuleb otsuseid võtta väga tõsiselt. Ehk tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik.
Nii et kahtlus massimõrvaks on?
Ei, ma seda ei ütle, aga ma ütlen seda, et täna on meil väga tugev kahtlus et seda uurimist varem ei ole tehtud ausalt, et et tõde on varjatud. Ja selles kahtlusest lähtuvalt tuleb astuda järgmised sammud. Ja tuleb küsida, kas me saame usaldada valitsusi seda asja uuesti uurima. Kas me saame usaldada Rootsi valitsust, kes tahtis vrakki katta betooniga, kes väidab, et ta pole sinna ise kunagi sukeldunud, kes annab ajakirjaniku kriminaalsüüdistusega kohtu all, kas me saame usaldada nii-öelda sellise riigi juhtkonda seda asja nüüd uuesti uurima, nagu valitsuse pressikonverentsi alusel võis aimata.
Kas see on hea, et nüüd võtab selle uurimise juhtpositsiooni üle Eesti kui laeva lipuriik?
Jah, kindlasti on. Aga minu küsimus on ikkagi ka see, et kas Eesti valitsusel on piisavalt usaldust, usalduskrediiti. Me ju teame, et 26 aastat on keeldutud tõele otsa vaatamast. Sellest, et seal võib auk olla, on ju räägitud pikalt. Tuginevalt varem laevadega juhtunud õnnetustele, tuginevalt teadlaste arvutustele, tuginevalt sellele, mida pääsenud on rääkinud. See on olnud väga tõsise versioonina kogu aeg olemas, aga valitsus on seda ignoreerinud. Ka praegu see kohtuasi, mis käib. Selle taotlusele, mille rootsi omaksed tegid Eesti valitsusele 2016. aasta novembris ehk neli aastat, ei ole vastatud.
See taotlus, mille hukkunute lähedased valitsusele tegid, seisnes soovis, et hakataks uuesti uurima Eesti riigi poolt laeva vrakki, et see pildistataks üles.
Täpselt nii. Nelja aasta jooksul pole valitsus neile vastanud. Ja aasta pärast seda, kui kohus andis valitsusele korralduse neile vastata. See näitab, kas ükskõiksust või siis soovi sellega mitte tegeleda mingil põhjusel. Ja seetõttu ongi minu küsimus, et kas me saame usaldada uurimist, mida juhib mõni Eesti riigiametnik, ma mõtlen valitsussektori ametnik. Seega, kui me räägime uuest uurimisest, mille tulemusi võiks võtta tõsiselt, siis mina leian, et seda uurimist peaks juhtima mõni inimene, kes on väljaspool valitsussektorit. Näiteks mõni tunnustatud riigikohtunik või ringkonnakohtunik.
Teiseks, sinna uurimisse tuleb kaasata omaste esindajad. Ja kolmandaks tuleb sinna uurimisse kaasata ajakirjanduse esindajaid. See uurimine peaks toimuma piltlikult öeldes nii, et seda on võimalik online'is veebist jälgida. Kui toimub mingisugune sukeldumine või sonaritega uurimine või allveerobotitega uurime, siis peavad olema selle laeva pardal ka ajakirjanike esindajad, et kõigile oleks näha, mida ja kuidas tehakse. Ainult sellisel viisil on minu meelest võimalik tagada läbipaistvus ja aastatega kaotatud usaldust mingil määral tagasi võita. Kui tehakse mingi komisjon, kuhu kuuluvad Eesti, Soome ja Rootsi riigiametnikud, siis see ei ole läbipaistev uurimine.
Kas Rootsi peaks üldse praegu välja jätma sellest uurimisest?
Jah, mina arvan, et Rootsi tuleks üldse välja jätta. Loomulikult ma saan ka poliitikutest väga hästi aru, et välisminister, peaminister ei saa meile sõbraliku riigi suhtes korraldada mingit diplomaatilist demarssi. Samas ma ikkagi ei välistaks seda, et istutakse maha, võetakse see ajalugu läbi ja öeldakse, et vaadake, nendel asjaoludel ei saa me teid kahjuks usaldada või püüame selle asja ise ära teha.
Kuivõrd tõenäoline on see, et Eesti pool on olnud teadlik tegelikkusest kõik need 26 aastat või vähemalt mingi osa sellest ja on samuti osalenud kinnimätsimises?
Ma olen kogu aeg olnud arvamusel ja olen seda siiamaani, et Eesti omaaegsed riigijuhid ja ka asjasse puutuvate ametkondade juhid ei teadnud tegelikku põhjust. Neile sellest ei räägitud, see käis üle nende peade. Ma õin siin loomulikult eksida, aga see on see mulje, mis selle 15 aasta jooksul on minus kujunenud ja ka hiljem. Ma arvan, et ka ühelegi hilisemale Eesti valitsusele ei ole nendest asjadest ausalt räägitud.
Aga kes need osapooled siis olid, ühelt poolt Rootsi sõjaväeluure ja teiselt poolt, kes?
No seda mina väga täpselt ei tea. Sellest filmist ka tuleb välja ja mis on ka ammu teada, et tegelikult Rootsis on skeptikute community oluliselt suurem kui Eestis. Soovitaks nende inimestega rääkida. Nendel on parem pilt sellest, mis toimus Rootsi poliitilisel ja ametkondade tasandil 1994. aastal ja hiljem.
Teie olite ju tegelikult selle valitsuse poolt ellu kutsutud asjatundjate komisjoni juht, mis töötas 2005-2009, ja mille eesmärk oli välja uurida, kas Estonial veeti militaartehnikat läände. Te tõestasite, et Rootsi sõjaväeluure osalusel Estonia pardal militaartehnikat läände viidi. Mis see laadung võib siis olla, mida Estonial sel ööl allveelaevaga turvati?
Selles osas ma ei oska arvata, mis see võis olla. Kuna nende kohta ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit, siis ma hea meelega sellest ei räägi. Uute andmete valguses, mis tõestavad seda, et siin on tõde varjatud, eks ju, siis selle valguses on tõepoolest tõenäoline, et ka sellel samal ööl oli Estonia pardal mingi sensitiivne saadetis, mida siis oli vaja turvata ja mille pärast on hiljem võetud ette nii massiivne kinnimätsimine.
Ja see oli Rootsi allveelaev?
Jah, pigem küll.
Mis on see Venemaa roll kogu selles projektis?
Eks need on praegu kõik ju spekulatsioonid. Kui midagi sensitiivset läbi Eesti viidi, siis ju ta Venemaalt tuli ja läände läks, et selles mõttes on see Venemaa roll. Loomulikult need avaldused, mida ma täna siin teen, on üpris julged. Aga nagu ma ütlesin, iga inimene võiks sellele materjalile ausa pilguga otsa vaadata ja küsida, kas ei ole kahtlane, kas see on mõistuspärane, loogiline, heauskne uurimine ja informatsiooni jagamine avalikkusele. Ja kui vastus on, et ei ole, siis meil ongi olemas kahtlus, et kõik need spekulatsioonid või teooriaid võivadki olla tõesed.
Mis te arvate, kas Eesti poolel üldse lastakse uurida seda nüüd põhjalikult ja nii nagu tegelikkus oli?
Jah, ma olen nüüd neid asju mõelnud ja võib-olla natuke nende täna hommikuste valitsuse väljaütlemiste saatel tuli mul pähe selline võrdlus, et kõik on näinud filmi Viimne reliikvia. Ja seal lõpus siis noor munk küsib, et klooster põleb, kas see on lõpp ja püha isa vastab: «Ei, see ei ole lõpp, kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus.» Et millegipärast tuli see mulle meelde, et selle augu pärast ei lõpe veel meie püha üritus.
Kas me peaksime minema ka laeva sisse, et seda laadungit otsida, või on see sealt ammu ära viidud, kui see seal oli?
No ma pigem arvan, et kui see seal oli - ja see oli väga tähtis ja sensitiivne- , siis on see sealt ära viidud.
Urmas Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et hauarahu lepingut austades on võimalik läbi viia veealuseid uuringuid. Siiamaani on valitsus nagu teist juttu rääkinud?
Mina küll ei kujuta ette, kuidas on võimalik teha nii-öelda põhjalikku usaldusväärset uurimist ilma, et me võtaks selle vraki põhjaliku veealuse uuringu ette. Või kui nad peavad silmas seda, et allveerobotitega uurimine ei ole hauarahu rikkumine, siis see on tõesti uus seisukoht ja seda tuleb tervitada. Siiani on olnud positsioon väga lihtne, et isegi veepealse sonari sisselülitamine ja sonariuuringute tegemine on hauarahu rikkumine.
Samal ajal on selle filmi teatud osalised, ajakirjanikud, Rootsis hetkel kohtu all hauarahu rikkumise eest, kuna käisid seal all filmimas?
No see, mida Urmas Reinsalu arvab hauarahu rikkumisest või mitte, ma arvan, et see Rootsi prokuröri, Rootsi kohtunikke väga palju ei mõjuta. Kas on tegemist Rootsis kuriteoga, selle üle peavad otsustama Rootsi kohtunikud. Isegi, kui me jõuame järeldusele, et filmi režissööri käitumine vastab sellele hauarahu rikkumise tunnustele, siis tuleb teine küsimus - kas ajakirjanduslik huvi mitte ei õigusta seda tegevust. Ja selles mõttes tuleb see kindlasti ka kriminaalõiguse inimestele väga huvitav protsess.
Tulles tagasi «Viimse reliikvia» juurde, see tundub nagu suhteliselt õõvastav, et sellega ei lõpe veel meie püha üritus. Mis te arvate, kuidas see varjamine siis nüüd veel jätkuda saab, kui Eesti pool ikkagi selle tõsiselt ette võtab?
Kui tõesti sellesse õnnetusse on seotud Rootsi allveelaev ja sellepärast, et laeval oli mingisugune nii-öelda sensitiivne sõjaline tehnika, siis loomulikult neid asju saab avalikustada ainult Rootsi. Ükskõik kes Eestis seda uurimist läbi viib, me ei saa minna ja panna siis Rootsi ametkondade esindajaid rääkima. Et selles mõttes on loomulikult võti rootslaste käes. Et kas nad tahavad avalikustada või nad ei taha avalikustada. See on esiteks. Teiseks, minu arvates sõltub antud juhul kõik teist, ajakirjanikud. Võti on tegelikult ajakirjanike käes. Mida te usute, kas te usute seda, mis on toimunud 26 aastat, kas te usute seda, mida erinevad teadlased on oma nii-öelda uuringutesse kirja pannud? Usute seda, mida pääsenud nägid, vaatate selle ausalt otsa, teete omad järeldused, nendest järeldustest lähtuvalt esitate valitsejatele küsimusi. Seega ma arvan, et see, mis saab edasi, sõltub väga-väga palju ajakirjanikest ja just nimelt Eesti ajakirjanikest. Kahjuks Rootsis ei ole see millegipärast tekitanud sellist huvi nagu Eestis.
Kahjuks alles 26 aastat hiljem saab seda uurima hakata. Kas see aeg on nii pikk, et neid tegelikke põhjuseid on saanud juba nii korralikult varjata, et ei olegi enam midagi leida?
Midagi kindlasti on ja see on järgmine asi, mida ma hea meelega välja ütleksin ja mille üle ma soovitaksin ka kõigil otsustajatel mõelda. Kõigepealt naeruvääristasite neid, kes rääkisid relvaveost. 2005.aaastal tuli välja, et ikkagi toimus relvavedu. Edasi on kogu aeg naeruvääristatud neid, kes on rääkinud august. See pidi olema võimatu, et seal on auk, seda pole vaja. Nüüd on ka see meil olemas. Hetkeks võiks mõelda ka selle peale, et kui ongi nii, nagu ma ennem rääkisin, siis on kümneid, võib-olla isegi sadu inimesi, kes seda tegelikult teavad. Paljud neist on juba väga vanad, ehk iga päevaga suureneb võimalus, et mõni inimene tahab näiteks puhta südamega hauda minna, räägib kogu loo välja. Ja mida otsustajad siis ütlevad? Ehk selles mõttes ma soovitaks tänastel otsustajatel väga sügavalt mõelda kaks sammu ette, mis saab siis, kui viie aasta pärast tuleb välja mõni ametnik, kes, kes räägib suu puhtaks, mis me siis ütleme?
Kas Estonia oleks põhja läinud, kui seda auku poleks olnud?
Ei, kindlasti mitte. See auk sobib hästi sinna. See annab vastuse kõigile seni üleval olevatele küsimustele. See selgitab, kuidas pääses vesi autoteki alla, see selgitab seda, miks ei läinud laev kiirelt ümber nagu kõik teised sarnased laevad on läinud, see kaotab vastuolud olemasolevate tõenditega. Meil ei ole vaja enam kolme masinaruumis olnud meremehe juttu väänata ja käänata. Nad on öelnud, et ramp oli kinni ja laev oli kreenis. Me saame uskuda, et jah, ramp oligi kinni ja vesi tuli sisse sellest august ja tekitas selle kreeni. Üks nendest kolmest masinaruumi mehest on rääkinud järgmist: «Seal olid kaamerad, mis vaatasid siis ette ja vaatasid ka külje peale ja vaatasid ka taha ja selles masinakontrolli ruumis oli võimalik turvakaamerate pilte vahetada. Et vaadata kõigepealt ühte kaamerat, siis teist kaamerat ja nii edasi». Laeva küljele suunatud kaamerast ta nägi, et autotekil oli vesi. Laev oli kreenis ja selle parema parda äärde oli kogunenud vesi, ja seda oli umbes niipalju, et see ulatus autode esituledeni. Ehk seda kokku arvestades tähendab see seda, et seal paremas pardas oli umbes viissada kuni seitsesada tonni vett.
Selle kohta on kõik eksperdid öelnud üksmeelselt, et seda on liiga palju selleks, et see oleks saanud pritsida sisse sealt rambi vahelt, aga seda on kaugelt liiga vähe selleks, et see oleks saanud tulla avatud rambist avatud rambist. Avatud rambist tuleb 2000 tonni minutis ehk kui ramp oleks olnud lahti, oleks minutiga olnud seal vett oluliselt rohkem, kui see meremees on näinud ja kirjeldanud. Järelikult tuli vesi autotekile aga väiksemast avausest kui lahtine ramp. Ja nagu me sellest filmikaadrist võime ilusti näha: see rebend ulatubki välja autotekile. Ehk see selle rebendi ülemine osa ongi see avaus, kust pääses autotekile 500-700 kuupmeetrit vett. See auk selles mõttes sobitub väga hästi nende tõenditega, mida me selle laevahuku kohta teame ja ka nende teoreetiliste seisukohtadega, mida me teame.
Millal ja miks visiir purunes?
Peale kokkupõrget, kui august tuli vesi sisse ja laev läks kreeni, siis tõenäoliselt visiir sattus ebanormaalse surve alla ja see murdis visiiri ära.
Valitsus kavatseb ikka veel minna selle ametliku raporti tuules uurima, on see viga?
See oleks suur viga. Ametlikus raportis on ju mustvalgelt kirjas, et laeval ei ole muid vigastusi kui need, mis on visiiri juures. Nüüd meil on olemas fakt, et seal on suur vigastus laeva põhjas.
Aeg on visata see raport prügikasti?
Ei, no ma ei kasutaks nii drastilisi termineid. Aga kui öeldakse, et me võtame selle vana aluseks ja proovime seda uudset vanaga sobitada, siis ei ole ju uurimine, siis see on mingisugune faktide omavahel sobitamine. Kui me räägime uurimisest, siis tuleb alustada nullist.
Margus Kurm juhtis 2005-2009 aastal valitsuse poolt ellu kutsutud asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks oli selgeks teha, kas Estonial veeti militaartehnikat. Komisjon tõestas ära fakti, et Rootsi sõjaväeluure eestvedamisel toimetati Estonia pardal korduvalt sõjatehnikat läände.